Obsah (5)

§ 177§ 174§ 175§ 178§ 466

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluskulude kindlaksmääramine Määruse tegemise aeg ja koht 22.august 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Jõustunud kohtulahend nr 2-07-11100 AS EMT versus

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused

1. Seoses menetluskuludega tsiviilasjas välja mõista Ly Klebandilt menetluskulu 629 (kuussada kakskümmend üheksa) krooni 30 senti, mis kanda AS Lindorff kontole (nr 17000034108 Nordea pangas, selgitusse märkida: maksja Ly Kleband, nr 2-07-11100; menetluskulu). Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
2. Seoses menetluskulude määruse tegemisega toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Selgitused kohtumääruse täitmises ja edasikaebamises
3. Selgitada: 3.1

§ 177

lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni; 3.2

§ 177

lg 3 kohaselt võib menetlusosaline nõuda kohtult menetluskulude kohta tehtud määruse täiendamist, kui kohus ei võtnud seisukohta kõigi esitatud kulude suhtes; täiendamist võib nõuda kümne päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest; 3.3 kohtumäärusele ei saa esitada määruskaebust. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Kohtus on jõustunud kohtulahend, milles on jaotatud menetluskulud. Kohtulahendi kohaselt on menetluskulude kandjaks kostja. Hageja on esitanud kohtule avalduse menetluskulude hüvitamiseks. Avaldusele on lisatud menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid: 1) tasutud riigilõiv 250 krooni, mis nähtub maksedokumendist; 2) kulutused õigusabile 349.30 krooni, mis nähtub õigusabi kulutuste arvestusest; 3) postikulu 30 krooni. Kohus on saatnud hageja avalduse koos lisadega kostjale. Kostja kohtu määratud tähtajaks hageja avaldusele ei vastanud. Kohtu põhjendused

§ 174

kohaselt määratakse menetluskulud peale kohtulahendi jõustumist menetlusosalise kohtule esitatud avalduse alusel, avaldusele lisatud nimekirja ja menetluskulusid tõendavate dokumentide põhjal. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja (

§ 175lg 1).

Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja kulud vastavad asja menetluseks tegelikult kulutatud ajale, asja keerukuse astmele ja lepingulise esindaja professionaalsetele teadmistele. Arvestades asjas hageja esitatud menetluskuludele määramise avalduses märgitud asjaolusid ja kulusid tõendavaid dokumente, teeb kohus järelduse, et hageja on esitanud menetluskulud põhistatud ulatuses, millest lähtudes tuleb avaldus rahuldada ja välja mõista kostjalt menetluskulu kokku 629.30 krooni. Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (

§ 177

lg 1).

§ 178

lg 2 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata; muu määrus jõustub kättetoimetamisest või teatavakstegemisest, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti (

§ 466lg 3).

Kuna menetluskulude kindlakstegemise määruses ei ületa kaebuse hind 3 000 krooni ja selle peale ei saa edasi kaevata, siis jõustub määrus selle kättetoimetamisega menetlusosalistele. Helle Tamm Kohtunik 2