← Eesti

2-05-16645/6

KOHTUMÄÄRUS Tsiviilasja number 2-05-16645 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2007, Tallinn Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom Tsiviilasi Tallinna linna avaldus Õ.P eestkostja määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19.02.2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Õ.P määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Tallinna linn, esindaja Meeli Vaarpuu Puudutatud isik Õ.P (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x), esindaja adv Eva Tibar-Šuvalova Puudutatud isik A.L (IK xxxxxxxxxxx, elukoht x) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Harju Maakohtu 19.02.2007 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse EV Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
  2. Tallinna linn esitas 02.09.2005 avalduse Õ.P eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on Õ.P üksinda elav töövõimetuspensionär, kellel lapsi pole. Ta on regulaarselt taotlenud ja saanud sotsiaaltoetusi, samas jätab ta eluasemekulud süstemaatiliselt maksmata. Tallinna Linnakohtu 27.05.2004 otsusega nr 2/5/3-3328/02 mõisteti Õ.Pilt välja kommunaalteenuste tasu võlgnevus summas 28 065, 05 krooni ning Tallinna Linnakohtu 29.11.2004 otsusega nr 2/33-2640/04 13 042, 27 krooni. Võlg kasvab. Haabersti linnaosa valitsusel on kujunenud arvamus, et Õ.P ei suuda kestvalt aru saada oma tegudest ja neid juhtida, mistõttu on tegemist piiratud teovõimega isikuga, kes vajab eestkostet. Mistahes Õ.Pi poolt teostatud tehingu puhul võib tõusetuda selle tühisuse küsimus. Antud olukorras ei suuda isik mõista, et omandiga seotud kulutusi peab kandma vara omanik ning võla tasumine saab reaalselt toimuda vaid talle kuuluva korteriomandi müügist saadud raha arvelt. Avaldaja palus määrata Õ.Pi eestkostjaks A.L.
  3. A. P (praegune perekonnanimi L) esitas avalduse, milles palus end vormistada Õ.Pi eestkostjaks. A.L on oma isikuomanduste ja võimete poolest sobilik täitma eestkostja ülesandeid. Õ.Pi vend A. P on andnud nõusoleku oma tütre A.L määramiseks Õ.Pi eestkostjaks. Õ.Pi teine vend U. P keeldus oma nõusolekut andmast.
  4. Puudutatud isik Õ.P vaidles avaldusele vastu ja leidis, et eestkostet ta ei vaja. Tal ei ole skisofreenia, vaid klaustrofoobia. Haigus on tõsine ja ta peab võtma rahusteid. Ta elab iseseisvalt ja saab hakkama. Võlgnevus on tekkinud seoses maksejõuetusega. Korter on praeguseks hetkeks seadusvastaselt maha müüdud, uus korteriomanik ei ole nõudnud tema väljatõstmist. Õ.P pildistab ümbrust kuritegude ennetamiseks. Ta on kuulnud oma maja korteritest laste hääli ja teinud järelduse, et tegemist on kodutute lastega. Ta on politseisse pöördunud, aga midagi ei ole tuvastatud. Pilte ta säilitab ja kannab endaga kaasas kuna pedofiilid võivad need kodust ära varastada. Kodutuid lapsi oma trepikojas näinud ei ole. Ekspertiis on tehtud ebaõigesti kuna tegemist on eksperdi subjektiivse arvamusega ja diagnoos on vale. Õ.P kinnitas, et saab A.Lga hästi läbi. Esimese astme kohtu määrus
  5. Kohus rahuldas Tallinna linna avalduse ja määras Õ.P eestkostjaks A.L varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks tähtajaga 18.
  6. 2010 ning lubas Õ.Pil iseseisvalt teha pisitehinguid. Kohus jättis eestkostja määramise kulud riigi kanda.
  7. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 8 füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid. Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.
  8. Riiklikult tunnustatud kohtupsühhiaatriaekspert J. E poolt 21.11.2006 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr E-250 kohaselt on Õ.Pil residuaalne skisofreenia F 20.
  9. Haigus on krooniline. Õ.P on psühhoinvaliid töövõime kaotusega 80%. Tegemist on raske puudega. Õ.P ei suuda kestvalt aru saada oma tegudest ja neid juhtida. Tema tervislik seisund on sellise iseloomuga, mis takistab tal adekvaatselt tajumast ümbritsevat keskkonda ning tegemast õigeid tehinguid, ta ei ole suuteline iseseisvalt langetama otsuseid ja tegema tehinguid, võib aga teha pisitehinguid. Haiguskriitika puudub ja ravimeid korrapäraselt ei võta. Ekspert asus seisukohale, et Õ.Pa vajab inimest, kes tema ravirežiimi juhendab. Eestkoste seadmise tulemusena võib Õ.Pi vaimne tervis 3-4-aastase ravi toimel teatud määral paraneda.
  10. Kohtul puudub alus eksperdi hinnangus kahelda, kuivõrd tegemist on riiklikult tunnustatud eksperdiga. Eksperdi poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused on kooskõlas toimikus sisalduvate Õ.Pi avalduste, kaebuste ja taotlustega ning nende lisadega. Eksperdi järeldust ei lükka ümber ka asjaolu, et Õ.P ekspertiisiaktiga ei nõustu. Kohtule teadaolevalt puudub Õ.Pil eksperdi arvamusele hinnangute andmiseks vajalik eriharidus. Ka näitab kommunaalteenuste võlgnevuse fakt seda, et Õ.P vajab oma majanduslike huvide kaitseks ja toimetulekuks kõrvalist abi.
  11. Kohtuistungil kinnitasid nii A.L kui Õ.P, et nad saavad omavahel hästi läbi. Kohtul puuduvad andmed, mis välistaksid A.L asumise eestkostjaks PKS § 96 järgi. Määruskaebus
  12. Määruskaebuses palub Õ.P maakohtu määruse tühistada. Kohus ei ole faktilisest ega õiguslikust küljest täielikult ega objektiivselt uurinud ega analüüsinud Tallinna linna avaldust eestkoste määramiseks. Kohus, rahuldades avaldaja tõendamata ja ebaõigel veendumusel põhineva 2

