) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamis-kohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal
1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Riigikohus on leidnud tsiviilasjas nr. 3-2-1-57-04, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab ülalpidamist ebapiisavalt.
lg 3 alusel võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Tulenevalt
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määrusega nr. 273 on kuupalga alammääraks 2007.a. kehtestatud 3600 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 1800 krooni. TA esitas kohtule hagi IA vastu Tallinna Linnakohtu otsusega välja mõistetud elatise suurendamiseks ning palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 1250 krooni tütar KA’u ülalpidamiseks. Hageja palub elatise välja mõista alla miinimummäära, kuna kostja on 100% töövõimetu. Kostja ei vaidle hagile vastu. Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist. Kohustatud isiku halva varalise seisundi korral, kui esinevad
§-s 61 lõikes 6 sätestatud alused, kohus võib jätta elatise välja mõistamata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4. lõikes nimetatud suuruse. Nimetatud asjaoludeks on vanema töövõimetus ja ka muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Antud juhul on tõendatud kohustatud isiku, kostja töövõime täielik (100 % ) kaotus, mille tulemusel ta saab töövõimetuspensioni. Seega leiab kohus, et antud asjas põhjendatud kostjalt välja mõistetud elatist suurendada ning kostjalt välja mõista igakuine elatis alla miinimummäära ehk 1250 krooni tütar KA’u ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni XXX.
3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Taimi Kollom Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.