Obsah (8)

§ 55§ 51§ 7§ 39§ 57§ 53§ 54§ 41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht 02. juuli 2007 Tallinn Haldusasja number 3-06-2094 Haldusasi H.K.´i kaebus Kaitseministeeri

§ 55

lg 11 alusel on kutsealusel õigus ajapikendusele, kui ta asub kõrgharidust omandama vahetult pärast keskhariduse omandamist (lk 16, 44).

1. H.K. esitas 9.augusti 2006 kuupäevaga dateeritud vaide (registreeritud 10.augustil2007.a.) Kaitseväeteenistuse komisjonile Kaitseressursside Ameti 11.juuli 2006.a. otsuse nr 9-4.9/41 peale ja taotluse ajapikenduse saamiseks kuni õpingute lõpetamiseni (tl 51-52). Kaitseväeteenistuse komisjon jättis 22.septembri 2006.a. otsusega nr 123 kaebuse esitaja vaide ja taotluse ajapikenduse saamiseks rahuldamata ( tl 4).
2. H.K. esitas Kaitseväeteenistuse komisjoni 22.09.2006 otsuse nr 123 ja Kaitseressursside Ameti 11.07.2006 otsuse nr 9-4.9/41 peale kaebuse Tallinna Halduskohtule. KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
3. Kohtule esitatud kaebuses taotleb H.K. Kaitseväeteenistuse komisjoni 22.09.2006 otsuse nr 123 ja Kaitseressursside Ameti 11.07.2006 otsuse nr 9-4.9/41 tühistamist ning ettekirjutuse tegemist Kaitseressursside Ametile kaebuse esitaja taotlus uuesti läbi vaadata (tl 15).
4. Kaebuse kohaselt asus H.K. peale keskhariduse omandamist õppima statsionaarses õppes Eesti Kunstiakadeemias kunstiteaduse erialal ning esitas vastava tõendi ka Kaitseressursside Ametile. Septembris 2005.a. asus H.K. õppima Suurbritanniasse Bournemouth´i Kunstiinstituuti filmi erialale. Tegemist on statsionaarse õppega bakalaureuse kraadi saamiseks ja õppeaeg on 3 aastat. Vastavad kinnitused saadeti ka ametiasutusele vaide lahendamiseks. Tegemist on tasulise õppega ja kaebuse esitaja on õpingute finantseerimiseks esitanud taotlusi mitmetesse fondisesse ja sihtasutustele. Sel (2006.aastal - arvestades kaebuse halduskohtule esitamise aega) aastal toimus peamine spetsialiseerumine ning õppekava on oluliselt tihendatud. Peale selle püüab kaebuse esitaja ka töötada vabal ajal pitsarestoranis kelnerina, et kohapeal toime tulla.
5. Kaebuse esitaja leiab, et kuna ta tunnistati piirangutega kaitseväeteenistuskõlbulikuks alles 17.aprilli 2006.a. otsusega, ei olnud ta gümnaasiumi lõpetamise järel veel subjektiks, kes saaks esitada avaldust ajapikenduse saamiseks. Nimetatud otsusele eelnesid arstliku komisjoni läbivaatused ligi kahe aasta jooksul. Lähtuvalt asjaolust, et puudus selgus kaebuse esitaja tervisliku seisundi kohta ning kõlbulikkus kaitseväes teenimiseks, ei saanud kaebuse esitaja esitada taotlust ajapikenduse saamiseks vahetult gümnaasiumi lõpetamise järel.
6. Kaebuse esitaja osundab, et ei soovi kõrvale hoiduda ajateenistuskohustuse täitmisest, kuid vajab aega oma õpingute lõpetamiseks. Sisuliselt viibib ta Eestis aasta jooksul kokku vaid ühe kuu ning on valmis oma kodanikukohust täitma alates suvest
7. 2 VASTUSTAJATE SEISUKOHAD Kaitseressursside Amet
8. H.K. omandas keskhariduse Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis ning asus omandama kõrgharidust Eesti Kunstiakadeemias 22.07.2004.a. Ta katkestas õpingud eesti Kunstiakadeemias 07.12.
9. Alates 03.10.2005.a. omandab H.K. kõrgharidust The Arts Institute At Bournemouth´is.
10. 26.06.2006.a. laekus Kaitseressursside Ametile H.K.i taotlus ajapikenduse saamiseks. H.K. põhjendas ajapikenduse taotlemist kõrghariduse omandamisega The Arts Institute At Bounemouth´is. Avaldusele oli lisatud kõrgkooli 09.09.2005.a. tõend, mille kohaselt asus H.K. nimetatud õppeasutuses kõrgharidust omandama 03.10.2005.a. ning õpingud kestavad kuni 2008.a. juunini.
11. Kaitseväeteenistuse seaduse (edaspidi

