) § 230 lg 1 esimene lause sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 esimese lause kohaselt võib tõendiks olla tunnistaja ütlus, menetlusosalise vande all antud seletus, dokumentaalne tõend, asitõend, vaatlus ning eksperdiarvamus. Hageja on hagiavalduses esile toonud asjaolud, et tema tahe ei olnud suunatud tehingu sõlmimisele lepingus sätestatud tingimustel, et notar ei selgitanud välja, millistel tingimustel hageja soovib lepingut sõlmida, et ta ei saanud loobuda kirjalikust tõlkest, kuna talle seda ei pakutud ning, et ta valdab vaid XXX ja XXX keelt. Kohtule esitatud kirjaliku tõendiga, sõlmitud müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepinguga, registri nr. XXX on tõendatud, et notariaalakti esilehel hageja nime ja isikuandmete järel puuduvad TõS § 17 lõigetes 1 ja 2 sätestatud notari märkused hageja kui tehingus osaleja eesti keele valdamise, notariaalakti kirjaliku tõlke nõudmise õiguse ja hageja tõlkest loobumise kohta. Notariaalakti lõpuosas on märgitud, et akt ja sellele lisatud dokumendid on eesti keelt mittevaldavale osalejale akti tõestaja poolt suuliselt tõlgitud eesti keelest vene keelde, antud enne heakskiitmist läbivaatamiseks ning seejärel osaleja poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Notariaalaktist ei nähtu, et seda oleks suuliselt või kirjalikult eesti keelest inglise keelde tõlgitud või et hageja on kirjalikust tõlkest loobunud. Hagile vastuväited esitanud kostjad ja kolmas isik ei ole tõendanud väiteid selle kohta, et eelnimetatud märkused akti esilehel jäid ära tehnilise eksimuse tõttu, et tegelikkuses anti hagejale selgitusi nii vene kui ka inglise keeles, et ta sai antud selgitustest aru ning et hageja tahe oli antud tingimustel leping sõlmida. Tsiviilasjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja valdaks vene keelt tasemel, mis võimaldanuks tal aru saada sõlmitud lepingu tingimustest vene keelde tõlgituna. Seega asub kohus seisukohale, et TõS § 17 lg 2 kohaselt on 16.08.2004 sõlmitud müügileping, ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping tühine osaliselt hageja, lepingus nimetatud kui kohustatud isiku osas. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi esitati kohtule .
lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti.
lg 3 sätestas, et kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekirju ja kuludokumente ei esitatud. Kohtunik: /allkiri/
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.