2-06-33333/9

Tsiviilasi nr 2-06-33333 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2007, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi AS EMT hagi X vastu 3214.92 krooni väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja AS EMT, rk 10096159, asukoht Valge 16, 19095 Tallinn; hageja esindaja Eerika Erlach, Lindorff Eesti AS, Hobujaama 4, 10151 Tallinn; kostja X RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 173 lg 1 ja 3, 174 lg 1 ja 2, 440 lg 1 ja 3, kohus o t s u s t a s:
2. Hagi rahuldada osaliselt.
3. Välja mõista X ilt AS-i EMT kasuks võlg 1 607 (üks tuhat kuussada seitse) krooni 96 senti.
4. Jätta rahuldamata AS-i EMT nõue viivise väljamõistmiseks.
5. Hagi osalise rahuldamise tõttu jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja põhjendused AS EMT sõlmis kostjaga 05.03.2002 liitumislepingu, mille alusel hageja kohustus pakkuma kostjale mobiilside teenust. Kostja kohustus saadud teenuse eest õigeaegselt vastavalt esitatud arvetele tasuma. Maksmisega viivitamisel kohustus kostja tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest. Esitatud arvete ulatuses on kostja kasutanud pakutud teenuseid, arved on tasumata. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla saadud teenuste eest summas 1607.96 krooni ja viivised 1606.96 krooni ning määrata menetluskulude jaotus. Kostja vastuväited Kostja on nõus sellega, et ta võlgneb hageja poolt osutatud teenuste eest 1607.96 krooni. Kuid kostja ei ole nõus maksma viiviseid, sest temale ei ole esitatud arveid. Arvete esitamisest ja nendes sisalduvatest summadest sai kostja teada alles hagimaterjalide kättesaamisel k.a. veebruaris. Põhjuseks on asjaolu, et arved on saadetud aadressil, kus kostja ei ole kunagi elanud. Kostja ei ole nõus maksma viivist summadelt, mille tasumiseks ei ole temale esitatud arveid. Põhivõla osas on kostja nõus sõlmima maksegraafiku alates detsembrist 2008, mil ta vabaneb kinnipidamiskohast. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt TsMS §-le 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. X on seisukohal, et 1607.96 krooni põhivõlga tuleb hagejale tasuda, tal ei ole nimetatud summa osas ühtegi vastuväidet. Hageja nõue on tõendatud liitumislepinguga, arvetega ja võlanõudega. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (VÕSRakS) §-le 11 kohaldatakse käesolevale võlasuhtele tsiviilkoodeksi (TsK) sätteid. TsK §-i 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud. Lähtuvalt TsK § 173 lg-st 1 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele. Hageja esindaja on märkinud hagiavalduses, et kostjale saadeti arved aadressil X 4-4, Tartu. Kostja väitel ei ole tema arveid saanud. Tl-del 8, 9 ja 10 olevatel arvetel on X i aadressiks märgitud Narva mnt 123-4, Tartu. Liitumislepingu (tl-d 5, 6) kohaselt on X i postiaadress X 4-4, Tartu. Rahvastikuregistri andmebaasi kohaselt on A. V elukohaks olnud X 4-4, Tartu ja hiljem Kartuli 12-6, Tartu. Hageja ei ole tõendanud, et A. V oleks teatanud hagejale oma postiaadressina Narva mnt 123-4, Tartu. A. V väidab, et ta ei tea sellest aadressist midagi ning ei ole seal kunagi elanud. EMT teenuste kasutamise üldtingimuste (tl-d 11-15) punkti 7.1.14 kohaselt on EMT kohustatud edastama kliendile regulaarselt arveid Eestis osutatud teenuste eest hiljemalt teenuste kasutamisele järgneval kuul… Üldtingimuste punkti 5.
6. kohaselt on klient kohustatud tasuma õigeaegselt ja regulaarselt arveid osutatud teenuste eest. Seega ei olnud poolte vahel kokku lepitud kindlas suuruses ja tähtaegadel tehtavaid makseid, millise kohustuse rikkumisel võinuks hagejal tekkida õigus nõuda viivist. Tulenevalt TsK § 191 lg-st 1 loetakse leppetrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Kuivõrd arved jäid kostjale/kliendile kätte toimetamata, siis ei tekkinud ka olukord, kus kostja oleks rikkunud tähtaegse maksmise kohustust, mille puhul on alus viivise arvutamiseks. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla summas 1 607.96 krooni ning jätab rahuldamata hageja nõude viivise väljamõistmiseks summas 1 606.96 krooni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi osalise rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtunik 2