sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele.
sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). 2
1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
sätestab, et üürileandja kannab asjaga seotud maksud ja koormised, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Üürilepingu p. 3.1 kohaselt kohustus kostja maksma üüri 300.- krooni kuus ning kandma üüritud asjaga seotud kõrvalkulusid ning tasuma üürilepingu esemeks oleva elamu hoolduse ja kommunaalteenustega seotud kulusid vastavalt lepingu p-le 3.5 / tl. 6-9 /. Seega on poolte vahel 20.12.2004.a. sõlmitud üürilepinguga lepitud kokku üürniku kohustus tasuda üüri, kõrvalkulud.
kohaselt kui üür on arvestatud teatud ajavahemike järgi, tuleb üüri ja kõrvalkulusid maksta pärast iga vastava ajavahemiku möödumist, kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürilepingu p. 3.3 kohaselt kohustus kostja tasuma üürileandja poolt esitatud üüri- ja kommunaalmaksete arved hiljemalt jooksva kuu 15. kuupäevaks /tl.6/. Asja materjalidega on tõendatud, et kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid maksekohustusi ning seisuga 21.08.2006.a. võlgneb kostja hagejale üüri ja tarbitud kommunaalteenuste eest 2888.90 krooni.
sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga (punkt 3.9) / tl.7 / on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0.7% õigeaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast / tl.2 /, saades viivise suuruseks seisuga 21.08.2006.a. 2012.10 krooni / tl.2 /. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivise väljamõistmist.
1 p.1,3 sätestab, et kui võlgnik on kohustist rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahjude hüvitamist. Hageja on teinud võla sissenõudmiseks kulutusi summas 788.90 / tl. 15-16 /. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada ning kostjalt hageja kasuks seisuga 21.08.2006.a. võlgnevus ja viivis kogusummas 4901 krooni, samuti ka tekitatud kahju summas 788.90 krooni välja mõista. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( edaspidi TsMS ) § 162 lg. 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg. 1 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lõike 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg. 1 ja 2 sätestavad, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostja kanda ning kulude väljamõistmise lahendab määrusega asja lahendanud maakohus pärast asjas tehtud lahendi jõustumist. TsMS § 467 lg. 1 II lause kohaselt tunnistab kohus otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega tuleb antud juhul tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks, kuna kohus lahendas asja tagaseljaotsusega TsMS § 410 alusel. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.