(3)avalduse, rikkus tsiviilkohtumenetluse olulist põhimõtet, et avaldus peab olema tõene. Kohus rikkus määruskaebuse esitaja suhtes õigusliku ärakuulamise põhimõtet ega arvestanud tema poolt esitatud asjaolusid ega vastuväiteid kohtu tegevusele. Määruskaebuse esitaja leiab ka, et tema esindaja vandeadvokaat Eva Tibar-Šuvalov oleks pidanud ennast taandama. Vandeadvokaat jättis määruskaebuse esitaja õigused ja huvid kaitseta – 07.02.2007 kohtuistungil ei kaitsenud esindaja määruskaebuse esitaja arvamust talle eestkoste määramise vastu. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
  1. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning see tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid.
  2. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et kohus ei ole täielikult ega objektiivselt uurinud Tallinna linna avaldust eestkostja määramiseks. Asja materjalidest nähtuvalt andis Õ.Pi vaimse seisundi kohta arvamuse kohtupsühhiaatriaekspert J. E, kes käsitles põhjalikult ja igakülgselt uuritava vaimse tervisega seonduvat ning jõudis põhjendatud järeldustele, et oma tervisliku seisundi tõttu ei suuda Õ.P kestvalt aru saada oma tegudest ja neid juhtida. Tema tervislik seisund on sellise iseloomuga, mis takistab tal adekvaatselt tajumast ümbritsevat keskkonda ning tegemast õigeid tehinguid, ta ei ole suuteline iseseisvalt langetama otsuseid ja tegema tehinguid, võib aga teha pisitehinguid. Eksperdi arvamuse kohaselt on eestkoste Õ.P vajalik ja kasulik just tema enda seisukohast lähtudes, sest ta ei suuda oma õigusi iseseisvalt teostada, oma õiguslike, majanduslike ja tervislike huvide eest adekvaatselt seista. Apellant vajab eestkoste seadmist oma tervislike, majanduslike ja õiguslike huvide kaitseks. Eestkoste eeldatav aeg 3-4 aastat. Eksperti on ka hoiatatud teadvalt vale arvamuse andmise eest ning puuduvad asjaolud, mis seaksid tema arvamuse õigsuse kahtluse alla.
  3. Põhjendatud ei ole ka apellandi väide, et vandeadvokaat Eva Tibar-Šuvalov oleks pidanud ennast taandama. Riigi õigusabi seaduse § 19 lg 2 kohaselt ei või advokaat isikule riigi õigusabi osutada ning ta on kohustatud õigusteenuse osutamisest keelduma või alustatud õigusteenuse osutamise viivitamata lõpetama, kui ta samas asjas on osutanud või osutab õigusteenust kliendi huvidega vastuolus olevate huvidega isikule või kui seaduse kohaselt ei ole lubatud õigusteenust osutada ning samuti juhul, kui tema enda või tema abikaasa või lähedase sugulase või tema abikaasa lähedase sugulase huvid samas asjas on vastuolus riigi õigusabi saaja huvidega. Käesolevas asjas antud asjaolusid ei ole tuvastatud. Gaida Kivinurm Reet Allikvere Tiit Kollom 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.