2-05-15322/4

1 2 – 05 – 15322 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „29“mail 2007.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 05 – 15322 Tsiviilasi: A T (Z) hagi I Z vastu abikaasade ühisvara jagamise nõudes; Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: A T (Z) (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hageja lepinguline esindaja: M T (isikukood: xxx, asukoht: Osaühing Bellum Õigusabi, aadressiga: Sompa 3, Jõhvi linn); Kostja: I Z (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepingulist esindajat käesolevas menetluses ei ole; Kohtuistungi toimumise aeg: „25“aprill 2007.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja ning hageja, A T (Z) ja tema lepinguline esindaja, M T; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada ning jagada A T (Z) ja I Z poolt registreeritud abielu kestel soetatud ühisvara järgmiselt. A T (Z) omandusse jätta: 1) korteriomand, asukohaga: xxx, väärtusega 110 000.krooni (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Kohtla – Järve kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistriosa nr.3640 teises jaos „Omanik“ lahtrisse kande all nr.3 kantud endine omanik I Z (isikukood: xxx) kustutada ning samasse lahtrisse kande all nr.4 kanda uueks omanikuks A T (Z) (isikukood: xxx)) ning 2) Aktsiaseltsiga Hansapank sõlmitud laenuleping nr.03 – 043386 – EL summale 81 000.- krooni, laenujääk abielusuhete lõppemise seisuga moodustus 65 800.krooni. I Z omandusse jätta sõiduk IZUZU, väljalaskeaastaga 1987.a., registreerimismärgiga xxx, väärtusega 17 000.- krooni, registreerimistunnistus EA xxx 23.maist 2003.a.. 2 Mõista A T (Z) (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 13 600.- krooni (kolmteist tuhat kuussada krooni ja 00 senti) rahalist hüvitust ühisvara osade väärtuste vahe katteks I Z (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kasuks. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna I Z kanda. Mõista I Z (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 2 600.- krooni (kaks tuhat kuussada krooni ja 00 senti) riigilõivu A T (Z) (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kasuks. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD A T (Z) ja I Z elasid, vastavalt Ida – Viru Maakohtu 04.mai 2005.a. otsusele (tl.24-26), registreeritud abielus alates „06“märtsist 2003.a. kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Poolte registreeritud abielust sündis alaealine laps, J Z, kes hagiavalduse kohtule esitamise hetkel oli A T (Z) kasvatada ja üleval pidada. A T (Z) ja I Z registreeritud abielu jooksul tekkis abikaasadel järgmine ühisvara: 1) korteriomand, asukohaga: xxx, väärtusega 110 000.- krooni; 2) sõiduk IZUZU, väljalaskeaastaga 1987.a., registreerimismärgiga xxx, väärtusega 17 000.- krooni ning 3) Hansapanga laenuleping nr.03 – 043386 – EL summale 81 000.- krooni, laenujääk abielusuhete lõppemise seisuga moodustus 65 800.- krooni. Hagiavalduses tegi hageja, A T (Z), järgmise ettepaneku abikaasade ühisvara jagamiseks. Hageja omandusse palus A T (Z) jätta: 1) korteriomandi, asukohaga: xxx, väärtusega 110 000.- krooni, kuna hageja koos poolte ühise alaealise lapsega kasutavad nimetatud korteriomandit elamiseks ning 2) laenukohustus Hansapanga ees (laenuleping nr.03 – 043386 – EL summale 81 000.- krooni, laenujääk abielusuhete lõppemise seisuga moodustus 65 800.krooni), kuna ühiselt võetud laenu on kogu aeg tasunud A T (Z) üksi ning laenu tagatiseks on seatud hüpoteek korteriomandile, asukohaga: xxx, väärtusega 3 110 000.- krooni. Kostja, I Z, omandusse palus hageja jätta ühisvarasse kuuluva sõiduki IZUZU, väljalaskeaastaga 1987.a., registreerimismärgiga xxx, väärtusega 17 000.- krooni, kuna I Z kasutas seda sõidukit pidevalt. Samuti palus A T (Z), silmas pidades ühisvara poolte võrdsuse põhimõtet, mõista A T (Z) välja I Z kasuks 13 600.- krooni hüvitust. Palus avalduse rahuldada. Kõik kohtukulud palus panna I Z kanda. Palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, I Z, kirjalikku vastust kohtule ei esitanud ning oma vastuväiteid hagile kohtule ei saatnud, millega kohus luges tõendatuks, et I Z hagile vastuväiteid ei ole. Samuti ei ole I Z esitanud kohtule kirjalikku avaldust enda isiklikuks ärakuulamiseks, kohtu poolt, millega kohus luges tõendatuks, et I Z ei soovi enda isiklikku ärakuulamist kohtuistungil. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, A T (Z) ja tema lepinguline esindaja, M T, palusid kohtuistungil hagi rahuldada ning jagada abielu kestel soetatud ühisvara. A T (Z) omandusse palusid jätta: 1) korteriomandi, asukohaga: xxx, väärtusega 110 000.- krooni ning 2) Hansapanga laenulepingu nr.03 – 043386 – EL summale 81 000.krooni, laenujääk abielusuhete lõppemise seisuga moodustus 65 800.