KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks
- oktoobril 2006.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas. Tsiviilasja number 2-05-1182 (endine nr 2/31-2811/04) Kohtuasi AS-i hagi AS-i vastu kindlustushüvitise 354 000 väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja – AS (endine AS ) reg kood XXXasukoht XXX), hageja lepinguline esindaja – IL (Advokaadibüroo XXXX) krooni Kostja - AS (reg kood XXX, asukoht XXX), kostja esindaja – IV Kolmas isik - IM(pankrotis), esindaja pankrotihaldur KM (XXX) (endine ärinimi Advokaadibüroo), Kolmas isik – OÜ esindaja pankrotihaldur RK ( asukoht XXX) Kolmas isik –Advokaadibüroo esindaja – K P Kohtuistungi toimumise aeg
- septembril 2006.a. Asja läbivaatamine Kohtuistungil (asukoht XXX), seaduslik Resolutsioon.
- Jätta rahuldamata AS-i hagi AS-i vastu kindlustushüvitise 354 000 väljamõistmiseks krooni Menetluskulude jaotamine
- Jätta AS-i menetluskulud tema enda kanda.
- Välja mõista AS-ilt menetluskulu 199,90 (ükssada üheksakümmend üheksa krooni ja 90 senti) krooni riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud asja läbivaatamiskulu kuulub kostjal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number XXX) või arvelduskontole Hansapangas (konto number XXX), mõlemal viitenumber XXX. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
- Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja 20.02.2002.a OÜ-ga Advokaadibüroo lepingu õigusabi osutamiseks. Tulenevalt lepingust kohustus advokaadibüroo andma hagejale konsultatsioone õiguslikes küsimustes, koostama õigusdokumente ja nende projekte, esindama kaebajat kohtutes ja asutustes, samuti suhetes teiste isikutega. Lepingu kohaselt kohustus hageja tasuma advokaadibüroole 1500 krooni ühe töötunni eest ning sellele lisanduva käibemaksu. Hageja juhataja poolt anti 22.05.2002 advokaadibüroole ülesandeks osutada hagejale kaitseteenust Keskkriminaalpolitsei poolt alustatud kriminaalasjas nr XXX. Selle töö eest esitas advokaadibüroo hagejale ettemaksuarve summas 354 000 krooni. Hageja tasus märgitud arvest 16.08.2002.a 200 000 krooni ning 22.08.2002 154 000 krooni.
- 10.06.2004.a pöördus hageja esindaja OÜ kostja poole seoses sellega, et advokaadibüroo oli jätnud täitmata õigusabilepingu hagejaga. 30.06.2004.a teatas kostja, et keeldub kindlustushüvitise väljamaksmisest põhjusel, et 1.) tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga, 2.) nõue on esitatud pärast kindlustusperioodi lõppemist ja 3.) avalduses viidatud käsundusleping advokaadibürooga on tühine selle kirjaliku vormi järgimata jätmise tõttu. 01.02.2005.a esitas hageja kostja keeldumise peale kaebuse kindlustuse vahekohtule.01.04.2005.a otsusega jättis kindlustuse vahekohus hageja kaebuse rahuldamata.