) § 3 lõike 1 kohaselt on meessoost Eesti kodanik kohustatud teenima kaitseväes – täitma kaitseväeteenistuskohustust. Kuni 31. detsembrini 2006.a. kehtinud sõnastuse kohaselt on

§ 51

lõike 3 alusel kutsealusel, kes on asunud omandama kõrgharidust positiivselt akrediteeritud õppekava alusel kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis ning kes on täitnud

§ 55

lg 1¹ tingimused, õigus valida sobiv aeg ajateenistusse asumiseks hiljemalt kolme aasta jooksul, arvates õppeasutusse vastuvõtmisest.

§ 55

lg 1 kohaselt on kutsealusel õigus ajapikendusele kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks vahetult pärast keskhariduse omandamist sama aasta 15. septembrini.

§ 55

lg 11 kohaselt teatab kutsealune pärast

§ 55

lõikes 1 nimetatud õppeasutusse vastuvõtmist Kaitseressursside Ametile kirjalikult hiljemalt

1. septembriks kalendriaasta, millal ta hiljemalt kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest alates soovib asuda ajateenistuskohustuse täitmisele.
2. Kaitseväeteenistuse seadus näeb ette võimaluse anda kutsealusele tema taotluse alusel kõrghariduse omandamiseks ajapikenduse maksimaalselt kolmeks aastaks juhul, kui üheaegselt esinevad alljärgnevad asjaolud: 1) kutsealune asub vahetult peale keskhariduse omandamist omandama kõrgharidust; 2) kutsealune esitab hiljemalt
3. septembriks peale keskhariduse omandamist Kaitseressursside Ametile taotluse ajapikenduse saamiseks. Seadusandja on seadnud tähtajalise piirangu kutsealuse taotluse esitamiseks ajapikenduse saamisel kõrghariduse omandamiseks. Ajapikendusele tekib õigus vaid juhul, kui kutsealune asub vahetult peale keskharidust kõrgharidust omandama ning esitab ajapikenduse taotluse hiljemalt
4. septembriks peale keskhariduse omandamist. H.K. ei ole esitanud
5. septembriks
6. a ajapikenduse taotlust. Seadus ei näe ette võimalust anda kutsealusele ajapikendust juhul, kui kutsealune vahetab kõrgkooli ning esitab taotluse ajapikenduse saamiseks 1,5 aastat peale keskhariduse omandamist. Seega ei ole H.K.´il alust ajapikenduse saamiseks

§ 51lõikes 3 ning § 55 lõigetes 1 ja 11 sätestatud alustel.

Kaitseressursside Ameti 11.07.2006.a. otsusega nr 9-4.9/41 jäeti H.K.´i taotlus ajapikenduse saamiseks rahuldamata. 13. H.K. on võetud kaitseväeteenistuskohustuse täitmiseks kutsealusena arvele 28.augustil 2002.a. Vastavalt

§-le 6 on kaitseväeteenistuse subjektideks kutsealused, kaitseväelased, reservväelased ja eruväelased.

