KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse avalikult teatavaks 2. juuli 2007.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

§ 365

lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga 2 maksma selle eest tasu.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Hageja väite kohaselt lepiti kokku auto remontimise hinnas kõrvalkuludeta 4 000 krooni ning ta on kostjalt xxx vahendusel saanud sularahas sellest 2 000 krooni. Hageja on koostanud 10.05.2006 märgukirja, milles on välja toonud auto remontimiseks tehtud kulutused ajavahemikus 13.10.2005 – 14.12.2005 (t lk 25-26). Märgukiri on saadetud OÜ-le Orbona ja selle on vastu võtnud xxx (t lk 27). Tunnistaja xxx (hageja isa) ütluste kohaselt toimus auto remontimise kokkuleppe sõlmimine 19.11.2005 kostja xxx tn-l asuva maja juures. xxx ja xxx leppisid kokku, et tasu auto remontimise töö eest on 4 000 krooni. xxx kohustus oli varuosad tellida ja xxx kätte toimetada. Varuosade eest maksis xxx. Auto läks katki 07.10.

1. 13.10.2005 sõitis xxx pojaga Piritale, et auto viga kindlaks teha. Kostja tegi kohe ettepaneku, et kas xxx ei võiks pojaga auto ära remontida. Hiljem oli xxx nõus autot remontima. xx pukseeris pojaga auto xxx 19.11.
2. Kostja andis autodokumendid ja võtmed xxx. xxx viis auto xxx tagasi 14.12.
3. xxx tasus auto kättesaamisel 2 000 krooni, mis xxx andis edasi pojale (t lk 97). Selle kohta on hageja esitanud kinnitused (t lk 110-111). Tunnistaja xxx (kostja abikaasa) ütluste kohaselt ei ole temal andmeid, et kostjale kuuluv auto oli 2005.a lõpus rikkis. 2005.a novembri lõpus, detsembri alguses seisis kostja auto tema isa garaažis xxx. See võis olla mõned päevad, alla nädala. 13.10.2005 oli xxx koos kostjaga seotud kinnisvara tehinguga ja nad olid enamuse sellest päevast koos ning sõitsid kostja autoga. Samuti tuli kostja oma autoga talle järele 10.12.2005, kui xxx viibis oma onu sünnipäeval Viimsis, ja kostja viis tema ja ta isa xxx(t lk 99). Tunnistajate xxx ja xxx ütlused on vastuolulised, kuna xxx ütluste kohaselt sõitis kostja oma autoga 13.10.2005 ja 10.12.
4. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja xxx ütluste usaldusväärsuses, küll aga suhtub kohus tunnistaja xxx ütlustesse kriitiliselt, kuna xxx on otseselt huvitatud asja lahendamisest hageja kasuks. Kostja väidab, et xxx oli kaks aastat vaba juurdepääs kostja asjadele. Puudub vaidlus, et xxx ja kostja omavahel tihedalt vaidlusalusel perioodil suhtlesid. xxx kirjaliku avalduse jätab kohus tähelepanuta, kuna see ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tõendi nõuetele (t lk 107). Tunnistaja poolt kirjalikult antud ütlused peavad vastama TsMS § 253 sätestatud vorminõuetele. Samuti jätab kohus tähelepanuta kostja poolt 21.06.2007 esitatud tunnistuse (t lk 119), kuna see on kohtule esitatud pärast tõendite esitamiseks määratud tähtaega. Menetlusosalistel oli võimalus taotleda isikute tunnistajatena ülekuulamist eelistungil. Kohtule poolte poolt tõenditena esitatud korteri üleandmisvastuvõtuakti (t lk 62), 07.09.2004 kviitungi (t lk 109), elektronkirja (t lk 112-113), avalduse (t lk 108) ja Maksu- ja Tolliameti 07.06.2007 tõendi (t lk 101) jätab kohus tähelepanuta, kuna nendes sisalduvad andmed ei oma asja lahendamisel tähtsust. Asjaolu, et kostja auto võis seista xxx hoovis, ei tõenda poolte vahel lepingulise suhte olemasolu. Puudub vaidlus, et kostja ja hageja isa xxx omavahel suhtlesid ning xxx elukohaks on xxx. Lepingu sõlmituks lugemise tingimuseks on vastastikuste tahteavalduste kokkulangevus ja tahe olla lepinguliselt seotud. Lepingu sõlmimist ei tõenda hageja poolt esitatud märgukiri (t lk 25), mootori läbivaatus (t lk 50-51) ega varuosade arved (t lk 52-54, 106). Arvetest nähtuvalt on need koostatud 02.11.2005, 3 seega enne hageja poolt väidetava lepingu sõlmimist. Kohus suhtub kriitiliselt hageja poolt esitatud tõenditesse, mille kohaselt on xxx tasunud 14.12.2005 sularahas xxx 2 000 krooni ja hageja on xxx kätte saanud 2 000 krooni auto remonditasust (t lk 110,111). Kuna kinnitus tõendab raha maksmist, tulnuks selline kinnitus anda raha saajalt maksjale, ehk kostjale. Hageja poolt sellise kinnituse esitamine ei ole usaldusväärne. Seega puuduvad usaldusväärsed tõendid kostja poolt raha maksmise kohta. Asjaolu, et kostja sõitis ühistranspordi või tema abikaasale kuuluva sõiduautoga ei tõenda poolte vahel lepingulise suhte olemasolu. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole poolte vahel lepingu sõlmimine tõendatud. Kohus pole esitatud tõenditele tuginedes tuvastanud poolte vastastikuste tahteavalduste vahetamist. Puuduvad usaldusväärsed tõendid selle kohta, et kostja auto oli katki ja et kostja tahe oli suunatud sellele, et hageja tema autot remondiks. Seega ei saa hageja kostjalt lepingulisel alusel raha maksmist nõuda. Hageja poolt kostja autole lepingulise aluseta tehtud kulutusi saab hageja kostjalt välja mõista käsundita asjaajamise sätete kohaselt. Järgnevalt tuvastab kohus, kas hagejal võib olla kostja vastu nõue kulutuste hüvitamiseks.

§ 1023

lg 1 kohaselt käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist või käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Hageja nõue tuleneb märgukirjast (t lk 25). Kohus leiab, et kulutuste tegemist ei tõenda asjaolu, et kostja auto oli xxx. Tehtud kulutusi tuleb tõendada kuludokumentidega. Varuosade ostmist tõendavate dokumentide kohaselt (t lk 52-54) on aga kulu kandnud mitte hageja vaid xxx. Seega ei saa hageja nimetatud kulu kostjalt välja mõista. Märgukirjas (t lk 25-26) märgitud kulude kandmise kohta pole tõendeid esitatud. Samuti pole tõendatud, et nimetatud osad on paigaldatud kostja autole. Seega on märgukirjas märgitud kulutused ja hageja nõue summas 3 620 krooni tõendamata. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Meeli Kaur kohtunik 4