← Eesti

2-07-19451/2

Obsah (4)§ 142§ 407§ 444§ 162

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 30.juuli 2007.a Paide Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-07-19451 Koigi valla hag

) § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Avaldus tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. EDASIKAEBAMISE KORD Rein Aija ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Rein Aija võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul

  1. Koigi vald võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTU SEISUKOHAD
  2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja Tsiviilasi nr 2-07-19451 ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud (tl 42).

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Hageja nõue tuleneb OÜ Koigi Soojus ja kostja vahel sõlmitud hoolduslepingust (edaspidi Leping), milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud, st ei tasunud hagejale, kes alates 01.01.2006.a asus Lepingus OÜ Koigi Soojus asemele koos kõigi sellest tulenevate õiguste ja kohustustega, alates 2006.a novembrist kuni märtsini 2007.a raha hooldus- ja kommunaalteenuste eest Lepingus kokkulepitud viisil ja ulatuses. Kostjal on hagejale tasumata 9422.95 krooni.

§ 407

lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. 2.

  1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Asjaolu, et kostja jättis hagejale tasumata Lepingu alusel osutatud kommunaalteenuste eest kokku 9422.95 krooni annab tunnistust, et kostja rikkus Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust. 2.
  2. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asjaolu, et kostja rikkus Lepingust tulenevat raha maksmise kohustust, annab hagejale õigustuse nõuda temalt selle kohustuse täitmist, st võlgu oleva 9422.95 krooni tasumist. Kuna kostja seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma kostjalt nimetatud kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle.
  3. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Asjaolu, et kostja ei täitnud omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt annab tunnistust sellest, et kostja viivitas nende kohustuste täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda temalt viivist ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras. Hageja arvestuse kohaselt on peab kostja maksma viivist 821.86 krooni. Viivise arvestuse on hageja esitanud. Viivise suurust, määra ja arvestuslikku õigsust kostja vaidlustanud ei ole. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. 4.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja menetluskulud (riigilõiv) kui ka asja läbivaatamiskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Sirje Lahesoo Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.