ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2006.a Jõhvi Kohtumaja Haldusasja number 3-05-770 Haldusasi: Irina Aleksejeva kaebus Narva Linnavalitsuse 27.07.05 korralduse nr. 734-k „Vaidlusaluse piiri määramisest Narvas 2.Jõe tn. 6 ja 2.Jõe tn.8 vahel“ tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 09.jaanuar 2006.a Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja Irina Aleksejeva, vastustaja Narva Linnavalitsuse esindajad Maria Ogorodnikova ja Kalju Müür, kolmandad isikud Eha Kronk ning Voldemar Kronk RESOLUTSIOON
- rahuldada Irina Aleksejeva kaebus
- tühistada Narva Linnavalitsuse 27.07.2005 korraldus nr. 734-k „Vaidlusaluse piiri määramisest Narvas 2.Jõe tn. 6 ja 2.Jõe tn.8 vahel“ 3-05-770 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi Kohtumaja kaudu, teatades apellatsioonkaebuse esitamisest kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest arvates ja esitada 30 päeva jooksul samast päevast arvates põhjendatud apellatsioonkaebus MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja Irina Aleksejeva palub tühistada Narva Linnavalitsuse 27.07.2005 korraldus nr. 734-k „Vaidlusaluse piiri määramisest Narva 2.Jõe tn. 6 ja 2.Jõe tn. 8 vahel“. Kaebusest nähtub, et vastavalt kinnistusraamatu väljatrükile on Irina Aleksejeva hoonestatud kinnisasja 2.Jõe tn. 8 omanik. Vaidlustatud Narva Linnavalitsuse 27.07.2005 korraldusega nr. 734-k muutis vastustaja Narva Linnavalitsus hoonestatud kinnisasjade 2.Jõe tn. 6 Narva ja 2.Jõe tn. 8 Narva piire, mille tulemusena suurenes 2.Jõe tn. 6 Narva maa ja vähenes 2.Jõe tn. 8 Narva maa. Kaebaja peab vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks alljärgnevatel põhjustel: 2.Jõe tn. 6 Narva ja 2.Jõe tn. 8 Narva maa ostueesõigusega erastamisel moodustati katastriüksused olemasoleva plaani- ja kaardimaterjali alusel. 2002 aastal 2.Jõe tn. 6 kinnisasja omanikud olid teadlikud sellest, et neile kuuluvad kõrvalhooned asuvad osaliselt 2.Jõe tn.8 krundil, kuid vaatamata sellele nad ei vaidlustanud haldusakte, millised olid katastriüksuste moodustamise aluseks. Kuna käesolevaks ajaks on Narva Linnavalitsuse 02.10.1998 korralduse nr. 1152-k (maaüksuse 2.Jõe tn. 6 Narva ostueesõigusega erastamine) ja Narva Linnavalitsuse 21.04.1999 korralduse nr. 762-k (maaüksuse 2.Jõe tn. 8 Narva ostueesõigusega erastamine) vaidlustamise tähtaeg möödunud ja nimetatud maaüksused on kantud kinnistusraamatusse, siis tekkinud olukorra reguleerimisel oleks kohalik omavalitsus pidanud juhinduma maakorraldusseadusest ja muutma kinnistute piire ümberkruntimise teel. Vastavalt maakorraldusseaduses ettenähtud ümberkruntimise korrale tuleb ümberkruntimise läbiviimisel lähtuda maaomanike huvidest. Vaidlustatav haldusakt oli vastu võetud Narva Linnavalitsuse poolt maakorraldusseaduse sätteid järgimata. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja Irina Aleksejeva kaebuses toodu juurde ja leidis, et temalt on ebaseaduslikult ära võetud tükk maad. Irina Aleksejeva märkis ühtlasi kohtuistungil, et ta on nõus notariaalselt vormistama dokumendi, mis võimaldaks naabritele kuuluvat ja osaliselt tema maal asuvat hoonet teenindada. Vastustaja Narva Linnavalitsus märgib oma vastuses kohtule, et aadressidel 2.Jõe tn. 6 ja 2.Jõe tn. 8 Narva linnas asuva maa ostueesõigusega erastamise taotlejad soovisid katastriüksuste moodustamist plaani-ja kaardimaterjali alusel. Õige on kaebaja väide, et 2.Jõe tn. 6 omanikud said alles 2002 aastal teada sellest, et neile kuuluvad hooned asuvad osaliselt krundil 2.Jõe tn.
