2-06-6564/5

Tsiviilasi nr 2-06-6564 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon Viru Maakohus Pavel Gontšarov

1. juuli 2007.a, Narva, Narva kohtumaja 2-06-6564 O. R. hagi V. R. vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes Hageja: O. R. Kostja: V. R. Kostja esindaja: A. G. 17.07.2007.a., avalik kohtuistung Hagi rahuldada osaliselt. Lahutada O. R. ja V. R. abielu, mis sõlmiti
2. augustil 1994.a. Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, mille kohta on tehtud kanne nr
3. Välja mõista V. R. O. R. kasuks elatis poja A. R. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1500 /üks tuhat viissada/ krooni, alates 24.06.2006 kuni 01.11.2006.a., alates 01.01.2007.a. 300 /kolmsada/ krooni igakuiselt kuni 01.07.2007.a. ja alates 01.07.2007.a. 1800 /üks tuhat kaheksasada/ krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Välja mõista V. R. O. R. kasuks elatis poja J. R. ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1500 /üks tuhat viissada/ krooni, alates 24.06.2006 kuni 01.11.2006.a., alates 01.01.2007.a. 300 /kolmsada/ krooni igakuiselt kuni 01.07.2007.a. ja alates 01.07.2007.a. 1800 /üks tuhat kaheksasada/ krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUS Viru Maakohtu menetluses on alates 24.03.2006 O. R. hagi V. R. vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes. Abielust on kaks poega – A. R. ja J. R. Hageja palub kohtul lahutada abielu, 1 mis sõlmiti Ida-Viru Perekonnaseisuametis 12.08.1994 (kanne nr 290) ja mõista kostjale hageja kasuks välja elatis – mõlemale pojale 1500 krooni igakuiselt, kokku 3000 krooni igakuiselt. KOHTUISTUNG Kohtuistungil hageja jäi oma nõude juurde abielu lahutuse osas ning elatise osas seletas, et soovib laste ülalpidamiseks elatist mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära iga lapse ülalpidamiseks. Kostja nõustus abielulahutamise nõudega. Elatise nõude osas kostja osaliselt võttis omaks kohustuse mittetäitmist ja leidis et on osaliselt ülalpidamiskohustust täitnud, esitades selleks kohtule maksekorralduste koopiad. KOHTU SEISUKOHT
4. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 kohaselt lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on katkenud ja hageja ja kostja ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielulahutuse nõue seega kuulub rahuldamisele.
5. PKS § 61 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele elatisenõude esitanud vanema kasuks. Elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2006.a. oli ühele lapsele miinimum elatusrahaks 1 500 krooni, mis oli pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 01.01.2007.a. on ühele lapsele miinimum elatusrahaks 1 800 krooni, mis on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. PKS § 70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Hagi esitati kohtusse 24.03.2006.a. Kohtuistungil elatise nõude osas kostja osaliselt võttis omaks kohustuse mittetäitmist, leidis aga et on osaliselt ülalpidamiskohustust täitnud, esitades selleks kohtule maksekorralduste koopiad. Maksekorraldustelt nähtub, et kõik kanded on teinud kostja V. R. A. R. kontole. Kohtuistungil pooled kinnitasid, et tegemist on nende poja A. R. kontoga. Kohtule on esitatud maksekorralduste koopiad, millest nähtud muuhulgas alljärgmine: 1) 20.06.2006 on tehtud makse summas 4000 krooni, selgituseks on märgitud „???????