KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Marion Vakker Määruse tegemise aeg ja koht 25.juuni 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-1444 Haldusasi T.S.`i kaebus Majandus- ja Kommunikatsiooniminis

§12lg 3).

2.Kaebajal on õigus esitada taotlus riigilõivu, 1800 krooni tagastamiseks riigilõivu võtnud asutusele. Riigilõivu tagastamise nõue aegub kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. 3.Saata määruse ärakiri T.S.`ile ja vastustajale Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumile. RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates kättesaamisest määruse teinud halduskohtu kaudu. Tallinna määruse KOHUS LEIAB: 1.20.07.2006 esitas T.S. halduskohtule kaebuse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt kahju hüvitamise nõudes. Halduskohtu 11.10.2006 määrusega jäeti kaebus käiguta, kuna kaebus oli esitatud puudustega. 23.10.2006 esitas kaebaja kaebuse täienduse, milles kõrvaldas kaebuses esinenud puudused. 02.03.2007 halduskohtu määrusega võeti kaebus menetlusse ja alustati eelmenetlust. 2.26.03.2007 esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kirjaliku seletuse kaebusele, milles leidis, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega ja taotles menetluse lõpetamist. Halduskohtu 27.03.2007 kohtunõudega edastati kaebajale vastustaja kirjalik seletus ning kaebajal paluti esitada oma seisukoht menetluse lõpetamise taotlusele. 04.04.2007 esitas kaebaja oma seisukoha menetluse lõpetamise taotlusele, milles leidis, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Seejärel esitas vastustaja vastuse kaebaja 04.04.2007 seisukohale, milles leidis jätkuvalt, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. 3.17.04.2007 toimunud kohtuistungil leidis vastustaja ja kohus, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega. Kohus andis kaebajale võimaluse esitada kaebetähtaja ennistamise taotlus hiljemalt 30.04.2007. 30.04.2007 esitas kaebaja kohtule kirjalikult seisukoha, milles leidis, et kaebus on esitatud tähtaegselt, kuid kui kohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega, siis palub kaebaja ennistada kaebuse esitamise tähtaja. 4.Kuna vastavalt

§12

lg 3 halduskohus lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, siis palus halduskohus 16.05.2007 kohtunõudes vastustajal esitada kohtule oma arvamus tähtaja ennistamise taotlusele. 5.Kaebaja leiab, et ta ei saanud teada kahju tekkimisest 04.11.2002, sest selle ajal ei olnud kaebajale veel kahju tekkinud. Kaebaja korter oli siis erastamise kohustatud subjekti omandis ja üksnes täitemenetluses arestitud, kuid enampakkumisel müümata. Kaebaja sai kahju tekkimisest teada 05.09.2003, kui ta sai tsiviilkohtu kaudu tutvuda dokumentidega, mis kinnitasid erastamisele kuuluma pidanud korteri võõrandamist kolmandale isikule. Kaebaja esitas 28.02.2003 hagiavalduse linnakohtule üksnes kaudse ja mittetäieliku info ehk kuulduste põhjal, mida tema isiklikult veel faktiliseks teadmiseks ei pidanud. Mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamiseks märgib kaebaja, et erastamise kohustatud subjekt ja vastustaja olid tegevusetud ajal, kui neil oli seaduslik õigus ja kohustus kaebaja õiguste tagamisel tegutseda. Kahju esitamise nõude esitamine on viibinud ka selletõttu, et erastamise kohustatud subjekt on oma tegevuse lõpetanud enne erastamiskohustuse täitmist ning faktiliselt puudus isik, kelle vastu sai esitada kahjunõuet. 6.Vastustaja leiab oma 29.05.2007 esitatud seisukohas, et kaebetähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata ja lõpetada asja menetlus. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja oli enne 05.09.2003 teadlik xxxxxxxx korteriga seotud tehingust. Vastustaja järeldab seda kaebaja poolt 04.11.2002 kohtutäituri H.Laimetsale esitatud kaebusest, milles kaebaja taotles 13.11.2002 väljakuulutatud enampakkumise peatamist. Samuti on kaebaja esitanud 28.02.2003 hagi Tallinna Linnakohtule enampakkumise ja ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamise nõudes. Nimetaud hagis märkis kaebaja, et korter võõrandati 22.01.2003, seega oli kaebaja juba hagi esitamise ajal teadlik korteri ostu-müügi tehingust. Kaebaja hagist loobumise avalduse alusel lõpetas kohus 13.11.2003 menetluse. Seega leiab vastustaja, et kaebaja pidi teadlikuks saama või sai oma õiguse rikkumisest teada 28.02.2003, kui korter müüdi kolmandale isikule ja kaebaja teadis ostumüügilepingust. Tähtsust ei ole kas korteri ostu-müügileping oli kaebajal reaalselt olemas ja kas ta sai sellega tutvuda. Kaebaja ei teinud mingeid toiminguid, et saaks tutvuda lepinguga ja teiste korteri erastamist puudutavate dokumentidega. Kaebaja tutvus nimetatud dokumentidega alles 6 kuud hiljem. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et kaebaja esitas kohtule 05.09.2003 hagi kuulduste põhjal, kuna hagis viitab kaebaja väga täpselt xxxxxxx korteri ostu-müügilepingule. Kaebajal oli hagi koostamisel ja ka hilisemate dokumentide vormistamisel abiks esindaja, kes nõustas kaebajat õiguslikes küsimustes. Ehkki kaebaja ei olnud täitemenetluse osaline, oleks ta siiski pidanud asuma koheselt oma õiguste kaitseks vajalikke asjaolusid välja selgitama. Vastustaja ei nõustu kaebaja esitatud mõjuvate põhjustega. Kaebaja on vastustaja poole pöördunud ning kaebajale on vastatud, et eelkõige tuleb lahendada kaebaja üürniku küsimus. Vastustajal ei ole kohustust kontrollida igat erastatavat tehingut. Samas vastustaja on oma 28.04.2001 kirjaga nr 5/440-1 teavitanud Harju Maavalitsust eluruumi erastamise probleemist, millest on ka kaebajat teavitatud. Harju maavalitsuse vastust ei ole vastustajale saadetud. 7.

