Menetluskulude jaotus Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Avalduse sisu Avaldaja palub ära võtta LI ´ilt vanemaõigused lapse MI(ik XXX). Avaldaja tugineb oma nõudes PKS § 50 lg 1, § 54 lg 1 p 1,
Pärast tütre sündi, XXX registreeriti LI´i ja VF abielu XXX. LI ja VF lahutasid. LI lahkus kodust , kuna poolte vahelised suhted olid muutunud. Avaldaja kasvatab ja hoolitseb tütre eest üksinda. LI ei tunne huvi tütre ja endise abikaasa suhtes ega toeta last materiaalselt ning ei võta osa lapse kasvatamisest. LI ei ole lapse bioloogiline isa. LI´i soovil kanti ta tütre sünniakti isana, kuid peale abielu sõlmimist ei hoolitsenud ta tütre eest ega võtnud lapse kasvatamisest osa. Avaldaja on seisukohal, et LI´i selline käitumine ja ükskõikne suhtumine lapsesse võivad hiljem lapsele traumeerivalt mõjuda ja palub ära võtta LI´ilt vanema õigused tütre MIsuhtes. Puudutatud isiku LI´i seisukoht Puudutatud isik LI avaldas kohtule 29.05.2007.a. toimunud kohtuistungil, et soovib, et temalt vanemaõigused ära võetaks. Kui elasid avaldajaga koos, siis lapsendas tüdruku, kuna arvas, et jäävad koos elama. Lapsendamine oli avaldaja idee. Lapsele osutas ülapidamist kooselu jooksul. Viimati kohtus lapsega septembris 2006. Lapse eest ei hoolitse, kuna laps pole bioloogiliselt tema oma. Tulevikus ei soovi lapsega suhelda ega teda toetada. Puudutatud isiku MI esindaja seisukoht MI´le on määratud riigi arvel esindajaks advokaat TV. Esindaja on vestelnud VFja LI´iga. VF elab oma 3 aastase tütre M koos V vanematele kuuluvas 3 toalises korteris, kus nende kasutada on üks tuba. MF jättis esmasel kohtumisel elurõõmsa ning igati arenenud 3 aastase lapse mulje, kes oli hästi riietatud ja suhtlemisaldis. VF sõnade järgi on ta LI´iga tuttav juba 5-6 aastat. Enne abiellumist elasid koos umbes aasta ning pärast veel aasta. Pärast abiellumist LI enam perele tähelepanu ei pööranud ning tekkisid tülid. Pärast lahkukolimist LI enam last vaatamas ei käinud, isegi kui laps haige oli. LI on seisukohal, et kuna avaldaja soovib temalt vanemaõigused ära võtta, siis tema sellele vastu ei vaidle. LI on arvamusel, et lapse ema hakkab tulevikus niikuinii takistama tal lapsega suhtlemist või kui ta seda lubabki, siis lähtub ikkagi enda mitte lapse huvidest. MI esindaja VF avaldust ei toeta ning leiab, et avaldus on ajendatud eelkõige selle esitaja emotsionaalsetest motiividest ning ei sea esikohale MI huve. Eestkosteasutuse seisukoht P –T V leiab, et avaldus on põhjendatud, kuivõrd LI on olnud lapse suhtes ükskõikne. Pärast lahutust pole isa ilmutanud vähimatki huvi lapse käekäigu vastu, ema ei usu, et isa ennast muudaks ja hakkaks lapsesse teisiti suhtuma. LI väljendas lastekaitse ametnikuga vesteldes ükskõiksust, teda ei huvitanud, mis saab edasi lapsest, kelle ta ametlikult enda tütreks tunnistas. Ta ei ole huvitatud lapsega kohtumisest ja ei vaidlusta hagi. Eestkosteasutus on arvamusel, et LI´i poolt on tehtud lapse suhtes läbimõtlematu otsus, lapsele nime andmine ei tähenda isaks olemist. Isaks saab nimetada ikkagi inimest, kes last kasvatab, tema käekäigust huvitub, hoolitseb ja armastab ning rahaliselt toetab. LI´i pole aga neid nõudeid täitnud, kuna laps ei huvita teda. On ebaõige siduda lapse tulevik sellise isaga. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära avaldaja, puudutatud isiku seisukohad, lapse esindaja seisukoha ning eestkosteasutuse arvamuse ning uurinud asjas kogutud kirjalikke tõendeid, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) 550 lg 1 p-le 2 lahendatakse vanema õiguste määramine lapse suhtes hagita menetluses.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 1 kohaselt kuulab vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult.
