Obsah (8)

§19§ 29§ 39§49§ 60§ 61§ 51§ 14

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Toimik nr 2-05-1374 (2/287-3104/05) Eesti Vabariigi nimel Kohtuotsuse tegemise kuupäev ja koht: 11.aprill 2007 Tallinnas Harju Maakohtu kohtukoosseis: kohtunik Jaanus Saaremõ

) §19 lg1 kohaselt loetakse ühisvara jaotamisel osad võrdseks. Hageja palub jätta temale lapsevoodi. Raamatud ja televiisor jätta kostjale; eluruumi kasutamise poolt võla suurust arvestades

§19lg 4 kohaselt mõista kostjalt hageja kasuks rahaline hüvitis 30200 krooni.

Kostja hagi hageja ei tunnista. Selles toodud väited on väljamõeldis. Kohtuistungil jäi hageja esitatud seisukohtade juurde. Hageja ei pea võimalikuks abielu jätkamist. Lepitusmenetlus ei ole võimalik. Kohtukulud palun jätta kostja kanda.

1. Kostja põhjendused 2.
2. Kostja seisukohad nõuetes Kostja on esitanud hagi KP vastu abielulahutuses ja elatise nõudes. 2.
3. Kostja väited, esitatud asjaolud ja tõendid Hagiavalduse kohaselt pole kostja pärast hageja lahkumist lastega kohtunud. Hageja viibimiskoht ei ole kostjale teada. Kostjale teadaolevalt on hagejal olnud kuus erinevat 2 viibimiskohta. Kostja on seisukohal, et pikk ja põhjendamatu lahusolek oma lapsest ei tule kasuks tema arengule. Kostja palub määrata MP elukohaks isa AP elukoht XXX ning mõista KP välja elatis hagiavalduse esitamise kuupäevast. Oma vastuses KP hagile märgib kostja, et ta hagi ei tunnista. Samas menetluses on nõue tütar MP elukoha määramiseks ja elatise väljamõistmiseks KP- K P elukoha määramise ja elatise nõude suhtes on võimalik võtta seisukoht peale DNA ekspertiisi tulemuste selgumist. Ühisvara jagamisel vajab kostja lapsevoodit lapse majutamisel ja tema elamistingimuste tagamisel. Raamatud ja televiisor tuleb jätta kostjale kuna need on vajalikud tema ühiskondlikus ja erialases tegevuses. Televiisori väärtuseks hindab kostja 6000 krooni ja on valmis tasuma hagejale poole televiisori väärtusest, s.o 3000 krooni. Eluruumi võlgnevusest kostjal mingeid teateid ei olnud. Kostja ei ole teadlik üürilepingu sisust, ega „kokkuleppest üürilepingu lõpetamise kohta.“ Kostja on seisukohal, et üürivõla nõue on esitatud tema suhtes alusetult ja pahatahtlikult, lootuses alusetule rikastumisele. Kohtuistungil jäi kostja esitatud seisukohtade juurde. Kostja oli seisukohal, et abielu on võimalik jätkata. Kohtukulud palub kostja jätta hageja kanda 2.A. Avalikku huvi kaitsva asutuse seisukohad SJV seisukoha kohaselt ei pea ta õigeks nii väikeste laste teineteisest ja emast eraldamist. HL on seisukohal, et M ja K P elukohaks peab olema nende ema KP elukoht.
4. Kohtu põhjendused 3.
5. Menetluse käik Asjas on toimunud eelmenetlus, mille käigus kostja pool on esitanud kohtu kaudu hagile kirjaliku vastuse. Seejärel on toimunud kohtus eelistungid ja kohtuistung, millede tulemusel pidas kohus võimalikuks asi sisuliselt lahendada. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja ei ole oma menetlusõigusi kasutanud heauskselt. Kostja pole esitanud tõendeid oma istungilt puudumiste põhjuste kohta. Esitamata on ka arstitõend viimaselt kohtuistungilt puudumise kohta. 3.2 Seisukoht hagis Kohtu tuvastatud asjaoludest lähtuvalt on põhjendatud hageja hagi täielik rahuldamine 3.
6. Tuvastatud asjaolud, järeldused ja kohaldatavad seadused

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lahutab abielu abikaasa nõudel, kui: p1) abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle, p2) abikaasa soovib koos abielu lahutamisega lahendada käesoleva seaduse § 28

1. lõikes nimetatud vaidluse või p3) perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Sama paragrahvi
2. lõike kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Käesolevas vaidluses vaidlevad pooled nii ühisvara jagamise, elatise, abielulahutamise ja laste elukoha üle. Kohus on seisukohal, et abielu jätkamine ei ole võimalik. Pooled elavad juba aasta eraldi ning hageja välistab leppimise. Käesolevas menetluses on kostja märkinud, et K P elukoha määramise ja elatise nõudes on võimalik võtta seisukoht peale DNA ekspertiisi tulemuste selgumist. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga.

