) § 54 lg 1 p 1 alusel. Maakohtu põhjendused Eestkosteasutuse esindaja toetas avaldust ja leidis, et see on põhjendatud. Puudutatud isik SN ei vaielnud avaldusele vastu, kuid leidis, et ta ei olegi lapse bioloogiline vanem, kuigi on lihtsameelselt kungi nõustunud sellega, et teda on kantud SN sünnidokumentidesse lapse isana ning tal ei olegi seetõttu õigusi, mida saab ära võtta. SN oli nõus, et temalt võetakse ära vanema õigused SN suhtes. Ta tunnistas, et ei ole üldse osalenud lapse kasvatamises, tema eest hoolitsemises ega last ülal pidanud. Kuna ŽNl elukoht puudub ja meetmed temale avalduse ja selle lisade kättetoimetamiseks ning tema kohtusse kutsumiseks ei andnud tulemusi, tehti temale menetlusse võetud nõude (so avalduse) sisu ja kohtuistungi aeg teatavaks avalikult. Vanema õiguste äravõtmine on hagita perekonnaasi. Hagita menetluse lahend on kohtumäärus (TsMS § 478 lg 1). Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). TsMS § 478 lg 3 kohaselt kuulub hagita menetluses tehtav lahend viivitamatule täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 2
lg 1 kohaselt vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused (
Sellest tulenevalt on ainetud SNi väited selle kohta, et ta ei ole lapse vanem. Kuni kanne lapse sünniaktis pole ebaõigeks tunnistatud, on SN lapse isa. Ka kergemeelselt tehtud otsustus olla lapse isaks ei vabasta isana kantud isikut kohustusest last kasvatada ja teda ülal pidada. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras (
ŽN ja SN on abiellunud XXX. Nende abielu on lahutatud . (t lk 17). XXX kohtuotsusega on SS määratud alaealise SN eestkostjaks (t lk 5). SN on käesoleval ajal XXX klassi õpilane (t lk 8). Kooli poolt antud iseloomustusest (t lk 9) nähtub, et SN elab koos oma vanaemaga (SS). Lapse vanemad ei ole kordagi lapse õppetöö ega tema käekäigu vastu huvi tundnud. Vastavalt kohtuotsusele on ŽNlt ja SNilt ära võetud vanemaõigused XXX sündinud poja JGN suhtes (t lk 10-11). ŽNon kolm korda kriminaalkorras karistatud (t lk 12-16). Alaealine puudutatud isik SN ütles kohtule, et ta on nõus, et vanematelt võetakse tema suhtes ära vanema õigused. SN ei ole kunagi tema vastu huvi ilmutanud ja oma ema näeb ta kordkaks aasta jooksul. Ema elab asotsiaalset elu ja kuritarvitab alkohoolsete jookidega ning tarvitab narkootilisi aineid. Teda on kogu aeg kasvatanud vanaema SS, kelle juures ta elab. Avaldaja tugineb oma nõudes
lg 1 p 1 sättele.
lg 1 p 1 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Avaldaja selgitas, et SN vanemad ei ole kunagi lapse suhtes huvi tundnud ega teda kasvatanud. Seda tõendab ka Lasnamäe Põhikooli iseloomustus, mille kohaselt tegeleb lapse kasvatamisega ainult tema vanaema SS. Nimetatud asjaolule ei vaielnud ka SN vastu. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. SN põhjendab lapse kasvatamises mitteosalemist asjaoluga, et tema arvates ei ole tegemist tema lapsega. Kohus ei loe nimetatud põhjust mõjuvaks, miks SN ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Laps on käesolevaks ajaks saanud 13 aastaseks ning SN teadis lapsest alates XXX. Selle aja jooksul ei ole SN kordagi oma vanema kohustusi täitnud ega vaidlustanud ka vanema kannet. Kohus on ära kuulanud lapse S N , kes toetab vanaema avaldust ning kinnitab, et ei tunne oma isa ja emaga puudub tal kontakt. Laps soovib, et ka tulevikus saaks ta elada oma vanaema juures. Kohtus uuritud ja eelpool analüüsitud tõenditega on kinnitust leidnud, et ka lapse ema ŽN ei täida oma vanemakohustusi, kuivõrd juba aastaid ei huvitu ta lapsest ja on lapse usaldanud oma ema kasvatada. Kohtu käsutuses puuduvad andmed, mis kinnitaks vastupidist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et lapse mõlemad vanemad mõjuva põhjuseta ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning põhjendatud on
lg 1 p 1 alusel neilt vanema õiguste äravõtmine.
lg 1 kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamisekohustusest (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.