Obsah (5)

§ 28§ 1§ 31§ 15§ 30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 12. september 2006.a kell 14. 00 Harju Maakohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni

§ 28

lg 2 mõistes loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Käesolevaks ajaks ajutise halduri poolt kogutud andmete põhjal võib väita, et võlgnik võib olla tahtlikult hoidnud kõrvale maksude tasumisest ning fiktiivsete tehingute alusel kandnud residendist juriidilise isiku rahalised vahendid endaga seotud välismaise juriidilise isiku arvele, et raha oleks võimalik kasutada riiklike makse tasumata. Samas on antud välismaine isik andnud võlgniku juhtorgani liikmetega seotud teistele residendist äriühingutele intressita laenu, mis tähendab, et reaalselt tuli raha Eestisse tagasi võlgniku lähikondsetele isikutele. Pärast maksuhalduri sekkumist ja täiendava maksusumma määramist lõpetas võlgnik tegevuse ning lähikondsed isikud asusid analoogse äriplaani alusel tegutsema uue juriidilise isiku, MTÜ , kaudu. Võlgniku esindajad vaidlustasid maksuotsuse halduskohtus, kuid pärast esimese astme kohtu otsust, millega jäeti võlgniku kaebus rahuldamata, enam apellatsioonkaebust ei esitanud. Seega on põhjendamatu, et kuigi maksuotsus on halduskohtu otsusega jõustunud, ei ole võlgnik antud kohustust kajastanud oma majandusaasta aruannetes ning ei ole ka võtnud ette Äriseadustikus ettenähtud toiminguid kas siis pankrotiavalduse esitamiseks või täiendavate investeeringute kaasamiseks. Võlgniku esindajad väidavad, et võlgnik oli vahendajaks Eesti operaatorite ja välismaiste telekanalite vahel ning võlgniku tuluks ehk realisatsiooniks võib lugeda vaid 14 % kogutud vahenditest, mis oli mõeldud Venemaa telekanalitele edastamiseks. Võlgniku kinnitusel pidi audiitorfirmaga sõlmitud leping tagama raamatupidamise seaduslikkuse. Eeltoodud asjaolud vajavad kõik põhjalikumat kontrollimist ja analüüsimist edasises pankrotimenetluses. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused võivad esineda seoses võlgniku poolt teostatud rahaliste maksetega, mis maksuhalduri poolt on teostatud fiktiivsete tehingute alusel. Võlgnikule kinnisvara või muud olulise väärtusega vara kuulunud ei ole. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku kohustused ületavad vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, kuna võlgnikul puudub vara kõigi kohustuste täitmiseks ning kohustused vaid kasvavad intresside ja viiviste näol. Kohtuistung Kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlausaldaja nõustub ajutise halduri tasu ja tehtud kulutustega. Võlausaldaja on nõus jätma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks makstud deposiidi pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur jääb oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palub välja kuulutada pankrot. Võlgnikul vastuväiteid ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada MTÜ Pankrotihalduriks tuleb nimetada OE. pankrot.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

Võlausaldaja 3 pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kui võlgnik on maksejõuetu, võib kohus pankroti välja kuulutada, vaatamata sellele, et esineb käesoleva seaduse § 15 lõike 2 punktis 6 nimetatud alus pankrotimenetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldaja nõude aluseks 16.12.

1. a maksuotsus nr XXX. Seisuga 11.05.
2. a on maksuhalduri poolt läbi viidud täitemenetluse käigus laekunud maksuvõla katteks kokku 11 379.45 krooni. Seisuga 11.06.
3. a on MTÜ-l EAL maksukohuslaste registri andmetel maksuvõlad käibemaksu osas summas 2 720 966 krooni ja ettevõtte tulumaksu osas 4 128 375 krooni, kokku summas 6 849 341 krooni. Võlgniku kohustus võlausaldaja ees on suurem kui

§ 15

lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir.

§ 31lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja kui isik on maksejõuetu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara puudub. Ajutine haldur hindab võlgniku teadaolevate kohustuste mahuks 7 000 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine pankrotihaldur O. E on esitanud tasunõude 15 töötunni eest kokku summas 12 000 krooni ja vajalike kulutuste eest summas 1 400 krooni. Võlausaldaja ajutise halduri tasunõudele ja kulutustele vastu ei vaidle.

§ 30

lg 2 kohaselt kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja muudest nõuetest kolmandate isikute vastu, võib kohus nõuda avalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtu deposiiti. Võlausaldaja on nõustunud jätma kohtu tagatiste kontole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 30.05.2006. a tasutud 25 000 kroonist pärast haldurile 13 400 krooni väljamaksmist järelejääva summa 11 600 krooni

§ 30lg 2 alusel pankrotimenetluse kulude katteks. Ts

MS § 162 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võlausaldaja oli RLS § 16 lg 8 alusel vabastatud riigilõivu 1 600 krooni tasumisest. Riigilõiv kuulub võlgnikult väljamõistmisele riigituludesse. Karin Sonntak Kohtunik 4