2-07-9327 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus Harju Maakohus, Liivalaia Kohtumaja Kohtunik Raivo Einula
(92)Otsuse avalikult teatavaks
- juuni 2007.a. Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-9327 Tsiviilasi MB versus RG Vanema kande ebaõigeks tunnistamine Menetlusosalised ja nende esindajad hageja – MB(isikukood XXX; elukoht: XXX); kostja – RG (isikukood XXX, elukoht XXX). Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada. 2.Tunnistada ebaõigeks AG (sündinud XXX, i.k. XXX, sünd registreeritud XXX, kanne nr. XXX) sünniakti tehtud kanne isa kohta. Kohtukulude jaotus Asjas kantud menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED. XXX sündis RG’l tütar AG. Sünd on registreeritud XXX., kanne nr. XXX. A G sünniakti on kantud tema isana MB. Lapse kavades poolte isiklike suhete lõppemisel tekkis kahtlus lapse isa kande õigsuses. Asjaolust, et AG ei olegi poolte ühine laps, said pooled teada Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Kohtukeemia ja Bioloogia Laboratooriumi poolt läbiviidud molekulaargeneetilise uuringu akt nr. XXX kaudu. 2-07-9327 Harju Maakohtule esitatud hagis palus MB tunnistada AG sünniakti tehtud kanne isa kohta ebaõigeks. Kostja tunnistab XXX vastuses hagi täielikult ja nõustub kirjaliku menetlusega. 18.06.2007.a saatsid pooled kohtule kompromisslepingu. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei ole kohus kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et asja lahendamine kirjalikus menetluses on õiguslikult põhjendatud, kuna pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, uurinud ja hinnanud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 44 lg 1 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib vanemate kohta tehtud kannet kohtus vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt hagiavalduses esiletoodud asjaolud ja kostja hagi õigeksvõtt võimaldavad kohtul teha asjas järelduse, et AG sünniakti tehtud kanne tema isa kohta ei ole õige. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Kohtukeemia ja Bioloogia Laboratooriumi poolt läbiviidud molekulaargeneetilise uuringu akt nr. XXX kohaselt ei saa MB olla AG bioloogiline isa. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Eeltoodu alusel ja hinnates kohtule esitatud tõendeid kogumis, asub kohus seisukohale, et MB ei saa olla AG bioloogiline isa, mistõttu AG sünni registreerimisel koostatud sünniaktis tehtud sellekohane vanema kanne tuleb tunnistada ebaõigeks. Menetluskulud tuleb jätta poolte kanda, kuivõrd TsMS § 164 lg 1 järgi hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Raivo Einula Kohtunik