- Hageja kindlustuse vahekohtu otsusega ei nõustu ja palub kohtule esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista kindlustushüvitis summas 354
- Hageja leiab, et kostja kohustus kindlustushüvitise tasumiseks tuleneb VÕS §-st 422 lõikest 2 ja AdvS §-st 48 lg
- Hageja leiab, et kostja on kohustatud hagejale kindlustushüvitise välja maksma, sest : - hageja nõue tuleneb hageja ( endine ärinimi AS ) ja advokaadibüroo vahel sõlmitud kirjalikust, s.o. vorminõuet järgides sõlmitud õigusabilepingust; - tegemist on kindlustusjuhtumiga, sest hagejale on advokaadibüroo poolt osutamata jäetud õigusabi tulemusena kahju tekkinud; - kindlustusselts on kohustatud hüvitama hagejale tekkinud kahju vaatamata kostja vastuväitele, mis tugineb erialase tsiviilvastutuskindlustuse tingimustele advokaatidele ( edaspidi ÜT ) p 5.2.3 ( kindlustusandjale on kolmandate isikute poolt kindlustusvõtja vastu esitatud nõudest teatatud kindlustusperioodi jooksul või nõuetest teatamise laiendatud perioodi jooksul), kuna kahjustatud isikul ei ole võimalik seda tingimust täita, sest ta ei tea ega peagi teadma kindlustusjuhtumist ega kindlustusperioodi lõppemisest. Hageja arvates reguleerib tema kindlustusandjale kahju tekkimisest teatamise kohustust VÕS § 522 lg 1 ja õiguslikud tagajärjed nõudest teatamise tähtaegade rikkumisel sätestab VÕS § 523 lg
- Kostja ei saa keelduda väljamaksmast kindlustushüvitist VÕS § 513 alusel ja ÜT p 14.3 alusel põhjusel, et advokaat IM tegevuses esinevad kuriteokoosseisu tunnused. Kahju väljamaksmisest saaks keelduda nimetatud alusel vaid siis kui olemas oleks jõustunud kohtuotsus, mis tõendab tahtliku kuriteo toimepanemist kindlustusvõtja poolt. Hageja ei pea põhjendatuks kostja keeldumist 2 kindlustushüvitis välja maksta ka ÜT p 14.8.6 alusel, mille kohaselt ei hüvitata kindlustuslepingu alusel ka nõudeid mis on põhjustatud kindlustusvõtja pankrotist või maksevõimetusest. Hageja nõue tuleneb õigusabi osutamata jätmisest. Hageja on kokkuvõtlikult seisukohal, et see kas advokaadibüroo ja kostja vahelise lepinguga on ühel või teisel juhul kindlustusseltsi vastutus välistatud, ei puuduta hagejat kui kannatanud isikut nagu sätestab VÕS § 521 lg
- Oma nõuet kostja vastu soovis hageja tõendada dokumentaalsete tõenditega – 20.02.2002.a sõlmitud lepinguga õigusabi osutamiseks, 07.08.2002.a arvega nr XXX, 16.08.2002.a ja 22.08.2002.a maksekorraldustega, 10.06.2004.a avaldusega kostjale kindlustushüvitise saamiseks, 30.06.2004.a AS-i vastusega avaldusele, 10.09.2004.a vastusega täiendavale taotlusele, 01.04.2005.a kindlustuse vahekohtu otsusega ja AS ja OÜ vahel 02.06.2004.a.sõlmitud kokkuleppega. Lisaks dokumentaalsetele tõenditele taotles hageja võtta kirjalikud ütlused tunnistajalt MM (vaidlusalust kriminaalasja menetlenud politseiametnik). Kostja vastuväited ja põhjendused 5.. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. AS on seisukohal, et tegemist ei ole kindlustussündmusega, sest kindlustusandja pakub kaitset vaid ootamatult ja ettenägematult saabunud sündmuste vastu, mitte kindlustusvõtja poolt tahtlikult põhjustatud kindlustusjuhtumi korral. Õigusabiteenuse osutamata jätmine advokaat IM poolt ja ka tasu tagastamata jätmine hagejale, oli aga IM teadlik ebaaus tegu. Advokaat IM tunnistas 02.06.2004 koostatud kokkuleppes., et ta jättis suulise õigusabilepingu täitmata. Väidetavalt osutamata teenuse eest 354 000 kroonise ettemaksu küsimine ja samas teenuse osutamata jätmine on selgelt ebaaus käitumine kliendi suhtes.
