Tsiviilasi nr. 2-06-4529 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aivar Pellja Otsuse tegemise aeg ja koht 07. juunil 2006.a.; Valga kohtumaja Tsiv

§407alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks.

Menetlusosalised Menetlusvorm RESOLUTSIOON Juhindudes TsÜS §5, § 6 ning KomS §13 ning KÜS §4 ning AÕS §75 ning VÕS §76 ja §101 lg.1 pp.1,3,6 ja § 113 ning

§162, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada kü

X hagi A. H. vastu täies ulatuses. Välja mõista A. H. (is.kood xxxxxxxxx) halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus summas kolm tuhat kaheksasada kolmkümmend kaks (3 832) krooni 50 senti ja viivis summas ükssada viiskümmend kolm

(153)krooni 70 senti; kü (reg.kood xxxxxxxxx; a/k xxxxxxxxxxxxx, AS SEB Eesti Ühispank) kasuks. Menetluskulud jätta täies mahus kostja kanda.

§ 174

lg 1 ja 2 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (07.06.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 416lg 2, § 340).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum aadressil: Y linn, xxxxxxxxxx. Y linnas X asuva elamu haldamiseks moodustati korteriühistu X. KÜ X ja OÜ XX vahel 01.11.2003.a. sõlmitud lepingu alusel teostas elamu haldamist ja majandamist OÜ XX, millega viimane võttis kohustuse hallata ja hooldada X elamut koos selle juurde kuuluva välisterritooriumi ja seal paiknevate rajatistega, samuti volitas hageja OÜ XX sõlmima KÜ nimel elamu haldamiseks vajalikke tehinguid ning esindama KÜ-d rendi-, üüri-, halduskulu-, kommunaalteenuste- ja muude võlgade sissenõudmisel (tl. 3-5). Hageja on kandnud elamu haldamise ja majandamisega seotud kulutused, sealhulgas tasunud kommunaalteenuste eest teenuseid osutanud ettevõttele. Hageja vahendusel on kommunaalteenuseid osutatud ka kostja omanduses oleva korteri haldamiseks, kuid kostja on jätnud nõuetekohaselt tasumata halduskulu ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Hageja kinnitab, et perioodil 01.08.2005.a. kuni 28.02.2006.a. jättis kostja hagejale tasumata halduskulud ja kommunaalmaksed kogusummas 33 832,50 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 250 krooni. 2

(5)Menetluse käik 02.03.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.28-29/. Kuni käesoleva ajani kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 02.03.2006.a. on kostja isiklikult allkirja vastu hagimaterjalid kätte saanud. Seega 15-päevane vastamistähtaeg sai täis 17.03 2006.a. Kuna kostja ei ole käesoleva ajani kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (

) (RT 49/05-395) §407 lg 1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

§444

lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 sätestab, et tsiviilõigused ja kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 6 kohaselt võivad tsiviilõigused ja kohustused üle minna ühelt isikult teisele kui need seaduse järgi või oma olemuselt ei ole isikuga lahutamatult seotud. Tartu Maakohtu registriosakonna otsusega 18.06.2004.a. on OÜ XX ühendatud A H AS-ga. Seega on A H AS õigustatud korteriühistu nimel esitama hagi ning esindama korteriühistut võlgade sissenõudmisel. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum (korteriomand) Y linnas . Y linnas X asuva elamu haldamiseks moodustati korteriühistu X. KÜ X ja OÜ XX vahel 01.11.2003.a. sõlmitud lepingu alusel teostas elamu haldamist ja majandamist OÜ XX, millega viimane võttis kohustuse hallata ja hooldada X elamut koos selle juurde kuuluva välisterritooriumi ja seal paiknevate rajatistega, samuti volitas hageja OÜ XX sõlmima KÜ nimel elamu haldamiseks vajalikke tehinguid ning esindama KÜ-d rendi-, üüri-, halduskulu-, kommunaalteenuste- ja muude võlgade sissenõudmisel (tl. 3-5). Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad kaasomandi valdamist ning korteriomandite majandamist puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Korteriomandiseaduse” (KomS) (RT 28/94-426; RT 92/00-601) §13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused … . “Asjaõigusseadus” (AÕS) (RT 39/93-590; 44/99-509) §75 lg 1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. 3

