2 järgi on ettevõte majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud.
1 järgi võib ettevõtet omav isik võtta endale lepinguga ettevõtte üleandmise kohustuse. Kohus leiab, et õige on hageja väide selles, et 28.aprilli 2003 lepingu sisuks on Hipodroomi Toitlustuse osaühingule kuulunud ettevõtte üleminek aktsiaseltsile Norfolk. Hageja on oma väite kinnituseks esitanud müügilepingu ja kostja avalduse tervisekaitseinspektsioonile. 28.aprilli 2003 lepingu p. 1.1 järgi kohustus kolmas isik müüma kostjale kogu Tallinnas Paldiski mnt. 50 asuva vallasvara. Lepingu järgi asus vara Tallinna Hipodroomi peahoone restoranis, kohvikus, baaris ja köögikompleksis. Vara on kogumis sihtotstarbelise iseloomuga ning vajalik toitlustusettevõtte tegevuseks. Kolmas isik on vara üleandjana kinnitanud, et tahe 28.aprilli 2003 lepingu sõlmimisel oli suunatud ettevõtte üleandmisele. Kolmanda isiku väide on kooskõlas äriühingu tegevusaruande ja juhatuse 30.juuni 2004 deklaratsiooniga. Ka kostja on tervisekaitseinspektsioonile esitatud avalduses kinnitanud, et omandas 28.aprilli 2003 lepinguga osaühingult Hipodroomi Toitlustus toidukäitlemisettevõtte asukohaga Paldiski mnt. 50; samuti, et omandatud ettevõte jätkab oma tegevust sisuliste muudatusteta samadel põhimõtetel ja samadel tegevusaladel ning vahetunud on üksnes toitlustusasutuse omanik. Seega on ka kostja pärast vaidlusaluse tehingu sõlmimist väljendanud üheselt, et 28.aprilli 2003 leping oli suunatud ettevõtte üleminekule. Kostja ei ole kummutanud hageja väidet selles, et on jätkanud ettevõtte tegevus sama ärinime all. Hinnates uuritud tõendeid kogumis leiab kohus, et kostja ei ole esitanud tõendeid, mis kummutaksid hageja väited Tallinnas, Paldiski mnt. 50 asuva ettevõtte üleminekust kolmandalt isikult kostjale. Kostja seisukoha õigsust ei saa järeldada ettevõtte üleandja võla osalisest tasumisest võlausaldajatele. Kommertspandi pidajatena vara müügile nõusoleku andmine ei välista ettevõtte tervikuna üleandmist.
2 järgi lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused; lg. 3 järgi ei kehti eelnevast kõrvalekalduv kokkulepe kolmandate isikute suhtes. Seega ei oma õiguslikku tähendust kostja seisukoht, et kohustuste üleminekus pole kokkulepet sõlmitud. Kohustuste üleminek toimub ettevõtte üleminekul seaduse alusel. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kostja on toitlustusettevõtte koosseisus omandanud ka laenulepingutest tuleneva kohustuse hageja ees ning on õigustatud kostjalt kohustuse täitmist nõudma (TsK § 173 ja 174). 4
järgi vastutavad ettevõtte ülemineku ajaks ja viie aasta jooksul pärast üleminekut sissenõutavaks muutuvate kohustuste eest üleandja ja omandaja võlausaldaja ees solidaarselt. Seega on kohustuse jätkuv kajastamine ettevõtte üleandja raamatupidamises õiguspärane ega välista kostja vastutust ülevõetud kohustuse täitmise eest. Kostja apellatsioonkaebus ja hageja vastus Kaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata. Kaebuse põhjenduste kohaselt on kohus ebaõigesti tuvastanud, et 28.04.2003 lepinguga omandas kostja toitlustusettevõtte. ÄS § 5 ja
§-de 180 ja 182 lg.1 ja 2 tähenduses. Lepingust nähtub poolte tahe müüa konkreetne vallasvara ja saada selle eest kokkulepitud hind. Kohus on ebaõigesti leidnud, et poolte tegelikuks tahteks oli võõrandada terviklikult tegutsev ettevõte. Kohus rikkus
