Obsah (4)

§ 56§ 25§ 55§ 27

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-1164 Otsuse kuupäev 27.07.2007 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Mittetulundusühingu Noorteühendus SIIN kaebus Harid

) § 56 nõuetega. Käskkirja väljaandmisel on rikutud

§-s 56 lg 1 ja lg 2 sätestatud nõudeid.

§ 56

lg 1 kohaselt kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaevatav käskkiri on jäetud täielikult põhjendamata. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Riigikohtu praktikat arvestades toob see kaasa käskkirja tühistamise vajaduse, kuna haldusakti motiveerimata jätmine võtab ära võimaluse kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud. Kaebuse esitaja loeb puuduseks ka haldusakti saatmist elektronpostiga, ilma digitaalallkirjata. Vastustaja seisukohalt tuleb jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja on seisukohal , et kaebajale on teavitatud kirjaga 6-3/8567 17.05.2007 lepingu rikkumisest ning põhjendati 2007. aastal aastatoetusest ilmajäämist. Vastustaja leiab, et seega on haldusakt põhjendatud, kuigi vastustaja möönab, et viide ministri käskkirjale oleks võinud olla otsesem, ent on eeldatud, et MTÜ SIIN oli, või vähemalt pidi olema käskkirja kehtetuks tunnistamise faktilistest alustest teadlik. Vastustaja on seisukohal, et ei ole rikkunud haldusakti kättetoimetamise viisi. Vastustaja on edastanud käskkirja koopia lepingus toodud elektronposti aadressile.

§ 25

lg 3 kohaselt toimetatakse dokument menetluses kätte juhul, kui see on seaduse või määrusega ette nähtud, muudel juhtudel piisab dokumendi teatavakstegemisest vabas vormis. Vastustaja on seisukohal, et kaebuses toodud väited puudutavad pigem menetlusnorme ja ei laiene haldusakti sisule. Kohtu seisukohad: Asja materjalide kohaselt on Haridus- ja teadusministeeriumi ministri käskkirjaga nr. 413 09.05.2007 „Haridus- ja teadusministri 13.03.2007 käskkirja nr. 208“ „Noorteühingute 2007.aasta- ja projektitoetuste saajate ja eraldatavate toetuste suuruse kinnitamine“ muutmine“ , tunnistatud kehtetuks haridus- ja teadusministri 13.03.2007 käskkirja nr. 208 „Noorteühingute

1. aasta- ja projektitoetuste saajate ja eraldatavate toetuste suuruste kinnitamine“ punkt 1 alapunkt
2. Käskkirjas on tuginetud Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõige 1 punktile 8, mille kohaselt on ministri pädevus esitada vabariigi valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude ja tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustada eelarvevahendite kasutamise üle ning valvata eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning Euroopa Liidu poolt eraldatud vahendite, abi, toetuste ning muu välisabi sihipärase kasutamise üle; 13.03.2007.a. ministri käskkirjaga nr. 208 „Noorteühingute
3. aasta- ja projektitoetuste saajate ja eraldatavate toetuste suuruste kinnitamine“ p. 1.16 kohaselt on kinnitatud MTÜ Noorteühendus SIIN 2007 aasta toetus 276.510.- krooni. Kaebaja peab õigusvastaseks ning taotleb tühistada haridusministri käskkiri nr. 413, millega on määratud toetus ära võetud selle motiveerimatuse ja haldusakti kättetoimetamise viisi rikkumise tõttu.
4. Haldusakti motiveerimisest. Kohus asub seisukohale ja nõustub kaebaja väitega, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane, kuna puudub haldusaktis motivatsioon , mistõttu jääb adressaadile arusaamatuks , mis põhjusel on isikule toetussumma määramine kehtetuks tunnistatud. Haldusakti motiveerimise nõue on üldine nõue, mis peab tagama Põhiseaduse § 15 sätestatud kaebeõiguse reaalse teostamise võimaluse. Haldusakti motiveerimine on vajalik selleks, et isik, kellele haldusakt on adresseeritud, mõistaks, miks ja millistel õiguslikel alustel on haldusakt antud . Haldusakti motiveerimine on abinõu, et isik, kellele on haldusakt adresseeritud, saaks aru, kas tema õigusi on kitsendatud seaduslikult ja vajadusel oma õigusi kaitsta. Samuti võimaldab haldusakti motiveerimine akti seaduslikkust kontrollival asutusel , antud juhul kohtul, otsustada, kas haldusakt on õiguspärane või mitte. Ainult haldusakti motiveerimine võimaldab selle kontrollitavuse. Motiveerimata haldusakt on õigusvastane juba seepärast, et pole võimalik kontrollida, miks ja millisel õiguslikul alusel on haldusakt antud, seega puudub kohtul vajadus hinnata asja sisulist külge. Eeltoodut esile tuues on kohus lähtunud varasemast riigikohtu halduskolleegiumi praktikast. Tulenevalt Haldusmenetluse seadustiku § 54 on haldusakt õiguspärane , kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne ja vigadeta.