§ 7

kohaselt on kutsealune jooksva aasta vältel 16-aastaseks saav kaitseväeteenistuskohustuslane kuni ajateenistusse kutsumiseni või ajateenistusse kutsumisest vabastamiseni. Seega on alusetu kaebaja väide, justkui ei olnud ta

1. aasta septembris veel subjektiks, kes saaks avaldust ajapikenduse saamiseks esitada. H.K. oli kaitseväeteenistuse subjektiks alates 28.augustist
2. a. 3
3. Vastustaja juhib tähelepanu asjaolule, et isegi juhul, kui H.K. oli ekslikult arvamusel, et tal ei ole võimalik esitada ajapikenduse taotlust enne tema kaitseväeteenistuskõlblikkuse suhtes otsuse langetamist, oleks H.K. pidanud ajapikenduse taotluse esitamisel lisaks taotlema menetlustähtaja ennistamist haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-s 34 sätestatud korras. HMS § 34 lõike 2 kohaselt tuleb menetlustähtaja ennistamise põhjendatud taotlus esitada kahe nädala jooksul pärast menetlustoimingu sooritamist takistava asjaolu äralangemist. HMS § 34 lõike 3 kohaselt menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui üks aasta. Kuna H.K. tunnistati Kaitseressursside Ameti 17.aprilli 2006.a. otsusega nr 9-4.1/7600 kaitseväeteenistus-kõlblikuks
4. aprillil
5. a ning nimetatud otsus on kutsealusele kättetoimetatud 28.04.2006.a., langes ka menetlustoimingu sooritamist takistav asjaolu ära 28.04.2006.a. Kaebaja esitas aga avalduse ajapikenduse saamiseks
6. juunil
7. a. Ühtlasi on ka esialgse menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast möödunud rohkem kui 1 aasta.
8. Kaitseressursside Ameti leiab, et 11.07.
9. a otsus nr 9-4.9/41 on õiguspärane, kuna kaebajal ei ole õigust ajapikendusele kõrghariduse omandamiseks

§ 51lg 3 ning § 55 lõigete 1 ja 11 alusel.

Kaitseväeteenistuse komisjon

1. Kaitseväeteenistuse komisjon on seisukohal, et Kaitseväeteenistuse komisjoni 22.septembri 2006 otsus nr 123 on põhjendatud ja seega ka õiguspärane. Kaebuses toodud asjaolud on mittekohased ja ei too kaasa vastustaja 22.septembri 2006.a. otsuse nr 123 tühistamist.
2. Kaitseväeteenistuse seaduse sätete alusel Kaitseväeteenistuse komisjonile ja Kaitseressursside Ametile antud pädevus kaitseväeteenistusega (ajateenistusega) seoses tekkivate küsimuste lahendamisel on erinev. Muuhulgas on Kaitseressursside Ametil

§ 39lg 3 p 2 alusel õigus anda kutsealusele ajapikendust.

Ajapikenduse annab Kaitseressursside Amet kutsealusele

§-s 56 ettenähtud korras ja

§ 57

lg-s 1 nimetatud alustel ehk

§-des 53-55 nimetatud asjaolude esinemisel. Nendeks on: 1) ajapikenduse andmine haiguse või tervisehäire tõttu (

§ 53); 2) ajapikenduse andmine perekondlikel ja majanduslikel põhjustel (p.

2 – ta on ainus isik, kes hooldab raske või sügava puudega inimest, kelle ülalpidamise kohustus tuleneb perekonnaseadusest) (

§ 54

); 3) ajapikenduse andmine hariduse omandamiseks, kandideerimiseks või valitaval ametikohal töötamiseks (

§ 55

). Muudel kui ülalloetletud asjaoludel Kaitseressursside Amet ajapikendus anda ei saa. 18. Kaitseressursside Ameti 11.juuli 2006.a. otsuse nr 9-4.9/41 kohaselt pöördus kaebaja Kaitseressursside Ameti poole 22.juuni 2006.a. avaldusega ajapikenduse saamiseks seoses õpingutega Inglismaal Bournemouthi kunstiinstituudis alates 2005.a. Nimetatud taotluse jättis Kaitseressursside Amet rahuldamata, kuna kaebaja taotledes hariduse (Eesti Vabariigis või väljaspool seda) omandamiseks ajapikendust, oleks seda saanud teha

§ 55

lg 11 alusel, esitades sellekohase taotluse Kaitseressursside Ametile mitte hiljem kui vahetult pärast keskhariduse omandamist sama aasta 15. septembrini. Seega tuleneb

§ 55

lg 1 lg 11 seadusandja tahe anda ajapikendust üksnes ja ainult isikutele, kes jätkavad vahetult peale keskhariduse omandamist kõrghariduse omandamisega, esitades

§ 55lg 11 korras kirjaliku tahteavalduse Kaitseressursside Ametile.