§ 39

lg1 kohaselt laps, kes on sündinud või eostatud vanemate abielu kestel, loetakse põlvnevaks mehest, kes on lapse emaga abielus. Käesolevas tsiviilasjas pole leidnud tõendamist asjaolu, et K P põlvneks kellestki teisest.

§49

kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 60

lg1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last.

§ 61

lg1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja ei tööta ja tema sissetulekuks on lapsehooldustoetus ja ajutiselt ka emapalk. Kostja tõendit oma sissetulekute kohta kohtule ei 3 esitanud. Kohus on sellest tulenevalt seisukohal, et kostjal on võimalik maksta elatist 2480 krooni M P ja 2480 krooni K P ülalpidamiseks. Hageja kulutused lastele on 2500 krooni lapse kohta. Kohus arvestab siinjuures ka asjaoluga, et elatise saaja peab sellelt tasuma tulumaksu. TsMS §468 lg3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on vajalik täita elatise otsust täies ulatuses. Kostja pole oma ülalpidamiskohustust täitnud. Hagejal on ülal pidada kaks last. TsMS §550 lg2 kohaselt vanema õiguste määramise lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamise võib kohus lahendada ka hagimenetluses, kui seda nõutakse koos abielu lahutamisega. Kuivõrd käesolevas menetluses on ka nõue abielu lahutamiseks, siis peab kohus võimalikuks lapse elukoha määramise hagimenetluses.

§ 51

kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Kohus on seisukohal, et lapsed M P ja K P tuleb jätta elama ema KP juurde. Kohus arvestab siinjuures laste vanusega. Eeskosteasutus I on avaldanud arvamust, et ei pea õigeks laste eraldamist emast. Eeskosteasutus II on avaldanud arvamust lapsed M P ja K P elukohaks peab olema ema KP elukoht. Kohus leiab, et kostja esitatud seisukohad hageja elukohtade paljususest ja hagejal homoklubi kliendi kuldkaardi olemasolust ei ole asjassepuutuvad. Tõendamata on ka asjaolu, et hageja välja ilmudes olid kostja ja lapse riided sageli räpased, laps pahur ning kostja meeleolu kõikuv. Kuna kohus on seisukohal, et lapsed tuleb jätta elama ema juurde, jääb rahuldamata ka kostja AP nõue laste elukoha määramiseks. Kuna lapsed jäävad elama ema juurde puudub kostjal ka alus nõuda KP elatist. Siinjuures peab kohus veel vajalikuks märkida, et kostjal on õigus oma lastega kohtuda. Vanem kelle juures laps on, ei tohi takistada teist vanemat lapsega suhtlemast

§ 14lg1 kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara.

Sama seaduse paragrahvi 19 lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Sama paragrahvi 2 lõike kohaselt kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest: p1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi; p2) kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel; p3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; p4) kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et ühisvara koosseisu kuuluvad lapsevoodi ja televiisor. Vaidlus puudub ka selles, et raamatud on soetatud abielu kestel. Küll on aga kostja seisukohal, et raamatud on vallasvara tulenevalt asjaolust, et need on soetatud kostja vanematelt saadud raha eest. Tõendamist ei ole leidnud asjaolu, et raamatud on soetatud kostja vanematelt kingituseks saadud raha eest. Seetõttu loeb kohus need ühisvara hulka kuuluvateks Kuivõrd kohus jätab lapsed elama ema juurde, tuleb lapsevoodi jätta K P . Raamatud ja televiisor tuleb jätta A P . Kohus on seisukohal, et eluruumi üürimiseks võetud kohustus on võetud abielu kestel. Sellest tulenevalt kuulub antud kohustus ka ühisvara hulka. Kostja seisukoht, et ta ei olnud eluruumi võlgnevusest mingeid teateid on paljasõnaline. Pooled abiellusid XXX. Üürileping sõlmiti XXX. Üürivõlgnevuse arvestus käsitleb perioodi, mil poolte vahel olid abielulised suhted. Sellest tulenevalt on pool võla suurusest 24200 krooni ning

§19

lg4 kohaselt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele rahaline hüvitis 30200 krooni. 3.4. Kohtukulude arvestus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus §3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohtukulude jaotamisel TsMS § 60 lg 1 kohaselt kannab kohtukulud AP. 4 Hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudes. Kostjalt kuulub riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv TsMS §-de 48 ja 64 kohaselt riigilõiv (12x2480x2) 6000 krooni Kohus on hageja vabastanud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Seega hageja ei ole tasunud ka riigilõivu ühisvara jagamise nõudelt. Kostjalt kuulub riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv TsMS §64 kohaselt 2600 krooni. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmise riigilõiv 300 krooni. Kostjalt kuulub väljamõistmisele riigi kantud hageja õigusabikulud riigi õigusabiseaduse §26lg2 kohaselt 5669,9 krooni. Jaanus Saaremõts Kohtunik 5