) § 100, 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel on sissenõutavaks muutunud tasumata intress 12 341.08 krooni. Hageja nõuab
lg 1 alusel viivist, lugedes viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, mis on 27.35 %. Lepingu ülesütlemisel 26.10.2006 oli lepingu alusel sissenõutavaks muutunud tasumata viivis 75.77 krooni, perioodil 27.10.2006-26.02.2007 on hageja arvestanud kostjale üldtingimuste p 6.1, 6.2, 5.3 ja
Leppetrahvi nõue tuleneb üldtingimuste p 6.3 ja 5.3 ja
Leppetrahvi suuruseks on 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt, mis on 13 919.59 krooni. Võla sissenõudmisega seotud kulud on hageja poolt kostjale saadetud kirjade kulu 900 krooni, mis tuleneb üldtingimuste p 5.3, 9.3 ja
Hageja on saatnud kostjale kirjad 20.07.2006, 24.08.2006, 02.10.2006 ja 26.10.2006. Kahjuhüvitis 35 751.06 krooni tuleneb üldtingimuste p 5.3 ning
Hageja on kahju hüvitiseks arvestanud saamata jäänud tuluna lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressi, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Nimetatud summast on hageja arvestanud maha lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi ning leppetrahvi. Kostjal on õigus nõuda kahjuhüvitist summas 69 129.70 krooni, kuid palub välja mõista kahju osaliselt. Kostja ei ole tasunud mitte ühtegi kokkulepitud makset. Hageja on veendunud, et ka tulevikus venib kohtuotsuse täitmine pikemale ajale, kui lepingu kehtivus oleks olnud. KOSTJA VASTUVÄITED Kostjale toimetati määrus ja hagimaterjalid kätte 10.03.
lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingu sõlmimisel intressi määras kokku leppinud, kostja ei ole kokku lepitud intressimäära vaidlustanud. Hageja on õigesti arvestanud intressi, mis on muutunud sissenõutavaks kuni lepingu ülesütlemiseni. Seega kuulub hageja nõue sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 12 341.08 krooni osas rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist 6 490.32 krooni üldtingimuste p 6.1, 6.2 ja 5.3 alusel. Lepingu ülesütlemisel seisuga 26.10.2006 oli sissenõuetavaks muutunud tasumata viivis 75.77 krooni, alates 27.10.2006 kuni 26.02.2007 6 414.55 krooni. Hageja väiteil on viivise määraks lepingu üldtingimustes sätestatud intressimäär ehk 27.35 % võlgnetavalt summalt aastas ning see on kooskõlas
Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab tarbijaga sõlmitud lepingu puhul krediidisaaja krediidiandjale viivist seaduses sätestatud maksimaalses määras (t lk 25). Hinnakirja kohaselt kohaldatakse tarbijalepingutele viivist seaduses sätestatud määras, muudele lepingutele 0.25 % päevas. Kohus leiab, et hageja poolt kostjale arvestatud viivis ei vasta poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 6.1, hinnakirjale (tl 31) ega seadusele.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist.
lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
kohaselt on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kuna hageja ei ole väitnud, et laenu võtmine on seotud kostja majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, loeb kohus kostja tarbijaks. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tulenevalt
lg 1 saab lugeda seaduses sätestatud viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär 27.35 %.
lg 1 kolmas lause viitab lepingujärgsele viivisele,
lg 1 viitab
Tulenevalt
on
lg 1 imperatiivne norm, mis 3 on sätestatud tarbija kaitseks ning sellest kõrvale kaldumine ei ole lubatud. Üldtingimuste p 6.1 ja hinnakiri viitavad seadusjärgsele viivisele ning nendes ei ole viidatud, et viivise määraks loetakse lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt
lg 1 tuleb viivise arvestuses lähtuda seadusjärgsest intressimäärast, milleks on
kohaselt poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga
sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kuna kostjaks on tarbija, tuleb arvestada võlaõigusseaduse tüüptingimusi reguleerivate sätetega.
lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Puudub vaidlus, et üldtingimuste p 6.3 näol on tegemist tüüptingimusega. Tüüptingimuse sisukontrolli peab kohus tegema sõltumata poolte taotlustest.
lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohtuistungil jäi hageja esindaja seisukoha juurde, et leppetrahvi nõue on põhjendatud ja seaduslik. Kohus leiab, et hageja poolt üldtingimustes märgitud leppetrahvi määr on ebamõistlikult suur võrreldes teiste suuremate krediidiasutuste leppetrahvi suurusega (AS Hansapank ja AS SEB Ühispank kuni 2 % tagastamata krediidisummalt).
lg 3 sätestatud tühisuse alused ei võimalda tarbija suhtes hinnangulist lähenemist, seega on üldtingimus p 6.3 tühine ning ei kuulu kohaldamisele. Kohus jätab hageja leppetrahvi kostjalt väljamõistmise nõude 13 919.59 krooni osas rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulusid 900 krooni. Üldtingimuste p 9.3 kohaselt on krediidiandjal õigus nõuda krediidisaajalt saadetud kirjalike teadetega seotud kulude hüvitamist vastavalt krediidiandja hinnakirjas sätestatule. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale 4 kirja (tl 27-30). Kirjade saatmise hinnakiri on poolte vahelise lepingu osa tulenevalt üldtingimuste p 9.3 ning nende kulude väljamõistmine kostjalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega kuulub hageja nõue võla sissenõudmisega seotud kulu 900 krooni oas rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt kahju saamata jäänud tulu näol osaliselt summas 35 751.06 krooni, mis vastab umbes 1,5 aasta intressile.
lg 1 p 3 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Kahju hüvitamise eesmärgiks on
4 kohaselt kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus leiab, et kostja on kahju tekkimises süüdi. Kostja rikkus lepingut, jättes tasumata maksegraafiku järgsed tagasimaksed. Lepingu ülesütlemine on põhjustatud maksete tasumata jätmisest. Lepingu ülesütlemise tõttu jäid hagejal saamata lepingujärgsed intressid. Kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Kohus leiab, et kui hageja nõuab kahju saamata jäänud intressi näol 1,5 aasta eest, tuleb tal tõendada, et kostja poolt kohustuse täitmine enne 1,5 aasta möödumist ei ole tõenäoline. Käesoleval juhul on hageja paljasõnalised väited, et kostja ei täida kohustust pärast kohtuotsuse kuulutamist ning kohtuotsuse täitmine venib pikemale ajale. Kohus ei saa eeldada, et kostja ei täida vabatahtlikult kohtuotsust. Kohus leiab, et tõendatud on kahju saamata jäänud tuluna alates lepingu ülesütlemisest kuni kohtulahendi kuulutamiseni summas 17 998.67 krooni. Nimetatud summas on hageja kahju juba kandnud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju 17 998.67 krooni. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja nõuab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 69 597.95 krooni, sissenõutavaks muutunud intress 12 341.08 krooni, viivis 2 379.74 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulud 900 krooni ja kahju 17 998.67 krooni, kogusummas 103 217.44 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hageja nõude suuremas osas, tuleb jätta kohtukulud täies ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Meeli Kaur kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.