Kuna kaebaja asus Inglismaal kõrgharidust omandama aastal 2005, esitades selle kohta taotluse 2006.a. siis ei kuulunud kaebaja nende isikute hulka, kellel oleks olnud õigus esitada taotlus

§ 55

alusel, järelikult puudus Kaitseressursside Ametil õiguslik alus taotluse rahuldamiseks. 4 19. Kaitseväeteenistuse komisjon peab kaebaja väidet tema subjektiks mitteoleku kohta meelevaldseks. Kaebaja oli kutsealusena arvele võetud juba 2002.a, seega oli kaebaja subjektiks, kellel oleks formaalselt

§ 55ettenähtud tingimuste esinemisel olnud õigus vastav taotlus ka esitada.

20. Kaitseressursside Ameti 11.juuli 2006.a. otsusele nr 9-4.9/41 esitas kaebaja Kaitseväeteenistuse komisjonile vaidena pealkirjastatud dokumendi, milles taotles nimetatud otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega anda kaebajale ajapikendust kuni õpingute lõpetamiseni Inglismaal. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja 09.augusti 2006.a. dokument ei ole vaie vaid on taotlus ajapikenduse andmiseks erandlikel asjaoludel taotluse esitamise ajal kehtinud

§ 41lg 5 p 3 järgi.

Vastustaja leiab, et isegi juhul kui tegemist oli vaidega, siis oli selle rahuldamata jätmine Kaitseressursside Ameti otsuses toodud põhjendustel õige ja seega seaduslik. 21. Kaitseväeteenistuse komisjon on veendunud, et tema vaidlustatud akti andmisel, ei esinenud erandlikke asjaolusid, mis oleksid tinginud kaebajale ajapikenduse andmise. Lähtudes vaidlustatud akti andmise ajal kehtinud

§ 53

-55 mõttest, ehk millised olid seadusest tulenevad ajapikenduse andmise alused, ja võttes arvesse asjaolu, et seadusandja oli jätnud lahtiseks/reguleerimata need asjaolud, mida teine haldusorgan ehk vastustaja võis lugeda erandlikeks asjaoludeks, siis ei saanud kindlasti kaitseväeteenistuse seaduse sätete mõte olla selline, et kutsealune - kaebaja, saaks erandliku asjaoluna käsitleda asjaolu, mis oli

§-des 53-55 juba nimetatud, ehk hariduse omandamine. Hariduse omandamise asjaolu

§ 55

järgi ei kuulunud kaebaja taotluses rahuldamisele ülalmainitud põhjusel, isegi juhul, kui kaebaja oli mööda lasknud

§ 55lg 11 toodud taotluse esitamise tähtaja endast tulenevatel põhjustel.

Eeltoodust tulenevalt on Kaitseväeteenistuse komisjon seisukohal, et olukorras, kus kaitseväeteenistuse seadus ei näe ette, millised asjaolud tuleb lugeda erandlikeks asjaoludeks, mis tingivad ajapikenduse andmise, ei saa kaebaja kaebuses toodud asjaolu käsitada üheselt erandliku olukorrana, mille tõttu ei saaks ta ajateenistusse ettenähtud ajal astuda. 22. Kaitseväeteenistuse komisjon leiab, et isegi juhul kui kohus rahuldab kaebuse ja tühistab komisjoni otsuse, siis ei saa kaebaja erandlikel asjaoludel ajapikenduse küsimust vastustaja ees tõstatada, kuivõrd alates 01.jaanuarist 2007.a. kehtiva kaitseväeteenistuse seaduse redaktsiooni alusel, seadus erandlikel asjaoludel ajapikenduse andmist enam ei võimalda. Samuti on vastustaja seisukohal, et kaebaja taotlus tühistada Kaitseressursside Ameti 11.juuli 2006.a. otsus nr 9-4.9/41 jääb rahuldamata, kuivõrd kaebaja taotlus ei vasta formaaljuriidiliselt

