Sellest lähtuvalt on hageja nõutava viivise määraks 9% aastas. Iga viivitatud makse viivis päevas on 0,49 kr. Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub
§-de 29 lg 1; 76 lg-te 1, 3; 100; 101 lg 1 p-de 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 94; 208 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 56 000.- kr, viivise 9152.- kr ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. OÜ Kurtna Tehnohoole lõpetas kostjaga rendilepingu ennetähtaegselt. Seetõttu ei suutnud kostja hagejale jätkata maksete tegemist vastavalt graafikule. Tal ei olnud selle varaga enam midagi teha ning ta andis vara tagasi. Sellega hageja nõustus. Varal ei olnud lepingus toodud väärtust. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas või võtma asja vastu.
lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning § 76 lg 3 sätestab, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Laenulepinguga loeb kohus tuvastatuks, et pooled sõlmisid 03.07.2001 kokkuleppe, mille kohaselt hageja müüs kostjale kauba väärtuses 26 543.- kr ja kaupluse tervikvara väärtuses 110 000.- kr ning kostja kohustus saadud kauba ja kaupluse tervikvara eest tasuma ositi vastavalt maksegraafikule, viimane makse 03.02.2006. Kirjas 02.11.2003 peab kostja pooltevahelist õigussuhet kauba müügitehinguks, kus kauba ostuhind tuleb tasuda järelmaksuga. Seega vastab pooltevaheline leping oma olemuselt ja sisult müügilepingu tunnustele ning kohaldamisele kuuluvad müügilepingu kohta käivad seaduse sätted. Kostja ei eita, et tal on tasumata hagejale 56 000.- kr. Sipelga poe inventari vastutavale hoiule üleandmise-vastuvõtmise aktist 31.10.2003 nähtub, et OÜ Kurtna Tehnohoole võttis kaheks kuuks hoiule aktis toodud vara. Seega kostja ei ole aktis toodud vara tagastanud hagejale, vaid andis selle 2 kuuks OÜ Kurtna 3 Tehnohoole hoiule. 02.11.2003 kostja oma kirjaga teatas hagejale, et OÜ Horman loeb 01.11.2003 aktis toodud varast tuleneva võlasuhte lõppenuks. OÜ Hormanil ei ole seaduslikku alust lugeda 01.11.2003 aktis nimetatud varast tulenevat võlasuhet lõppenuks. OÜ Horman ei ole 03.07.2001 sõlmitud lepingu pooleks. Kohus leiab, et kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et poolte vahel on võlasuhe lõppenud poolte kokkuleppel. Et hageja ei vastanud kostja 02.11.2003 kirjale, ei tähenda, et ta nõustus kostja ettepanekuga. Asjaolu, et OÜ Kurtna Tehnohoole ütles ennetähtaegselt üles rendilepingu, mille üheks pooleks oli kostja, ei anna kostjale seaduslikku alust jätta täitmata hageja ja kostja vahel sõlmitud 03.07.2001 lepingut. Seega 03.07.2001 lepingust tulenev võlasuhe poolte vahel ei ole lõppenud. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud, s.o kaup ja kaupluse tervikvara sai ostjale üle antud. Kostja kohustub tasuma kauba ostuhinna, milles pooled olid lepingus kokku leppinud. Kostja ei ole millegagi tõendanud, et müüdud vara tegelik väärtus ei vasta lepingus kokkulepitule. Kostja on osaliselt lepingut täitnud ega ole varem pööranud tähelepanu sellele, et ostetud kauba hind on liiga kõrge.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega kohustub kostja tasuma hagejale 03.07.2001 lepingu alusel tasumata summa 56 000.kr.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud käesoleva seaduse §-s 94, võib nõuda ka sama suurt viivist. Seega on
Iga viivitatud makse (2000.- kr) viivis päevas on 0,49 kr. Viivise arvestus: Kostja on oma 03.10.2003 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 1083 päeva; viivise määr päevas 1083x0,49= 530,65 kr; 03.11.2003 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 1052 päeva; viivise määr päevas 1052x0,49= 515,45 kr; 03.12.2003 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 1028 päeva; viivise määr päevas 1028x0,49= 503,70 kr; 03.01.2004 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 997 päeva; viivise määr päevas 997x0,49= 488,55 kr; 03.02.2004 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 966 päeva; viivise määr päevas 966x0,49= 473,35 kr; 03.03.2004 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 937 päeva; viivise määr päevas 937x0,49= 459,10 kr; 03.04.2004 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 906 päeva; viivise määr päevas 906x0,49= 443,95 kr; 03.05.2004 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 876 päeva; viivise määr päevas 876x0,49= 429,25 kr; 03.06.2004 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 845 päeva; viivise määr päevas 845x0,49= 414,05 kr; 03.07.2004 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 815 päeva; viivise määr päevas 815x0,49= 399,35 kr; 03.08.2004 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 784 päeva; viivise määr päevas 784x0,49= 384,15 kr; 03.09.2004 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 753 päeva; viivise määr päevas 753x0,49= 368,95 kr; 03.10.2004 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 723 päeva; viivise määr päevas 723x0,49= 354,25 kr; 03.11.2004 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 692 päeva; viivise määr päevas 692x0,49= 339,05 kr; 03.12.2004 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 662 päeva; viivise määr päevas 662x0,49= 324,40 kr; 03.01.2005 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 631 päeva; viivise määr päevas 631x0,49= 309,15 kr; 03.02.2005 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 600 päeva; viivise määr päevas 600x0,49= 294.- kr; 03.03.2005 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 572 päeva; viivise määr 4 päevas 572x0,49= 280,25 kr; 03.04.2005 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 541 päeva; viivise määr päevas 541x0,49= 265,10 kr; 03.05.2005 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 511 päeva; viivise määr päevas 511x0,49= 250,40 kr; 03.06.2005 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 480 päeva; viivise määr päevas 480x0,49= 235,20 kr; 03.07.2005 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 450 päeva; viivise määr päevas 450x0,49= 220,50 kr; 03.08.2005 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 419 päeva; viivise määr päevas 419x0,49= 205,30 kr; 03.09.2005 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 388 päeva; viivise määr päevas 388x0,49= 190,10 kr; 03.10.2005 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 358 päeva; viivise määr päevas 358x0,49= 175,40 kr; 03.11.2005 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 327 päeva; viivise määr päevas 327x0,49= 160,20 kr; 03.12.2005 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 297 päeva; viivise määr päevas 297x0,49= 145,50 kr; 03.01.2006 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 265 päeva; viivise määr päevas 265x0,49= 129,85 kr; 03.02.2006 põhivõla 2000.- kr täitmisega viivitanud kokku 235 päeva; viivise määr päevas 235x0,49= 1115,15 kr. Kokku viivis seisuga 26.09.2006 9152,30 kr. Kostjalt kuulub väljamõistmisele viivis summas 9152.- kr. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.