“ 2) 24.07.2006 on tehtud makse summas 3990 krooni, selgituseks on märgitud „PEREVOD“ 3) 16.08.2006 on tehtud makse summas 5940 krooni, selgituseks on märgitud „PEREVOD“ 4) 16.09.2006 on tehtud makse summas 4200 krooni, selgituseks on märgitud „PEREVOD“ 5) 14.10.2006 on tehtud makse summas 5000 krooni, selgituseks on märgitud „PEREVOD“ 2 6) 13.11.2006 on tehtud makse summas 3000 krooni, „ALIMENDID“ 7) 12.12.2006 on tehtud makse summas 3000 krooni, „ALIMENDID“ 8) 18.01.2007 on tehtud makse summas 3000 krooni, „ALIMENDID“ 9) 13.02.2007 on tehtud makse summas 3000 krooni, „ALIMENDID“ 10) 12.03.2007 on tehtud makse summas 3000 krooni, „ALIMENDID“ 11) 12.04.2007 on tehtud makse summas 3000 krooni, „ALIMENDID“ 12) 11.05.2007 on tehtud makse summas 3000 krooni, „ALIMENDID“ 13) 12.06.2007 on tehtud makse summas 3000 krooni, „ALIMENDID“ selgituseks on märgitud selgituseks on märgitud selgituseks on märgitud selgituseks on märgitud selgituseks on märgitud selgituseks on märgitud selgituseks on märgitud selgituseks on märgitud Vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Elatise väljamõistmisel saab lugeda ülalpidamiskohustuse täidetuks, sh osaliselt täidetuks, kui kohustus täidetakse nõuetekohaselt, sh õigele isikule, seejuures tuleb lähtuda ka VÕS § 76 lgst
6. Tulenevalt PKS § 61 lg-st 1 on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Reeglina ei saa ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Heakskiit võib TsÜS § 68 lg 3 järgi väljenduda ka vanema teos, millest võib järeldada vanema heakskiitu, nt kui vanem asub lapse kontole kantud raha kasutama. (RKL 21.03.2007, nr 3-2-1-3-07) Hageja kinnitas kohtuistungil, et tal on juurdepääs poeg A. R. kontole. Kohus loeb seega tuvastatuks, et ülalpidamiseks makstud raha kandmine ühise alaealise poja kontole, millele on juurdepääs ka hagejal, on toimunud hageja nõusolekul ja hageja on omaks võtnud, et osaliselt on kostja ülalpidamiskohustust täitnud. Kohtuistungil hageja veel kinnitas, et kostja tegi poja kontole ülekandeid mitte ainult laste ülalpidamiseks, aga veel võlgade kustutamiseks. Kohus loeb tuvastatuks maksekorralduste alusel, et alates 13.11.2006 on kostja teinud teatud elatise makseid, kuna maksekorraldustel on kirjas selgitus „ALIMENDID“. Antud teostatud maksed arvab kohus hageja nõudest vastavate kuude (alates 2006.a. novembrikuust) osas maha ja seega kohus rahuldab hageja nõude elatise osas osaliselt. Kohus arvestab üksnes neid maksekorraldusi elatise väljamõistmisel, millel on selgituseks „ALIMENDID“, kuna kostja ei ole lükanud ümber hageja väidet, et osa rahast läks mingite võlgade kustutamiseks. Seega ei ole tuvastatav, et maksekorraldused selgitustega „PEREVOD“ ja „???????“ oleks olnud tehtud või teatud osas tehtud laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kohus seega mõistab kostjalt hageja kasuks ühiste laste ülalpidamiseks välja elatise järgmiselt: alates hagi esitamisest, s.o. 24.03.2006 igakuiselt 3000 (s.o. 1500 x 2; 1500 krooni on ühe lapse kohta) krooni kostja kasuks kuni 01.11.2006.a., alates 01.01.2007.a. 600 (s.o. 3 3600 – 3000; 300 krooni on ühe lapse kohta) krooni igakuiselt kostja kasuks kuni 01.07.2007.a. ja alates 01.01.2007.a. 3600 (s.o. 1800 x 2; 1800 krooni on ühe lapse kohta ehk mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) krooni kuni laste täisealiseks saamiseni. MENETLUSKULUD Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud kummagi poole enda kanda. Abielu lahutamise nõude osas kohaldab kohus TsMS § 164 lg 1, mille kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Elatise nõude osalise rahuldamise tõttu kohaldab kohus TsMS § 163 lg 1, mille kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades. Pavel Gontšarov Kohtunik 4