) (RT 24/92-338; RT 48/95-744; RT 83/96-1488; RT 43/01-238) §7 lg.1 sätestab kindlustusandja kohustuse hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju ning
lg 2 kohaselt on kahjujuhtumi käsitlejaks kindlustusandja, kellel vastavalt lepingule lasub hüvitamise kohustus. Seega oli (on) hageja õigustatud teostama õigustoiminguid, mis on seotud antud kahjujuhtumi käsitlemisega; sealhulgas korraldama avariilise sõiduki teisaldamise, tehnilise ekspertiisi vms., ja hüvitama kannatanule kahjud. Asja materjalidega on tõendatud liiklusõnnetuse toimumise asjaolud /tl. 5-6/. Hageja on kannatanule tasunud tekitatud kahjude katteks 3 946,60 krooni ning kandnud kahjujuhtumi käsitlemisel kulutusi summas 354,40 krooni.
lg 1 kohaselt hüvitatakse isiku-või varakaahju isikule, kellel ei teki tsiviilvastutust, seoses liikluskahju tekitamisega, kui kahju on talle tekitatud sõidukiga, mille suhtes tuleb sõlmida liikluskindlustusleping.
lg 5 tulenevalt hüvitab liikluskahju kahju tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja.
lg1 kohaselt, et kahjukäsitleja regressnõue hõlmab ka kahjujuhtumi käsitlemisel kantud kulutusi.
lg 2 sätestab kindlustusandja õiguse esitada regressnõue kindlustusvõtja vastu, kui sõidukit juhtinud isik ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista liikluskahju ja kindlustusjuhtumi käsitluskulud kogusummas 4 301 krooni. “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §113 lg.1 annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on võlgnevuse põhiosalt arvestanud viivist 3% aastas. Seega tuleb kostjalt välja mõista viivis summas 952,70 kroon. Menetluskulud 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.