← Eesti

2-06-13324/9

Obsah (5)§ 230§ 229§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juulil 2007. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-13324 Tsiviilasi xxx hagi xxx vastu testamend

) § 230 lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seadusest ei tulene, et vaidluse korral testamendi kehtivuse üle oleks ette nähtud

§ 230lg 1 sätestatust erinev tõendamiskord.

Hageja on tuginenud oma nõude alusena asjaoludele, et vaidlusalusel 06.01.

  1. a testamendil ei ole xxx allkirja ja kui allkiri ka on xxx oma, siis ei olnud ta 06.01.
  2. a testamendi tegemise ajal teo- ega otsusevõimeline, seega on testament mõlemal juhul tühine.

§ 229

lg 1 alusel teeb kohus poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise kindlaks tõendite alusel.

§ 2292 kohaselt on tõendiks eksperdiarvamus.

Hageja nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks on tsiviilasjas viidud xxx suhtes läbi postuumne kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiis. 10.05.

  1. a teostatud kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 27/31 väljendatud ekspertarvamuse kohaselt ei olnud xxx 06.01.
  2. a võimeline aru saama ümbrusest, oma tegude iseloomust ja nende võimalikest tagajärgedest ning ta ei olnud võimeline oma käitumist juhtima. Ekspertiisiakti kohaselt ilmnesid xxx alates
  3. a novembrist kuni surmani 19.01.
  4. a väliselt avaldunud muutused käitumises ja psüühilises tegevuses (tasakaaluhäired, mäluhäired, kirjutamisvõime langus, mõtestatud tegevuse asendumine monotoonsetega ning süvenesid kiiresti kliinilised sümptomid (psühhomotoorne rahutus, arusaamise puudumine ajast, kohast ja situatsioonist) ning need muutused ja sümptomid on kooskõlas xxx tuvastatud laialdase hulgikoldelise ajukahjustusega. Osundatud eksperdiarvamusega loeb kohus tõendatuks haginõude aluseks oleva asjaolu, et xxx oli 06.01.
  5. a testamendi koostamise ajal temal tekkinud ajukahjustuse tõttu seisundis, mis välistas tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve ehk otsusevõimetu. Samuti on selle tõendiga tõendatud ka asjaolu, et xxx ei muutunud otsusevõimeliseks ka ajal alates 06.01.
  6. a kuni oma surmani. Seega oli xxx ka võimatu 06.01.
  7. a testamenti enne oma surma heaks kiita. Kuna xxx oli 06.01.
  8. a otsusevõimetu, on sel kuupäeval koostatud xxx testament tühine. Eksperdiarvamusega tõendatud otsusevõimetust ei saa ümber lükata ka tunnistajate xxx ja xxx võimalikud vastupidised ütlused, kuna kostja ei ole tõendanud, et neil isikutel oleksid kompleksekspertiisi teostanud isikutega võrdväärsed või sügavamad erialaspetsiifilised teadmised. Ekspertiisiakti nr 27/31 koostasid riiklikult tunnustatud eksperdid psühhiaater Aili Ennet ja kliinilise psühholoogia magister Tiina Kompus. Akti koostamiseks kasutasid eksperdid tsiviilasja materjale, OÜ Laagri Tervisekeskuse ambulatoorse haige individuaalkaarti xxx kohta ja koopiat SA PER Onkoloogiakeskuse kiiritusravi statsionaarse osakonna haigusloost nt
  9. Kohus on seisukohal, et arvestades ekspertiisiakti koostamiseks uuritud lähteandmeid on eksperdiarvamus asjatundlik ning usaldusväärne ja hinnang xxx võime kohta tajuda ümbrust, oma tegude iseloomu ja nende võimalikke tagajärgi ning juhtida oma käitumist 06.01.
  10. a ei ole ümber lükatav väidetavalt sel päeval xxx testamendi koostamise juures viibinud ja xxx vahetult enne tema surma koos elanud ja temaga suhelnud isikutele tundmata xxx ja xxx ütlustega. Seega puudus ka asjas vajadus tunnistajate ülekuulamiseks. Samuti ei oma asjas tähtsust, kas 06.01.
  11. a testamendil on xxx allkiri või mitte ning kas xxx ja xxx tõepoolest viibisid 06.01.
  12. a xxx testamendi allkirjastamise juures. xxx allkiri ega tunnistajate juuresviibimine ei saa ümber lükata xxx otsusevõimetust, mis omakorda välistab testamendi kehtivuse. PäS § 6 p 2, 3 ja 4 sätestatud pärimiskõlbmatuse aluseid käesolevas asjas ei esine. Kuna hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud ning asjas puuduvad kostja vastuväidete aluseks olevad asjaolusid kinnitada võivad tõendid, tuleb hagi rahuldada.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 3. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna otsus tehti kostja kahjuks, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.