§ 55lg 11 sätestatud tingimustele.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Kohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised.
2. Asja materjalidest nähtuvalt soovib H.K. saada ajapikendust teenistusse kutsumisel seoses tema 2005.a. alustatud õpingutega Inglismaal Bournemouth´is asuvas kunstiinstituudis.
3. Kaitseressursside Ameti 11.juuli 2006.a. otsusega nr 9-4.9/41 jäeti H.K.´i 22.juuni 2006.a. avaldus ajapikenduse saamiseks

§ 51

lg-le 3 ja § 55 lg-le 1 ning lg-le 11 tuginedes rahuldamata põhjendusega, et Kaitseressursside Ameti andmetel omandas H.K. keskhariduse 2003.a. Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis, kutsealusel õigus ajapikendusele, kui ta asub kõrgharidust omandama vahetult pärast keskhariduse omandamist (lk 16, 44). 26.

§ 55

lg 1 kohaselt on kutsealusel õigus ajapikendusele kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks vahetult pärast keskhariduse omandamist sama 5 aasta 15. septembrini.

§ 55lg 1¹ (kuni 31.

detsembrini 2006.a. kehtinud redaktsioonis) sätestas, et pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õppeasutusse vastuvõtmist teatab kutsealune Kaitseressursside Ametile kirjalikult hiljemalt 15. septembriks kalendriaasta, millal ta hiljemalt kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest alates soovib asuda ajateenistuskohustuse täitmisele.

§ 51lg 3 (kuni 31.

detsembrini 2006.a. kehtinud redaktsioonis) kohaselt on kutsealusel, kes on asunud omandama kõrgharidust positiivselt akrediteeritud õppekava alusel kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis ning kes on täitnud

§ 55

lg 1¹ tingimused, õigus valida sobiv aeg ajateenistusse asumiseks hiljemalt kolme aasta jooksul, arvates õppeasutusse vastuvõtmisest. Seega tuleneb

§ 55lg-st 1 ja kuni 31.

detsembrini 2006.a. kehtinud redaktsioonis § 55 lg-st 1¹ ning § 51 lg-st 3 seadusandja tahe anda ajapikendust kutsealustele, kes jätkavad kutse- või kõrghariduse omandamist vahetult peale keskhariduse omandamist. Ajapikendusele tekib õigus vaid juhul, kui kutsealune asub vahetult peale keskharidust kõrgharidust omandama ning esitab

§ 55lg 11 korras kirjaliku tahteavalduse Kaitseressursside Ametile.

1. Kaitseressursside Ameti 11.juuli 2006.a. otsusest nr 9-4.9/41 ja kirjalikust seletusest nähtuvalt omandas H.K. keskhariduse Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumis
2. aastal. Kaebuse esitaja ei ole kohtule esitatud kaebuses väitnud ega tõendanud H.K.i keskhariduse omandamist muul ajal. Asjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja ei esitanud Kaitseressursside Ametile ajapikenduse taotlust kutseõppeasutusse, rakenduskõrgkooli või ülikooli astumiseks vahetult pärast keskhariduse omandamist sama aasta
3. septembrini. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja esmakordselt taotlenud ajapikendust seoses õpingutega 22.juunil 2006.a.
4. Kaitseressursside Ameti kirjalikust seletusest nähtuvalt asus H.K. omandama kõrgharidust Eesti Kunstiakadeemias 22.07.2004.a. ja ei teatanud ka Eesti Kunstiakadeemiasse vastuvõtmise aasta
5. septembriks kalendriaastat millal ta hiljemalt kolme aasta jooksul õppeasutusse vastuvõtmisest alates soovib asuda ajateenistuskohustuse täitmisele ega esitanud taotlust ajapikenduse saamiseks. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja esitanud Kaitseressursside Ametile vaid tõendi õppimise kohta Eesti Kunstiakadeemias. Kaitseressursside Ameti kirjalikust seletusest nähtuvalt katkestas H.K. õpingud eesti Kunstiakadeemias 07.12.
6. Kaebaja ei ole seda vastustaja esitatud asjaolu vaidlustanud.
7. Vaidlust ei ole käesolevas haldusasjas selles, et kaebaja ei omandanud keskharidust 2005.aastal, millal ta asus õppima Inglismaal Bournemouth´is asuvas kunstiinstituudis. Seega ei kuulunud kaebaja 22.juuni 2006 taotlust esitades nende isikute hulka, kellel oleks olnud õigus saada õpinguteks ajapikendust

