lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1 palub hageja kostjalt välja mõista 9 174,05 krooni, millest põhivõlg on 9 154,31 krooni ja viivis 19,74 krooni. Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja arvamus. Kostja hagi ei tunnista, kinnitab, et ei ole mobiiltelefone ostnud mitte endale vaid kolmandatele isikutele, kes lubasid need ära osta, kuid petsid teda. Kostja leiab, et nõutav summa tuleb välja mõista nendelt, kelle valduses on telefonid. Kohtu järeldused. Kohus, arutanud asja kohtuistungil ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (
) § 3 alusel tekib võlasuhe lepingust.
kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.
Vastavalt
101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Poolte vahelist suhet tõendavad kohtule esitatud järelmaksuga müügilepingud (t.lk11-19) ja liitumislepingud (t.lk 6-10). Kõik lepingud on sõlmitud AS ja JKi vahel, lepingud on allkirjastatud AS esindaja ja JKi poolt. Lepingute sõlmimisel määrati kindlaks poolte kohustused. Järelmaksuga müügilepingute punkt 2.3 järgi kohustus ostja tagama lepingu kestuse ajal omal riisikol vara säilimise, sihipärase ning heaperemeheliku kasutamise. Vara hävimine või kaotsiminek mistahes põhjusel ei ole aluseks lepingu lõpetamisele ning üheselt ei vabasta ostjat lepingujärgsete maksete tasumisest. Kostja rikkus nimetatud lepingu tingimust, andes vara kolmandate isikute käsutusse. Liitumislepingute lahutamatu osa teenuste kasutamise üldtingimuste punktis 4.2 on märgitud kohustused. Vaidlus puudub selles, et hageja on täitnud oma kohustused, osutanud kliendile teenuseid ja edastanud arved vastavalt sätestatud tingimustele. Kostja aga on jätnud täitmata oma lepingutest tulenevad kohustused, so tasumata osutatud teenuste eest. Kohus ei nõustu kostja väitega, et andes mobiiltelefonid üle kolmandatele isikutele, vabanes ta ka kohustusest tasuda AS poolt osutatud teenuste eest. Vastavalt üldtingimuste punkt 3.2.5 oli kostjal kohustus esimesel võimalusel informeerida -d asjaoludest, mis võivad takistada või teha võimatuks lepingu nõuetekohase täitmise. Hageja väitel teavitas kostja vara mittesäilimisest teda 21.veebruaril 2005. Kostja käitumist oma lepinguliste kohustuste täitmisel ei saa lugeda antud juhul kooskõlas hea usu põhimõtetega, sest vara üle andmine kolmandate isikute käsutusse toimus praktiliselt lepingute sõlmimise ajal.
lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Üldtingimuste punktis 5.13 on sätestatud, et -l on õigus kliendilt nõuda viivist arvete tasumisega hilinemise eest. Viivist arvestatakse maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 0,15 % tasumata summas iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja tegutsedes heas usus on vähendanud viivisesummat 19,74 kroonini. Tuginedes poolte vahel sõlmitud liitumislepingutele, on viivisenõue summas 19,74 krooni põhjendatud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. 2 Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.