- Kostja vastuväidete kohaselt puudus poolte vahel ka kokkulepe soovitava, kuid veel saamata, õigusabi eest ettemaksu tegemiseks. 20.02.2002 sõlmitud lepingu näol oli tegemist tüüpilise raamlepinguga, mis aga ei reguleerinud poolte õigusi ja kohustusi väidetavas kriminaalasjas õigusabi osutamisel. Lepingus sisaldub viide sellele, et konkreetse käsundi osas tuleb eraldi kokku leppida. Puuduvad igasugused tõendid konkreetse käsundi suhtes kokku leppimises. Kostja leiab, et seega on tõendamata selle kohustuse olemasolu, mille väidetava rikkumise eest hageja kostjalt hüvitist nõuab. Kostja märgib ka, et hageja ja IM vahel 02.06.2004 sõlmitud kokkulepe võla tunnistamise kohta ei tekita kohustusi kostjale kindlustuslepingu alusel hagejale kindlustushüvitis välja maksta.
- Kolmandaks väidab kostja, et tasu tagastamise nõue ei ole käsitletav hageja otsese varalise kahjuna. Kooskõlas AdvS §-st 47 vastutab advokaat ja advokaadibüroopidaja vaid otsese varalise kahju eest, mis on süüliselt tekitatud õigusteenust osutades. Antud juhul ei ole õigusabiteenust osutatud.
- Lisaks eelpoolnimetatud vastuväidetele väidab kostja, et kindlustusandjal ei lasu kohustust hüvitada käibemaksukohuslasele käibemaksu osa.
- Kostja esitas oma vastuväidete tõendamiseks dokumentaalsete tõenditena 12.11.2002 lepingu pikenduse avaldus, kindlustuspakkumine nr XXX, kindlustuspoliisi nr XXX ja erialase tsiviilvastutuskindlustuse tingimused advokaatidele. Hageja seisukoht kostja vastuse osas 3
- Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et käesoleval juhul puudub kindlustussündmus, vaid leidis, et kindlustusandja vastutus kannatanu ees ei sõltu sellest, kas kahju tekitaja tegutses tahtluse, ettevaatamatuse või hooletusega. Hageja ei nõustunud ka kostja väitega, et kahju tekitati tahtlikult.
- Samuti ei nõustu hageja kostja väitega, et puudus nõutavas vormis kokkulepe õigusabi osutamiseks. Mõlemad õigusabi osutamise lepingu pooled tunnistavad, et lepiti kokku õigusabi osutamiseks seoses kõnesoleva kriminaalasjaga. Kostja ei ole väitnud ega esitanud tõendeid, et advokaadibüroole on tasutud millegi muu eest, kui õigusabi eest seoses kõnesoleva kriminaalasjaga. Kirjalik raamleping ongi pooltele tagatiseks, et hiljem ei oleks võimalik tugineda AdvS § 55 lg 4 alusel tehingu tühisusele. Isegi kui nimetatud tehing on tühine seaduse alusel, siis on tegemist järjekordse advokaadipoolse kohustuste rikkumisega.
- Hageja märgib, et ei ole kunagi väitnud, et kostja kohustus hageja ees tuleneb hageja ja advokaadi vahel 02.07.2004.a sõlmitud kokkuleppest, vaid tugineb sellele kui ühele tõendile, mis näitab, et hagejal ja kahju tekitanud advokaadil oli õigussuhe ning seega advokaat ei täitnud oma kohustusi.
- Kostja väide, et hageja ei ole tuginenud varalise kahju nõudele, ei vasta tõele. Kuna hageja lootis õigusabilepingu täitmisele ja see jäeti täitmata, siis on hageja kahjuks kogu summa, mis tasuti soovitud õigusabi saamiseks selleks sõlmitud lepingu alusel.
- Kostja ei nõustu ka hageja vastuväitega nagu kostjal kui kindlustusandjal ei lasuks kohustust hüvitada hagejale kui käibemaksukohustuslasele käibemaksu osa. Hageja poolt tasutud käibemaksuks on summa, mida ta on saanud oma teenust müües ja mis käibemaksuseaduse alusel tuleb maksta riigile. Vaidlusalune summa maksti tervikuna advokaadibüroole.
