lg 1 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et poolte poolt 22.08.2007.a. esitatud kompromissleping vastab nõuetele ning selle võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Puuduvad
lõikes 3 sätestatud kompromissi kinnitamist välistavad asjaolud.
lg 2 järgi võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Kuivõrd pooled on avaldanud soovi loobuda seaduses sätestatud edasikaebamise õigusest ning
lg 2 võimaldab pooltel lühendada seaduses sätestatud menetlustähtaegu, tuleb nimetatud taotlus rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut.
lg 3 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioon) kohaselt kui pooled ei ole kokkulepet sõlmides kohtukulude jaotamises kokku leppinud, jäävad kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.
lg 1 järgi riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kehtiva
lg 2 p 1 järgi pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolevas asjas vabastas kohus hageja määrusega riigilõivu tasumisest riigituludesse. Kuivõrd pooled on kokku leppinud, et asjas tsiviilasja riigilõivu tasumine jääb kostja kanda, tuleb pool riigilõivu summast kostjalt välja mõista riigituludesse. Tiia Mõtsnik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.