- 05.06.2002 esitasid 2.Jõe tn 6 omanikud Narva Linnavalitsuse maaosakonnale esmakordselt avalduse likvideerida piiripost nr. 6 ja seega tagada, et perekond Krongile (Kronk) kuuluvad ehitised asuksid krundil 2.Jõe tn.
- Narva Linnavalitsuse 27.07.2005 korralduse nr. 734-k andmise eesmärgiks ei olnud ühe krundi vähendamine teise arvelt, vaid naaberkruntide piiride viimine vastavusse seaduse nõuetega, mille kohaselt krundil võivad olla krundi omanikule kuuluvad ehitised. Ümberkruntimine ei ole käesoleval juhul võimalik, kuna maakorraldusseaduse (edaspidi MaaKS) § 19 lg 1 kohaselt on maakorralduspiirkonna minimaalne ulatus 3 kinnisasja pindala, kuid käesoleval juhul on tegemist kahe kinnisasjaga. Kohtuistungil Narva Linnavalitsuse esindaja Kalju Müür märkis, et linnavalitsus on püüdnud aastaid saavutada kokkulepet kaebaja ja kolmandate isikute vahel, kuid see pole õnnestunud. 2.Jõe tn. 6 ja 2.Jõe tn. 8 erastamine toimus plaani- ja kaardimaterjali alusel. Maa mõõdistamine leidis aset 1980 aastal. Tol ajal kõik klappis ning polnud alust kahtlustada, et piiripunkt asub hoone sees. Eha Kronk tellis uue mõõdistamise, 2
(4)3-05-770 mille käigus selgus, et piiripunkt asus hoone sees. Et vältida olukorda, kus ühe isiku hoone asub teise isiku maal, tegi linnavalitsus ettepaneku reguleerida asi kokkuleppe teel, kuid kokkuleppele ei jõutud. Narva Linnavalitsus palub jätta Irina Aleksejeva kaebus rahuldamata. Kolmandate isikute Eha Krongi (Kronk) ja Voldemar Krongi (Kronk) kirjalikust seletusest nähtub, et nad paluvad jätta Narva Linnavalitsuse 27.07.2005 korraldus nr. 734-k muutmata, sest vastasel korral jääksid nende hooned osaliselt naabri maale või tuleks nad lammutada. Seletusest nähtub, et Kronkidele eraldati 1948 aastal 1 420 m2 maad elamu ehitamiseks. 1954 aastal valmis krundil elamu ja laut, piirile püstitati piirdeaed. Laut oli rõhtpalkseintega paekivivundamendil. 1963 aastal ehitati 2 kuuri, kusjuures majandushoonete hooldamiseks oli jäetud 1 meeter vaba maad hoonete ja piiri vahele. 1976 aastal telliti projekt elamu ümberehitamiseks ja uue majandushoone ehitamiseks lauda asemele. 24.12.1995 vormistati majandushoone vastuvõtuakt ning neile ei tehtud märkust selle kohta, et majandushoone asuks osaliselt naabri krundil ning krundi piire on muudetud. 26.05.1999 kooskõlastati sauna projekt, mis ehitati majandushoone otsa. 12.07.2000 väljastati neile sauna vastuvõtuakt, ilma et oleks tehtud mingeid märkusi sauna asukoha kohta. 25.11.1980 muudeti Narva RSN Täitevkomitee otsuse nr. 359 ja maaeraldusaktiga nr. 45 krundi suurust, sest krundi põhjapiirile oli tekkinud murdekoht, vaatamata sellele, et seal asus hoone. Juba siis pidi põhjapoolne krundipiir läbima hoonet. Sellel aktil on hoonete tagasein piiril, tegelikult on hoonetest piirini 1 meeter või rohkem maad. Hoonete omanikku ei teavitatud piiri muutmisest. Nad teadsid, et piir on sirge ja läheb hoone tagant kaugusega üks meeter. 