§ 55lg 1 ja kuni 31.

detsembrini 2006.a. kehtinud redaktsioonis § 55 lg 1¹ ning § 51 lg 3 alusel. Eeltoodut arvestades on Kaitseressursside Ameti 11.juuli 2006.a. otsus nr 9-4.9/41 õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. 30. Kuna ajapikenduse taotluse esitamise ajal juunis 2006.a. ei olnud kaebaja isikuks, kellele oleks võinud

§ 55lg 1 ja kuni 31.

detsembrini 2006.a. kehtinud redaktsioonis § 55 lg 1¹ ning § 51 lg 3 alusel anda ajapikendust hariduse omandamiseks Inglismaal Bournemouth´is asuvas kunstiinstituudis, ei oma asjas tähtsust kaebuse esitaja väide, et kuna ta tunnistati piirangutega kaitseväeteenistuskõlbulikuks alles 17.04.2006.a. otsusega, ei olnud ta gümnaasiumi lõpetamise järel veel subjektiks, kes saaks avaldust ajapikenduse saamiseks esitada. 31. H.K. esitas Kaitseressursside Ameti 11.juuli 2006.a. otsuse nr 9-4.9/41 peale Kaitseväeteenistuse Komisjonile vaide, taotledes nimetatud otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega anda kaebajale ajapikendust kuni õpingute lõpetamiseni Inglismaal. Seega lahendas Kaitseväeteenistuse komisjon 22.09.2006 otsusega nr 123 ühtlasi nii vaide kui ka kaebuse esitaja ajapikenduse taotluse selle esitamise ajal kehtinud

§ 41

lg 5 p 3 järgi, 6 mis annab Kaitseväeteenistuse komisjonile aluse anda ajapikendust erandlike asjaolude esinemisel. Kaitseväeteenistuse komisjon on 22.septembri 2006 otsuses nr 123 (tl 4)

§ 55

lg-e 11 tuginedes leidnud, et H.K.i avalduses esitatud asjaolusid ei saa käsitleda erandlikena, mistõttu ei ole alust ajapikenduse andmiseks

§ 41lg 5 p 3 alusel erandlikel asjaoludel.

Kohus nõustub Kaitseväeteenistuse komisjoni seisukohaga, et vaidlustatud haldusakti andmisel, ei esinenud erandlikke asjaolusid, mis oleksid tinginud kaebajale ajapikenduse andmise. Kaebuse esitaja taotles Kaitseväeteenistuse Komisjonilt ajapikendust seoses õpingutega Inglismaal Bournemouth´is asuvas kunstiinstituudis.

§ 57

lg 1 kohaselt otsustab ajapikenduse andmise kaitseväeteenistuse seaduse §-des 53-55 sätestatud alustel Kaitseressursside Amet. Seega, kuna hariduse omandamiseks ajapikenduse andmine on Kaitseressursside Ameti pädevuses ning reguleeritud

§-ga 55, puudus Kaitseväeteenistuse komisjonil alus lugeda välismaal õppimist erandlikuks asjaoluks, mis tingiks ajapikenduse andmise. HMS § 87 lg 1 kohaselt on isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse. HMS § 87 lg 2 p 3 kohaselt saab vaideotsust iseseisvalt vaidlustada vaid siis, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Käesolevas asjas on vaideotsus tehtud sama eseme suhtes, mille suhtes on tehtud ka Kaitseressursside Ameti otsus. Seega ei riku vaideotsus eraldi vaideesemest sõltumatult kaebuse esitja õigusi ja kaebaja taotlus vaideotsuse tühistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Aili Maasik Kohtunik 7