2-05-17924/5

2-05-17924 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2007.a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-17924 Tsiviilasi AS-i hagi HM vastu 2999,60 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS (reg.kood XXX asukoht XXX15), esindaja MA Kostja: HM(ik XXX, XXX). Kohtuistungi toimumise aeg
2. mai
3. a RESOLUTSIOON Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 31.05.2007.a. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt varustas hageja kostjat elektrienergiaga aadressil Juurdeveo 7-14, Tallinn vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule. Vastavalt lepingule oli hageja kohustuseks kostja elektrienergiaga varustamine ja kostja kohustuseks tarbitud elektrienergia eest nõuetekohaselt tasuda. Hageja ja kostja vahel sõlmiti suuline leping. Vastavalt lepingule varustas hageja korrektselt kostjat elektrienergiaga pidades oma kohustustest kinni. Kostja omale võetud kohustusi ei täitnud ning käesoleval hetkel võlgneb hagejale kasutatud elektrienergia eest 2999,60 krooni. Hoolimata hageja nõuetest kostja siiski võlgnevust ei likvideerinud ning hageja on katkestanud kostja elektrienergiaga varustamise võlgnevuse tõttu. Hageja taotleb mõista välja kostjalt põhivõlg summas 2999,60 krooni ning hageja poolt tasutud riigilõiv summas 280 krooni. 1 Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja põhjendab seda alljärgnevalt. Kostja asus elama aadressil XXX, XXX kuid ei ole korteri omanik ja seega ei vastuta maksete eest. Samuti vaidlustab kostja hageja poolt esitatud arve nr XXX XXX. algnäidu ja lõppnäidu. Hageja väidab, et esitatud arve järgi oli XXX algsaldo XXX, kuid korteriühistu poolt esitatud arve nr XXX järgi oli algnäit päevane 362 ja öine
4. Lõppnäit on hageja väitel XXX. Arve nr XXX seisuga on päevane algnäit 907 ja öine
5. Kuna hageja väidab, et XXX oli lõppnäit XXX siis vastavalt arvele XXX oli algnäit seisuga XXX päevane ja öine
6. KÜ XXX korterite elektrinäidud fikseerib majahaldur. Seega ei ole võimalik tagantjärele fikseerida just XXX näitu. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja seletused ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja ja kostja vahel oli lepinguline suhe ja sellest tulenevalt kohustus tasuda elektrienergia tarbimise eest. Toimiku materjalidest nähtub, et poolte vahel ei olnud sõlmitud kirjalikku lepingut. Hageja väitel on poolte vahel suuline leping. Kohus peab vajalikuks märkida, et üksnes arve esitamine kostjale (t lk 8), mille eest nõuab hageja kostjalt osutatud teenuse eest tasumist, ei loo iseenesest veel tsiviilõigusi ega kohustusi. Kuna kostja ei olnud ei korteri omanik, mille kohta leping sõlmiti ega omanud ka korteri omaniku volitusi vastavat lepingut sõlmida, ei oma kostja ja hageja vahel sõlmitud suuline leping õigusjõudu. Kohtule esitatud üürilepingust nähtub, et kostja ja IL`i vahel oli sõlmitud üürileping, mille p 2.3 kohaselt kohustus üürnik tasuma kõik tema poolt tarbitud elektriarved vastavalt kehtivatele tariifidele. Seega oli üürnik kohustatud tasuma kõik tema poolt tarbitud elektriarved üürileandjale ehk korteri omanikule ning korteri omanik oli kohustatud tasuma omakorda AS-ile. Kohus on seisukohal, et üürilepingust tekivad üürnikul kohustused, muuhulgas kõrvalkulude tasumise kohustus üürileandja, mitte kolmandate isikute ees. Seega oli korteri omanikul kohustus tasuda hagejale osutatud teenuste eest ning vaidluses ei oma tähtsust asjaolu, kes ja kui kaua elas korteris faktiliselt sees. Hageja ees on seadusest tulenevalt kohustatud isikuks omanik, mitte korteri valdaja. Vastavalt korteriomandiseadus § 13 lg-le 1 tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Vastavalt Harju Maakohtu kinnistusosakonna andmetele on alates XXX maja omanikeks mitte kostja, vaid RV, kellele kuulub ½ kaasomandist ja IL, kellele kuulub samuti ½ kaasomandist. Kuna kostja ei ole korteriomanik, ei ole tal ka kohustust tasuda elektrienergia tarbimise eest. Ülalmärgitud põhjendustel leiab kohus, et kuna nõue on esitatud ebaõige kostja suhtes, ei saa kohus hagi rahuldada. Eeltoodu tõttu ei oma ka vaidluses kaalu kostja esitatud tõendid selle kohta, millised olid alg- ja lõppelektrinäidud. Kohtukulude jaotus 2 Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta tema enda kanda, kuna kohus jätab hagi rahuldamata. Lukiina Vismann Kohtunik 3