- 05.09.2006.a toimunud kohtuistungil jäi hageja esitatud hagi ning kõikide hagi aluseks olevate asjaolude juurde, mis hagiavalduses on hagi alusena märgitud. Samuti 19.07.2005 toodud seisukohtade juurde, mis on esitatud kostja vastuste osas. Kolmandate isikute kaasamine
- AS poolt 03.06.2005 esitatud taotluse ja 19.08.2006 esitatud täiendatud taotluse alusel kaasas kohus 27.10.2005.a määrusega protsessi kolmandate isikutena kostja poolel I M (pankrotis), OÜ (pankrotis, endine ärinimi Advokaadibüroo) ja Advokaadibüroo . Kolmanda isiku IM(pankrotis) seisukoht
- Kolmanda isiku IM (pankrotis) esindaja pankrotihaldur KMoli seisukohal, et kohtul puudub õigus IM pankrotimenetluse ajal otsustada mingil viisil väljaspool pankrotimenetlust IM (pankrotis) varaliste kohustuste üle. Kuid kuna pankrotihalduril puuduvad volitused muudes küsimustes IM (pankrotis) esindada, ei ole pankrotihalduri kutsumine käesolevasse vaidlusesse põhjendatud. IMise oma seisukohta käesolevas asjas kohtule ei teatanud. Kolmanda isiku Advokaadibüroo (pankrotis) seisukoht
- Kolmanda isikuna kostja poolel menetlusse kaasatud Advokaadibüroo seisukohta kohtuvaidluses kohtule ei teatanud. (pankrotis) oma Kolmanda isiku Advokaadibüroo seisukoht 4
- Advokaadibüroo on seisukohal, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Hageja väited seoses õigusabilepinguga ei vasta tegelikkusele, kuna on vastuolus asjas olevate teiste tõenditega ning on seega mitteusaldusväärsed. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks õigusteenuse saamiseks sõlminud seaduse nõuetele vastava kliendilepingu. Advokaadibüroo 07.09.2002 arve nr XXX esitamiseks puudus õiguslik alus, s o kirjalik kliendileping ettemaksu tasumiseks seoses kaitsega kriminaalasjas. Arvest nr XXX saab ka järeldada, et 354 000 krooni tuleb maksta seoses õigusabi, side- ja bürookuludega. 20.02.2002.a nn õigusabileping ei sätesta kokkulepet ettemaksu tasumiseks summas 354 000 krooni. Advokaadibüroo 07.08.2002 arve nr XXX on ebakonkreetne, kuna ei ole konkretiseeritud õigusabi liik ja mis asjas õigusabi antakse. Seega on kostja seisukoht hagi rahuldamata jätmiseks põhjendatud.
- 04.05.2006.a toimunud kohtuistungil palub kolmas isik Advokaadibüroo võtta toimikusse vahekohtu istungi protokoll. Samuti palub ta välja nõuda kriminaalasja toimikust I M volitus või order käesoleva hagi aluseks olevas kriminaalasjas. Kohtuotsuse põhjendused
- Kohus, uurinud menetlusosaliste poolt kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, avaldanud tunnistaja MM kohtule antud kirjalikud ütlused ning hinnanud kohtu käsutuses olevaid tõendeid kogumis leiab, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled ei vaidle selle üle, et : - OÜ (edaspidi advokaadibüroo) ja AS ( endise ärinimega AS ) vahel oli sõlmitud 20.02.2002.a. leping õigusabi osutamiseks; - hageja on tasunud talle advokaadibüroo poolt esitatud arve alusel 354.000.- krooni ja - OÜ ja nende juures lepingu alusel töötavate isikute erialane tsiviilvastutus oli kindlustatud AS-is sõlmitud vastutuskindlustuslepinguga kindlustusperioodiks 16.11.2002.a. kuni 15.11.2003, kusjuures kindlustuskaitse oli ühe aastase tagasiulatuva jõuga. Kindlustuslepingu lahutamatuks lisaks olid erialase tsiviilvastutuse kindlustamise tingimused advokaatidele XXX ( edaspidi üldtingimused). Pooled vaidlevad selle üle kas advokaadibüroo on jätnud osutamata hagejale nende vahel sõlmitud kirjaliku õigusabilepingu alusel kaitseteenuse kriminaalasjas, kas hageja poolt advokaadile makstud ettemaks 354.000.