lg 1 kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus- ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistusest nähtub, et MI vanemateks on avaldaja VF ja puudutatud isik LI. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõendatud seaduses sätestatud korras (PkS § 38 lg 1). Vastavalt Perekonnaseaduse (PkS) §-ile 50 lg 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Vanemad, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma lapsi, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust laste huvides. Selle nõude rikkumise puhul vanemate õigusi ei kaitsta ja kooskõlas seadusega võib vanemailt ära võtta vanemaõigused. Perekonnaseaduse § 54 lg 1 kohaselt võib ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel. Lapsesse puutava vaidluse läbivaatamisel lähtub kohus eelkõige lapse huvidest. Kohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist, et puudutatud isik LI kohustusi oma tütre MI suhtes täitnud ei ole. LI tütre vastu huvi ei tunne ega abista last ka materiaalselt. LI´i suhtumine lapsesse on ükskõikne. LI on ka ise avaldanud kohtule, et teda laps ei huvita, kuna ta pole lapse bioloogiline isa. Samuti ei soovi ta lapsega kohtuda ega teda materiaalselt toetada edaspidi. 29.05.2007.a. toimunud kohtuistungil avaldas LI, et on nõus, et temalt vanemaõigused ära võetakse, kuivõrd see on poolte mõlema soov ning ta ei soovi lapsega suhelda ega teda toetada ka edaspidi. Lapsendamine oli olnud avaldaja idee. Avaldaja VF jäi 29.05.2007.a. toimunud kohtuistungil avalduse juurde. Kohus pole tuvastanud asjaolusid, mis vabandaksid puudutatud isiku LI ´i poolt oma kohustuste täitmata jätmist. See, et LI ei ole tütre bioloogiline isa, ei ole põhjuseks isakohustuste täitmata jätmisel, mille LI võttis endale, kui ta kanti lapse isana lapse sünniakti. Kohus peab asja menetlemisel arvestama eelkõige lapse huve. Lapse huvidega on vastuolus olukord, kus tal on olemas vanem, kes tema suhtes vanematundeid üles ei näita ning kohustusi ei täida. P – T V sotsiaalhoolekande osakond leiab samuti, et LI´i poolt on tehtud lapse suhtes läbimõtlematu otsus, lapsele nime andmine ei tähenda isaks olemist. Isaks saab nimetada ikkagi inimest, kes last kasvatab, tema käekäigust huvitub, hoolitseb ja armastab ning rahaliselt toetab. On ebaõige jätta laps isaga, kes temast ei hooli ega kasvata teda. Kohus ei loe nimetatud põhjuseid mõjuvateks, miks LI pole täitnud ega täida oma kohustust lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ning leiab, et asjas on tõendamist leidnud, et asjast puudutatud isik LI ei ole täitnud vanema kohustusi ega ole ka huvi tundnud lapse käekäigu kohta ja tema tundmaõppimise suhtes. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et esitatud avaldus vanema õiguste äravõtmiseks on seaduslik, põhjendatud ja tõendatud, vastab lapse huvidele ja kuulub rahuldamisele. PkS § 55 lg 1 kohaselt isik, kellelt on ära võetud vanema õigused, kaotab lapse suhtes kõik õigused. Vanema õiguste äravõtmine ei vabasta vanemat lapse ülalpidamisekohustusest (PkS § 55 lg 3). Perekonnaseaduse § 56 lg 1 kohaselt isiku nõudel, kellelt vanema õigused on ära võetud, võib kohus vanema õigused lapse suhtes taastada, kui see isik on oma eluviisi parandanud ning soovib ja suudab vanema õigusi nõuetekohaselt täita. Vastavalt
Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja enda kanda ning riigi õigusabi tasu jätta riigi kanda. Kohtunik Liili Lauri
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.