lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. 26.09.2006.a. kohtumäärusega määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja täiendavaid dokumente ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Kostjale edastati hagimaterjalid XXX.. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hagimaterjalidest nähtuvalt on AS-i ja kostja vahel sõlmitud Liitumisleping nr XXX mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilside teenust ning kostja kohustus osutatud teenuste eest õigeaegselt tasuma.. Hagiavaldusest nähtuvalt on kostja jätnud tasumata arved nr XXX, mis sisaldavad nii mobiilsideteenuste tasusid.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja ei ole osaliselt oma nõuet tõendanud. Hagiavaldusele on lisatud teenuste kasutamise üldtingimused, mis hakkasid kehtima alates 01.10.2003.a., kuigi leping kostjaga on sõlmitud 05.03.1999.a. Seega kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kostja on kohustatud tasuma viivist. Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasus välja mõista arvete nr XXX tasumata jätmisest tekkinud põhivõlgnevus summas 1859,70 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud
lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv s.o 280 krooni.
lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 93 krooni s.o 5% hagi rahuldatud osast. Taimi Kollom Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.