- krooni on tasu kaitseteenuse osutamise eest kriminaalasjas, kas hagi aluseks olev sündmus on kindlustusjuhtum mille alusel on hagejal kostjalt õigus nõuda kindlustushüvitist või ei ole tegemist üldse hagejale tekitatud kahjuga mille alusel tekkiks kostjal hagejale kindlustushüvitise väljamaksmise kohustus. Hageja näitab hagi aluseks olevateks asjaoludeks hageja ja OÜ vahel sõlmitud lepingu õigusabi osutamiseks, hageja poolt advokaadibüroole tasutud ettemaksu 354.000.- krooni, advokaadibüroo poolt nimetatud lepingu täitmata jätmise, lepingu täitmata jätmisega advokaadibüroo poolt hagejale tekkinud kahju nimetatud summas ning kostja ja advokaadibüroo vahel sõlmitud vastutuskindlustuslepingu, millest tuleneb hageja väitel kostja kohustus talle hagetav kahju hüvitada. Kostja vastuväidete kohaselt puudub aga kindlustussündmus, sest IM põhjustas kindlustusjuhtumi tahtlikult oma ebaausa käitumisega; hageja ja Advokaadibüroo vahel puudus kokkulepe 354.000.- krooni suuruse tasu maksmiseks, nende vahel sõlmitud raamlepingus nimetatud suuruses tasu maksmises kokku ei lepitud, suulise käsundi alusel hagejat kriminaalasjas esindada aga ei saanud. Kostja leiab, et hageja ja IM vahel 02.06.2004.a. sõlmitud kokkulepe ei tekita kohustusi kindlustusandjale ning hageja poolt hagetav tasu tagastamise nõue ei ole tema otsene varaline kahju. 5
- Otsuse tegemisel käesolevas tsiviilvaidluses juhindub kohus võlaõigusseaduse üldosa sätetest, mis reguleerivad kahju hüvitamise üldaluseid, VÕS §-st 510 sätetest, mis sätestab vastutuskindlustuse mõiste, AdvS § -st 48, mis reguleerib advokaadi kutsekindlustust.
- Kohus on seisukohal, et kohtuistungil uuritud tõenditega ei leidnud tõendamist asjaolu, et hageja poolt advokaadibüroole tasutud 354.000.- krooni tuleneb hageja ja advokaadibüroo vahel 20.02.2002.a. sõlmitud õigusabilepingust ning, et advokaadibüroo jättis nimetatud õigusabilepingu alusel hagejale kaitseteenuse kriminaalmenetluses osutamata, millega hagejale tekkis väidetav kahju, mille kostja talle omakorda vastutuskindlustuslepingu alusel hüvitama peaks. Kohus on seisukohal, et advokaadibüroo ja hageja vahel 20.02.2002.a. sõlmitud õigusabileping ei näinud ette advokaadibüroole kohustust hagejale kaitseteenust kriminaalasjas XXX osutada ega ka hagejale kohustust maksta kostjale vaidlusalust 354.000.- krooni. Leping poolte vahel oli sõlmitud hagejale konsultatsioonide ja selgituste andmiseks, õigusdokumentide ja nende projektide koostamiseks, hageja esindamiseks ja õiguslike vahendusteenuste osutamiseks ning hageja oli nimetatud lepingu alusel kohustatud kostjale maksma talle osutatud teenuste eest tunnitasu 1500.- krooni + käibemaks. Muid kirjalikke õigusabilepinguid poolte vahel sõlmitud ei ole. Suulist lepingut kliendi esitamiseks kriminaalmenetluses ei lubanud sõlmida AdvS § 55 lg