- krooni. Igor Zaitsevi omandusse palusid hageja ja tema lepinguline esindaja jätta sõiduki IZUZU, väljalaskeaastaga 1987.a., registreerimismärgiga xxx, väärtusega 17 000.- krooni. Abielupoolte võrdsust silmas pidades palusid hageja ja tema esindaja mõista A T (Z) välja I Z kasuks 13 600.- krooni, milline summa hüvitaks I Z vara väärtuste vahe. Kõik kohtukulud palusid hageja ja tema lepinguline esindaja panna I Z kanda. Kostja, I Z, kohtuistungile ei ilmunud. Kirjalik kohtukutse käes allkirja vastu. Kirjaliku kohtukutse andis I Z üle Lõuna Politseiprefektuuri Jõgeva politseijaoskonna vanemkonstaabel V K (tl.73-74). I Z kohtuistungile mitteilmumise põhjused kohtule teadmata. I Z pole saatnud kohtule ühtegi kirjalikku teadet kohtuistungilt puudumise põhjuste kohta. Hageja, A T (Z) ja tema lepinguline esindaja, M T, taotlesid kohtuistungil tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma mitteilmunud kostjata, I Z. Kohus rahuldas taotluse. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. Kinnistamisotsusega 29.aprillist 2003.a. (tl.7), mille kohaselt on korteriomandi, asukohaga: xxx, väärtusega 110 000.- krooni, omanikuks kinnistusraamatusse kantud I Z. Sõiduki IZUZU, väljalaskeaastaga 1987.a., 4 registreerimismärgiga xxx, väärtusega 17 000.krooni registreerimistunnistusega EA xxx 23.maist 2003.a. (tl.8), mille kohaselt on sõiduki omanikuks I Z. Hansapanga laenulepingu nr.03 – 043386 – EL summale 81 000.- krooni, laenujääk abielusuhete lõppemise seisuga moodustus 65 800.- krooni, lahutamatuks osaks oleva maksegraafikuga (tl.9-10), mille kohaselt kohutus laenu tagasimaksmiseks makseid tegema I Z. Kinnisvarabüroo Haabresti Maja eksperthinnanguga (tl.11-12), mille kohaselt on korteriomandi, asukohaga: xxx, väärtuseks 110 000.- krooni. Jõhvi notari T J juures sõlmitud, notariaaltoimingute registris nr.886 all asuva kinnistu müügilepinguga, hüpoteegi seadmise lepinguga ja asjaõiguslepinguga (tl.13-23). Ida – Viru Maakohtu 04.mai 2005.a. otsusega A T (Z) ja I Z abielu lahutamise kohta (tl.2426), millega kohus luges tõendatuks, et koos abielu lahutamisega pooled abikaasade ühisvara ei jaganud. Samuti puudus poolte vahel abieluvaraleping. Hansapanga laenulepinguga nr.03 – 043386 – EL summale 81 000.- krooni, laenujääk abielusuhete lõppemise seisuga moodustus 65 800.- krooni (tl.27-33), millega luges kohus tõendatuks, et nimetatud laenu võtsid abikaasad A T (Z) ja I Z ühiselt ning samuti on pooled kohustatud ühiselt laenu tagasi maksma. Viru Ringkonnakohtu määrusega 21.septembrist 2005.a. (tl.52-54), millega ringkonnakohus määras A T (Z) poolt tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 2 600.- krooni. A T (Z) abielutunnistuse fotoärakirjaga (tl.61). KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §29 sätteid, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada vaidluse abikaasade ühisvara jagamise üle või on abikaasadel vaidlus lapse kasvatamise küsimuses. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata. Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Vastavalt PkS §14 on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Kohus võib abikaasade ühisvaraks osaliselt või täielikult tunnistada abikaasa lahusvara, mille väärtus on abielu kestel abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel oluliselt suurenenud. PkS §18 kohaselt võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete 5 lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Abikaasad jagavad ühisvara kokkuleppel. Abikaasade ühisomandis oleva kinnisasja jagamise leping tuleb tõestada notariaalselt. Vaidluse korral jagab kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. Ühisvara jagamisel jagamata jäänud vara, samuti vara, mida abikaasad omandavad abielu kestel pärast ühisvara jagamist, on abikaasade ühisvara. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et A T (Z) poolt kohtule esitatud abikaasade ühisvara jagamise nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele A T (Z) poolt esitatud kujul. Teine abikaasadest, I Z, ühisvara jagamise ettepanekule vastu ei vaielnud ja enda isiklikku ärakuulamist kohtu poolt ei taotlenud, millega luges kohus tõendatuks, et I Z nõustus A T (Z) poolt esitatud abikaasade ühisvara jagamise ettepanekuga. Kohus luges tõendatuks, et poolte vahel ei olnud sõlmitud abieluvaralepingut, aga samuti ei jaganud pooled ühisvara koos abielu lahutusega Ida – Viru Maakohtus. Kohus luges tõendatuks, et kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas tuleb panna I Z kanda, aga samuti tuleb I Z A T (Z) kasuks välja mõista riigilõiv summas 2 600.- krooni. Johannes Külaots Kohtunik