§9

lg 4 kohaselt kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kaebaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem, kui kümne aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sealhulgas haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Põhimõtteliselt sama sisuga on 01.01.2002 jõustunud riigivastutuse seaduse (RVS) §17 lg

2. Kohus ei nõustu kaebajaga, et kahju hüvitamise tähtaeg hakkas kulgema alates 05.09.2003, kui kaebaja sai tutvuda tsiviilkohtu kaudu dokumentidega, mis kinnitasid xxxxxx korteri võõrandamist kolmandale isikule (ostu-müügileping). Kaebetähtaja kulgema hakkamise seisukohalt on oluline teadasaamine kahjust, mitte kahju tekitanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse kõikidest aspektidest. Kahju tekitanud õigusakti või toimingu õigusvastasuses tuleb isikul selgusele jõuda kaebetähtaja jooksul. Käesoleva asja juurde võetud haldusasja nr 368/04 toimiku lk-lt 139 nähtub, et kaebaja esitas 28.02.2003 Tallinna Linnakohtule hagiavalduse enampakkumise ja 22.01.2003 sõlmitud xxxxxxx korteri ostu-müügilepingu kehtetuks tunnistamise nõudes. Seega oli kaebaja hagiavalduse esitamise ajaks teadlik korterist ilmajäämisest, seega kahju tekkimisest ja hiljemalt 28.02.2003 hakkas kulgema ka kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebus halduskohtule oleks tulnud esitada hiljemalt 28.02.
3. Kaebus esitati halduskohtule 20.07.2006, s.o. tähtaega rikkudes. Kohus nõustub vastustajaga, et ei oma tähtsust, kas ostu-müügileping oli kaebajal hagi esitamise hetkel reaalselt olemas ning kas ta oli sellega tutvunud. Hagi esitamisel oli kaebaja teadlik, et korter on võõrandatud kolmandale isikule, seega oli ta ka teadlik, et korterit ei ole enam võimalik erastada. Seadusandja on

§9

lg 4 sätestatud tähtaja kulgemise seadnud sõltuvusse isiku teadasaamisest asjaoludest, millel võib olla puutumus tema õigustega. Selles, kas haldusorgani tegevus rikub isiku õigusi ja huve või mitte, peab puudutatud isik ise selgusele jõudma seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kasutades selleks vajadusel professionaalset erialast abi ning otsustama ka kaebuse esitamise küsimuse. 9.Kohus ennistab kaebuse esitamise tähtaja, kui ta loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel (

§12lg 3).

Mõjuva põhjusena tuleb hinnata kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Kohtupraktika kohaselt on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.07.2001 määrus haldusasjas nr 3-3-1-3801). Kaebaja ei ole ühelegi sellekohasele asjaolule kaebuses viidanud. Kohtupraktikas ei ole välistatud võimalust, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib teatud tingimustel olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes, kuid tähtaja ületamine ei saa sama kohtupraktika kohaselt olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord ja tähtajad (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002 määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02). Käesoleval juhul kasutas kaebaja hagiavalduse koostamisel õigusabiteenust ning kaebajal oli esindaja, seega oleks pidanud esindaja kaebajat teavitama ka teistest õiguskaitse võimalustest. Kohus märgib täiendavalt, et ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika tähtaja jooksul (Riigikohtu halduskolleegiumi 01.10.2002 määrus haldusasjas nr 3-3-1-57-02). Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et kaebuse esitamine on viibinud ka seetõttu, et erastamise kohustatud subjekt on oma tegevuse lõpetanud enne erastamiskohustuse täitmist ning faktiliselt puudus isik, kelle vastu sai esitada kahjunõuet. Hagiavalduse esitamise ajal 28.02.2003 eksisteeris eluruumide erastamise kohustatud subjekt ETK Agro AS näol (ETK Agro AS kustutati äriregistrist alles 05.05.2005). Kaebaja ei ole ETK Agro AS vastu kahju hüvitamiseks kohtusse pöördunud. Kaebaja loobus ka ülalnimetatud hagiavaldusest esitades 05.09.2003 linnakohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. Menetlus lõpetati 29.10.2003. Kaebaja huvipuudust asja vastu kinnitab ka haldusasja toimikus nr 3-68/04 lk-l 191 asuv teade, milles kaebaja esindaja teatab kohtule, et kuna kaebajad T.S. ja A.H. on kaotanud igasuguse huvi kohtuasja vastu, siis on esindaja sunnitud nendega sõlmitud õigusabilepingud ühepoolselt üles ütlema. Haldusasjas nr 3-68/4 jäeti T.S.i kaebus läbi vaatamata põhjusel, et isik ei ilmunud kohtuistungile. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. 10.

§84

lg 4 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud. Riigilõivu tagastamiseks tuleb esitada kirjalik taotlus ning see peab vastama rahandusministri 29.12.2006 määruses nr 68 sätestatud nõuetele. Marion Vakker Kohtunik