- Kohus on seisukohal, et kohtuistungil uuritud tõendid tõendavad, et IM tegelikult hagejat kriminaalasjas XXX ei esindanudki. Nimetatut kinnitab Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 01.06.2006.a. saadetud vastus kohtule, milles märgitakse, et IM nimele väljaantud ordervolikirja AS-i esindamiseks kriminaalasja materjalide hulgas ei ole. Sama asjaolu tõendavad ka tunnistaja MM kirjalikult antud ütlused, mille kohaselt IM käis tunnistaja teada korra või kaks Viljandi maksuametis selgitamas KVB olukorda ning tunnistajaga oli IM kui KVB esindajal vestlus teemadel, kuidas kriminaalasi võimalikult kiiresti ning kõiki osapooli rahuldavalt ära lahendada. IM ühelgi uurimistoimingul ei osalenud. Tunnistaja väide nagu oleks kriminaalasjas osalenud OÜ (endise nimega OÜ ) advokaat IM, kes oli tunnistaja mäletamist mööda KVB esindajaks volituse alusel, mille sisu tunnistaja ei mäleta, on ümberlükatud eelpoolnimetatud Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kirjaga. Kohus leiab, et hageja ja OÜ 02.06.2004.a. kokkulepe, milles märgitu kohaselt oli advokaadibüroo ja hageja vahel sõlmitud suuline käsundusleping, mille advokaat IM jättis täitmata, kuid mille eest hageja oli kandnud hagejale ettemaksu 354.000.- krooni ning kus kokkuleppe pooled kinnitavad, et hageja on saanud sellega otsest varalist kahju, ei saa olla kohtu arvates hagi rahuldamise aluseks kostja vastu, vaid võib olla vaid IM poolt hagejale väljaantud võlatunnistuseks, mille alusel saab hagejal olla nõudeõigus IM vastu.
- Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kostja väitega, et hagi alusena hageja poolt näidatud sündmus ei olnudki tegelikult kindlustusjuhtum mille alusel hagejal tekkiks kohustus VÕS § 510 alusel hagejale kindlustushüvitis välja maksta. Advokaadi kutsekindlustuse kindlustusjuhtumi mõiste on sätestatud AdvS §-s 48 lg 1 p
- Nimetatud sätte kohaselt on kindlustusjuhtum advokaadibüroo pidaja või advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seoses otsese varalise kahju tekitamine. Kuna nimetatud seadusesätte alusel on advokaadi kutsekindlustuse eesmärgiks kindlustada advokaadibüroopidaja ja advokaadi poolt õigusteenuse osutamisega seoses tekitatud varalise kahju tekitamine ning üldtingimuste p 5.2 kohaselt on kindlustusjuhtumiga tegemist vaid siis kui esinevad samaaegselt kõik üldtingimuste punktides 5.2.1 – 5.2.6 märgitud tingimused ning kohus asus seisukohale, et asja sisulise arutamise käigus ei leidnud tõendamist, et advokaat oleks tekitanud hagejale talle kaitseteenuse osutamata jätmisega kriminaalasjas varalist kahju, ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga mille alusel hagejal oleks õigus kostjalt kahju hüvitamist nõuda. 6
- Tulenevalt asjaolust, et kohus asub seisukohale, et toimunud sündmuse näol ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga mis saaks olla aluseks kindlusandja kohustamisel advokaadi vastutuskindlustuse lepingu alusel hagejale talle väidetavalt tekitatud kahju hüvitada ja seetõttu tuleb esitatud hagi rahuldamata jätta, ei oma vaidluse lahendamisel poolte vahel tähtsust kas IM tekitas kahju hagejale teadlikult oma ebaausa tegevusega või tegemist on tema maksejõuetuse ja pankrotiga.
- Kohtukulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 54 lg 4 ja § 60 lg 1 alusel tuleb hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda kuna kohus jätab hagi rahuldamata ja hagejalt kuulub väljamõistmisele riigituludesse menetluskuluna 199,90 krooni, mis seisneb asja läbivaatamiskulus ehk postikulus. Kohtunik: 7