← Eesti

3-07-281/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2007 Tallinn Haldusasja number 3-07-281 Haldusasi OÜ Remo Group kaebus Kiili Vallavalitsuse 29.12.2006 ettekirjutuse nr 8-11/916 tühistamiseks Menetlustoiming Menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON
  2. Lõpetada menetlus HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel.
  3. Mõista Kiili Vallavalitsuselt OÜ Remo Group (reg.kood 10304563) kasuks välja menetluskulud 1850 (üks tuhat kaheksasada viiskümmend) krooni.
  4. Sekretäril saata kohtumäärus: *kaebuse esitaja esindajale; *vastustajale. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu. Edasikaebamise kord
  5. 05.02.2007 saabus Tallinna Halduskohtule OÜ Remo Group kaebus Kiili Vallavalitsuse 29.12.2006 ettekirjutuse nr 8-11/916 tühistamiseks. Vaidlusaluse ettekirjutusega otsustati peatada omavoliline ehitustegevus ja viia läbi toimingud ehitise, asukohaga Põllu tn 26, Luige küla, Kiili vald, nõuetele vastavusse viimiseks. Tallinna Halduskohus võttis kaebuse menetlusse 27.02.2007 kohtumäärusega.
  6. 23.03.2007 saabus kohtule Kiili Vallavalitsuse vastus OÜ Remo Group kaebusele, millest nähtuvalt ei vaidle vastustaja käesolevale kaebusele vastu. Vastustaja on seisukohal, et vaidlusalune ettekirjutus on kehtetu algusest peale haldusmenetlusseaduse (HMS) § 63 lg 1 alusel, kuna ettekirjutuse tegemise hetkel oli ehitusluba nr 293 tunnistatud kehtetuks Kiili Vallavalitsuse 22.06.2004 korraldusega nr 401, s.t. kaebajal puudusid ettekirjutuse täitmiseks vajaminevad õigused. Vastustaja ei ole kohtule edastanud aga ettekirjutuse tühisuse tunnistamise või kehtetuks tunnistamise korraldust ega menetluse lõpetamise taotlust HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel.
  7. Tallinna Halduskohus edastas 28.03.2007 kaebajale OÜ-le Remo Group Kiili Vallavalitsuse poolt 23.03.2007 kohtule edastatud kirjaliku seletuse ning palus kaebajal edastada kohtule omapoolne seisukoht käesoleva haldusasja edasise menetlemise otstarbekuse kohta. 12.04.2007 jõudis kohtuni Kaebaja vastus 28.03.2007 kohtunõudele. Kaebaja teatab kohtule, et 11.04.2007 seisuga ei ole vastustaja kaebajale oma kohtule esitatud seisukohas antud lubadust - teavitada kaebajat ametlikult asjaolust, et nimetatud ettekirjutus on tühine – mingil moel täitnud. Järelikult on Kiili Vallavalitsus andnud kohtule lubadusi, mida ta ei ole täitnud või kavatsenudki täita. Kaebaja palub seetõttu kohtul teha kirjalikus menetluses ilma kaebaja osavõtuta otsus, millega tühistada täielikult Kiili Vallavalitsuse 29.12.2006 ettekirjutus nr. 8-11/916 ja mõista kaebaja kasuks välja kohtukulud 1850 krooni ulatuses.
  8. 24.04.2007 saabus kohtule Kiili Vallavalitsuse taotlus haldusasja nr 3-07-281 menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seaduse § 24 lg 1 p 4 alusel. Taotlusele lisati Kiili Vallavalitsuse 23.04.2007 ettekirjutus nr 8-11/916, millega tuvastati Kiili vallavalitsuse 29.12.2006 ettekirjutuse nr 8-11/916 tühisus (tl. 48-49).
  9. 11.05.2007 saabus kohtul kaebaja seisukoht Kiili Vallavalitsuse 24.04.2007 taotluse kohta. Kaebaja jääb oma taotluse juurde ning palub tühistada vaidlustatud ettekirjutus.
  10. 23.05.2007 saabus kohtule vastustaja vastulause kaebaja 11.05.2007 esitatud seisukoha kohta, milles vastustaja jääb oma seisukoha juurde.
  11. HKMS § 24 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud, kui kaebajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. HMS § 63 lg 4 sätestab, et haldusakti andnud organ võib haldusakti tühisuse igal ajal kindlaks teha ning isik, kellel on selleks põhjendatud huvi, võib nõuda haldusorganilt või halduskohtult haldusakti tühisuse kindlakstegemist. Sama seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus oma 7.03.2003 määruses nr 3-3-1-21-
  12. Tühise haldusakti tagajärjeks on see, et nimetatud haldusakt on kehtetu algusest peale (HMS § 63 lg 1). Tühisuse kindlakstegemine kujutab endast haldusakti, mida on õigus vaidlustada halduskohtus. Praegusel juhul tuvastas Kiili Vallavalitsus 23.04.2007 vaidlustatud ettekirjutuse tühisuse (tl 47). See tähendab, et haldusorgan, kes algselt andis tühise haldusakti (käesoleval juhul vaidlustatud ettekirjutuse) on ise hiljem tuvastanud, et tegemist oli tühise haldusaktiga. Ilmselgelt õigusvastase ettekirjutuse tühistamine sellises olukorras, kus haldusorgan on ise vaidlustatud ettekirjutuse tühisuse tuvastanud, on kohtu koormamine. Seetõttu ei ole ettekirjutuse tühistamine kohtu poolt enam vajalik ja mõttekas. Kuna haldusorgan on tühisuse ise tuvastanud, ei esine käesoleval juhul kaebajal enam õiguskaitsevajadust, s.t, et kaebaja ja haldusorgani vahel ei esine enam vaidlust, mis võib kahjustada kaebaja õigusi või huve. Lähtudes eeltoodust, tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel.
  13. HKMS § 92 lg 5 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 24 lõike 1 punktis 4 sätestatud alusel. Kaebaja taotleb menetluskulude hüvitamist 1850 krooni ulatuses, mis koosneb õigusabiteenusest 1770 kr (koos käibemaksuga) ja riigilõivust 80 kr. Vastustaja leiab, et menetluskulud ei tohiks ületada 500 kr. Kohus leiab, et käesoleva asja vähest keerukust ja selle käigus koostatud dokumente arvestades on vajalikud ja põhjendatud õigusabiteenuse menetluskulud ühe tunni eest. Arvestades advokaaditeenuse turuhinda on esitatud menetluskulude nõue täies ulatuses põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. Daimar Liiv Kohtunik 2 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.