13.10.1999 vormistati 2.Jõe tn. 6 ostu-müügi- ja asjaõigusleping. Neile ei seletatud, et tegelikkuses ei pruugi piirid vastata plaani- ja kaardimaterjalile. Lahkheli naabritega, kes elavad 2.Jõe tn. 8, tekkis siis, kui nad tegid naabritele märkuse selle kohta, et naabrite asjad (kolu) on nende kõrvalhoonete tagakülje vastas. Naabrid vastasid, et see on nende maa ja et isegi meie hooned on osaliselt nende maa peal. Asja uurides sai selgeks, et maatüki põhjapiir on muutunud. Väär on pr. Irina Aleksejeva väide, et nad olid 2002 aastal teadlikud sellest, et kõrvalhooned asuvad osaliselt 2.Jõe tn. 8 krundil. Kolmandatele isikutele jääb arusaamatuks, et kui Irina Aleksejeva teadis piiride nihkumisest, siis oleks ta pidanud neile sellest õigeaegselt rääkima. Nad oleksid lasknud maa kohe üle mõõta ja tasunud selle eest. Piiritüli on kestnud 2002 aastast alates. Eha ja Voldemar Kronk soovisid, et linnavalitsus lahendaks selle vaidluse. Vaidlustatud korralduse kohaselt vastab maaüksuste 2.Jõe tn. 6 ja 2.Jõe tn. 8 kruntidevaheline piir tegelikkusele ning võimaldab juurdepääsu nende kõrvalhoonetele. Kohtuistungil jäid Eha ja Voldemar Kronk oma seisukoha juurde. Eha Kronk märkis, et nad on proovinud naabritega kokkuleppele jõuda, kuid see pole õnnestunud. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud Narva Linnavalitsuse 27.07.2005 korralduse nr. 734-k punktiga 4.1 määrati kindlaks kinnistute 2.Jõe tn. 6 ja 2.Jõe tn. 8 vaheline piir. Punktiga 4.2 kinnitati maaüksuse 2. Jõe tn. 6 suuruseks 1 385 m2 ja punktiga 4.3 kinnitati maaüksuse 2.Jõe tn.8 suuruseks 1 230 m2. Sama korralduse p-dega 4.5 ja 4.6 tunnistati kehtetuks Narva Linnavalitsuse varasemad korraldused eelnimetatud kruntide suuruse kohta. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et kinnistute 2.Jõe tn. 6 ja 2.Jõe tn. 8 omanikud oleksid esitanud Narva Linnavalitsusele sooviavalduse piiride kulgemise muutmiseks. Kooskõlas planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 9 lg 10 p-ga 5 kohalik omavalitsus võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtsuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata muuta naaberkruntide piire, kui piiride muutmine ei too endaga kaasa nende kruntide senise ehitusõiguse, välja arvatud ehitusaluse pindala ja seniste kasutamistingimuste muutumist ning toimub naaberkruntide omanike kokkuleppel. Asja kohtuliku arutamise käigus selgus, et kõneallolevate kinnistute omanikud Irina Aleksejeva ning Eha ja Voldemar Kronk ei ole 3
(4)3-05-770 jõudnud kokkuleppele ühise piiri asukohas. Kohalik omavalitsus ei saa oma haldusaktiga omal algatusel isikule kuuluvat kinnisasja käsutada (muuta kinnisasja piire) kui kinnisasjade omanikud pole piiride muutmisega nõus. Antud juhul on Narva Linnavalitsuse 27.07.2005 korraldusega nr. 734-k tehtud piirimuudatusega rahul kolmandad isikud Eha ja Voldemar Kronk (t.lk.25-26,52,65). Kaebuse esitaja Irina Aleksejeva vaidlustatud korraldusega tehtud piirimuudatusi ei aktsepteeri (t.lk.14,62). Kui kinnisasjade 2.Jõe tn. 6 ja 2.Jõe tn. 8 omanikud ei suuda kokkulepet saavutada, siis tuleb neil käesolev piirivaidlus lahendada tsiviilasju läbivaatavas kohtus (Viru Maakohtus). 