(5)“Mittetulundusühingute seaduse” (MtÜS) (RT 42/96-811) §12 lg 4 sätestab, et mittetulundusühingu (s.h. korteriühistu) (KÜS §1 lg.2, §3 lg.1) liikmete varalised ja muud kohustused ühistu suhtes, määratakse kindlaks põhikirjaga. “Korteriühistuseaduse” (KÜS) (RT 61/95-1025; RT 42/99-498) §4 lg 2 kohaselt määratletakse korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise kord kindlaks põhikirjaga. KÜ X põhikirja punkt 20.4 sätestab liikme kohustuse tasuda osa- ja sihtotstarbelisi makseid ning osa võtma elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest KÜ kodukorraga kehtestatud määras ja tingimustel. KÜS § 13 lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning vastavate kulutuste kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kuna eelnimetatud õigusnormid reguleerivad KÜ ja selle liikme vahelisi õigusi ja kohustusi, on kostja korteriomanikuna kohustatud täitma kohustusi (kohustist) korteriühistu ees, sõltumata tema KÜ liikmeks astumise avalduse esitamise ajast ja/või eluruumi tegelikust kasutamisest, ning faktist, kas eluruumi omanik osales üldkoosolekul vastava otsustuse tegemisel. Asja materjalidega /tl.6/ on tõendatud, et kostja on jätnud tasumata hoolduskulu ja tarbitud kommunaalteenuste eest ning seisuga 28.02.2006.a. võlgneb hagejale hoolduskulu ja kommunaalmaksed summas 3 832,50 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel võlasuhe. Alates 01.07.2002.a. reguleerib võlasuhtel põhinevaid kohustusi „Võlaõigusseadus“ (VÕS) (RT 81/02-336). VÕS §76 lg.1 sätestab, et kohustus tuleb täita nõuetekohasel viisil. Asja menetluses on tuvastatud, et kostja ei ole täitnud maksekohustusi KÜ ees ning kostja halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus hageja ees seisuga 28.02.2006.a. on 3 832,50 krooni /tl.6/. Seega on kostja kohustust rikkunud ning hageja on õigustatud nõudma kostjalt hoolduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevuse tasumist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 kohaselt halduskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majanduskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast alates. Hageja poolt arvutatud viivis ei ületa eelpoolnimetatud määra ning on arvutatud vastavat korda arvestades. Kuna kostja on kohustust rikkunud tuleb kostjalt välja mõista majanduskulude- ja kommunaalteenuste võlgnevuselt arvestatav viivis seisuga 28.02.2006.a. summas 153,70 krooni. VÕS §101 lg.1 pp.1,3 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kahjude hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Kuna kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud oma maksekohustusi KÜ ees (rikkunud kohustust), on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjude hüvitamist. Seega tuleb kostjalt välja mõista halduskulu ja kommunaalmaksete võlgnevus seisuga 28.02.2006.a. summas 3 832,50 krooni ja viivis summas 153,70 krooni hageja kasuks. Kohtukulud 4

(5)Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi

) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173lg.

1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174lg.

1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad menetluskulud jätta kostja kanda ning kulude väljamõistmise, sealhulgas ka riigi kasuks, lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. Kohtuotsuse täitmine

§ 467lg.

1 II lause kohaselt tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega.

§ 468lg.

1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega tuleb antud juhul tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks, kuna kohus lahendas asja tagaseljaotsusega

§ 407lg. 1 alusel. A.Pellja kohtunik 07. 06.2006.a. 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.

2-06-4529/3