lg.1, mille kohaselt tuleb õiguste ja kohustuste üleandmine nõuetekohaselt vormistada. Ebaõige on kohtu järeldus, et 695 00 kr. suuruse võlakohustuse üleminek ühelt juriidiliselt isikult teisele ilma võla ülekandmist
lg.1 ja lg.2 kohaselt vormistamata on õiguspärane ning et kohustuste üleandmise vormistamine polegi nõutav. Terviklikult tegutseva toitlustusettevõtte üle andmine eeldab, et üle antakse ka kehtivad töölepingud, mida aga ei toimunud. Kolmanda isiku bilansist nähtub, et kolmanda isiku majandustegevus ei lõppenud vaidlusaluse ostu-müügilepingu sõlmimisega ja kolmandale isikule jäi vara suurema osa võlgade tasumiseks. Kolmas isik ei andnud kostjale üle nõudeid ostjate vastu ja ettemaksu tarnijatele, samuti varaks olevaid lauanõusid, toiduaineid jms., ilma milleta ei ole võimalik toitlustusteenuse osutamist jätkata. Kohus ei hinnanud tõendeid kogumis, kui ta arvestas ikkagi tõendina AS Norfolk juhataja avaldust tervisekaitseinspektsioonile, milles juhataja on ekslikult andnud 28.04.2003 lepingule ebaõige õigusliku hinnangu, nagu oleks tegemist ettevõtte omandamisega. Juhatajal ei ole juriidilisi teadmisi ja tema järeldus on meelevaldne ning ebaõige. Kohtus kinnitas juhataja ise, et lepingu sisuks ei olnud ettevõtte omandamine. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, et laenude üleandmine kolmandale isikule (06.10.1999 leping) on tõendatud, ja kohus on ebaõigesti leidnud, et kostja peab tõendama laenu rahatust. Tähendatud laenulepingu tekstil on kolmanda isiku juhatuse esimehe allkirjad raha kättesaamise kohta, kuid on alust arvata, et allkirjad on lisatud hiljem nendel näidatud raha kättesaamise kuupäevast. Täpsustamata on, mis valuutast käib jutt 30 000.- kättesaamise kohta. Hageja ei ole esitanud kassa väljamineku orderit sularahalaenu andmise kohta 06.10.1999 laenulepingu järgi ja kolmas isik ei ole esitanud oma ordereid laenu kättesaamise kohta. Hageja oli kohustatud tõendama sularahalaenu üleandmist finantsdokumentide alusel. Vastustaja ja kolmas isik paluvad oma vastustes jätta kaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu istung Istungil palus apellandi esindaja kaebuse rahuldada, vastustaja esindajad - rahuldamata jätta. 5
lg.3 kohaselt võib kohustuste üleminekut välistada vaid võlausaldajate kirjalikul nõusolekul. Samas ei ole keelatud õiguste ülemineku välistamine poolte kokkuleppel. Töölepingute üleandmata jätmine ei tõenda, et ettevõtet ei ole omandatud ehk ettevõte ei ole üle läinud. Toitlustusinspektsioonile soovi väljendamiseks toitlustusettevõtte tegevuse jätkamiseks ei pea omama õigusalaseid teadmisi. Kostja juhatuse liikme poolt tehtud avalduse kui tõendiga mittearvestamist ei saa tema juriidiliste teadmiste puudumisega põhjendada. Laenaja juhatuse liikme allkiri, kus ta kinnitab sularaha kättesaamist, on piisavaks tõendiks laenusumma kättesaamise kohta. Seega ei anna kaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 61 lg.1 alusel mõistab kolleegium kostjalt hageja kasuks välja apellatsioonimenetluse kohtukulu - õigusabi tasu 9027 kr. Tiit Kollom Ülle Jänes Ulvi Loonurm 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.