§ 55

lg 1 kohaselt peab olema haldusakt selge ja üheselt mõistetav.

§ 56

lg 1 ja 2 kohaselt peab haldusakt olema põhjendatud ning haldusakt peab kajastama haldusakti andmise faktilist ja õiguslikku alust. Motivatsioon peab koosnema õiguslikust ja faktilisest motivatsioonist. , mis oleksid omavahel loogiliselt seotud. Vastustaja väide kirjalikus seisukohas, et 17.05.2007 saadetud kirjaga nr. 6-3/8567 teave , millega põhjendati

1. aastal aastatoetusest ilmajätmist , ongi haldusakti motivatsioon, ei saa kohus aktsepteerida kui haldusakti motivatsiooni, kuna haldusakti õiguspärasuse ja motiveerimise nõuded tulenevad Haldusmenetluse seaduse eeltoodud sätetest.
2. Haldusakti kättetoimetamisest. Haldusakti teadasaamise hetkest tuleb üldjuhul lugeda haldusakti teatavaks tegemise hetk. Haldusakti teatavakstegemine peab toimuma viisil, mis võimaldab isikul anda igakülgne hinnang haldusakti kohta ja seeläbi otsustada, kas haldusaktiga rikutakse tema õigusi või mitte. Õigusriigile omased haldusmenetluse põhimõtted näevad ette, et reeglina tuleb haldusakt teha menetlusosalistele teatavaks või kätte toimetada isiklikult menetlusoalise poolt soovitud aadressil. Adressaadi jaoks negatiivse toimega haldusaktide puhul näeb haldusmenetluse seadus akti teatavakstegemise kohustusliku viisina ette haldusakti adressaadile kättetoimetamise (

62 lg 2 ja lg 5) (Riigikohtu halduskolleegiumi lahend 3-3-1-73-05). Tulenevalt

§ 27

kohaselt saadetakse dokument taotleja poolt taotluses märgitud elektronposti aadressil ning dokumendile peab olema lisatud digitaalallkiri. Antud juhul ei ole kaebaja avaldanud soovi saada dokumenti kätte elektrooniliselt ning vastustaja poolt dokumendi edastamisel elektrooniliselt ei ole lisatud digitaalallkirja. Seega on vastustaja rikkunud Haldusmenetluse seadusest tulenevat dokumendi kättetoimetamise nõudeid. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vastustaja on rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi haldusakti kättetoimetamise nõuete ja haldusakti motivatsiooninõuete rikkumisega ning kokkuvõttes on rikutud kaebaja suhtes hea halduse ja õigusselguse põhimõtteid, mis toob kaasa haldusakti tühistamise Samas märgib kohus, et haldusakti tühistamine ei ole takistuseks vastustajal uue haldusakti andmisel. Kohus on asja lahendamisel lähtunud HKMS § 25 lg 1 ja HKMS § 26 lg 1 p. 1 sätetest. 3. Menetluskuludest. Kuna tulenevalt HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 80.- krooni, mille tasumise kohta on kaebaja esitanud maksedokumendi (tl. 12). Kohtunik Mare Priks