27.07.2005 korralduse nr. 734-k andmisel ületas Narva Linnavalitsus oma pädevust ja eiras asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 54 lg-t 1, mille kohaselt kinnisasju võib ühendada üheks kinnisasjaks või ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. Seega on seaduse väära kohaldamise tõttu Narva Linnavalitsuse 27.07.2005 korraldus nr. 734-k õigusvastane ja tuleb tühistada. Vaidlustatud korralduse õigusliku alusena on märgitud haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 66 lg 2 p 2, mille kohaselt võib haldusakti, mis oli andmise ajal õiguspärane, tunnistada isiku kahjuks edasiulatuvalt kehtetuks, kui haldusorganil oleks olnud õigus jätta haldusakt välja andmata hiljem muutunud faktiliste asjaolude tõttu ja HMS § 68 lg 2, mille kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamise otsustab haldusorgan, kelle pädevuses oleks haldusakti andmine kehtetuks tunnistamise ajal Kinnistu piiride muutmisel ei saa tugineda HMS-le, vaid konkreetsele kinnistu piiride muutmist reguleerivale materiaalõiguse normile, mida käesolevast haldusaktist ei nähtu. Samuti ei nähtu haldusmenetluse seaduse muutmise ja rakendamise seadusest, et AÕS-le kohaldatakse HMS sätteid, mistõttu viide HMS § 66 lg 2 ple 2 ja § 68 lg-le 2 kui kõnealloleva korralduse õiguslikule alusele ei ole asjakohane. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja seisukohaga, et kinnisasjade 2.Jõe tn. 6 Narva ja 2.Jõe tn. 8 Narva piiride muutmine peab toimuma ümberkruntimise teel. Ümberkruntimine on MaaKS § 16 lg 1 kohaselt maakorraldustoimingute kogum, millega omanike huvidest lähtuvalt korraldatakse ümber maakorralduspiirkonda arvatud kinnisasjad ja moodustatakse ning kinnistatakse kõigile omanikele käesoleva seaduse § 5 teise lõike sätetetele vastavad uued kinnisasjad. Sama seaduse § 19 lg 1 kohaselt maakorralduspiirkond on maa-ala, mis hõlmab ümberkrunditavaid kinnisasju. Maakorralduspiirkonda arvatakse kinnisasjad, mis on vastuolus maakorralduse nõuetega ning vajalikud ümberkruntimise otstarbekaks läbiviimiseks. Maakorralduspiirkonna minimaalne ulatus on kolme kinnisasja pindala. Kõneallolev vaidlus puudutab kahte kinnisasja asukohaga 2.Jõe tn.6 ja 2.Jõe tn. 8 ning tegemist ei ole maakorralduspiirkonnaga MaaKS § 19 lg 1 mõttes. Antud juhul on tegemist looduses varasemalt kindlaks määratud ja praegu looduses tähistatud piiriga, mis ei ole kooskõlas Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 a määrusega nr. 267 kehtestatud Maa ostueesõigusega erastamise korra p-de 20 ja 21 kohaselt plaani- ja kaardimaterjali alusel moodustatud katastriüksuse plaanil olevate piiridega. Nagu juba antud otsuses eelpool on mainitud, saavad kinnistute omanikud Irina Aleksejeva ning Eha ja Voldemar Kronk vaidlust lahendada kokkuleppe teel, esitades Narva Linnavalitsusele sooviavalduse piiride muutmiseks või pöörduda piirivaidluse lahendamiseks Viru Maakohtusse hagita menetluse korras. Kaebuse rahuldamisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 1 Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 4
(4)