Obsah (6)

§ 303§ 301§ 299§ 76§ 101§ 108

2-06-38572 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Otsuse tegemise aeg ja koht 20. juuni 2007 Tartu Tsiviilasja number 2-06-38572 Tsiviilasi E.A. hag

) § 299 lg 2 kohaselt peab eluruumi üürileandja teatama üürnikule üüri tõstmisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 päeva enne üüri tõstmist ja seda põhjendama. Teates tuleb selgelt märkida 1) üüri tõstmise ulatus ja üüri uus suurus; 2) mis ajast üür suureneb; 3) üüri tõstmise põhjendus ja arvestus; 4) üüri tõstmise vaidlustamise kord. Lõige 3 järgi on üüri tõstmine tühine, kui üürileandja ei teata sellest käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud viisil ja vormis või hoiatab üürnikku, et üüri tõstmise vaidlustamise korral ütleb ta üürilepingu üles.

§ 303

lg 1 sätestab, et üürnik võib vaidlustada eluruumi üüri suuruse ülemäärase tõstmise käesoleva seaduse § 301 tähenduses 30 päeva jooksul selle talle teatavaks tegemisest.

§ 301

lg 1 kohaselt on eluruumi üür ülemääraselt suur, kui eluruumi üürimisest saadakse ebamõistlikku kasu /- - -/. 2 Hageja poolt kostjale edastatud üüri tõstmise teade vastab kahtlemata

§ 299lg 3 tingimustele, seega ei ole see tühine.

Kostja oleks võinud vaidlustada üüri tõstmist vastavalt

§ 303lg-le 1 30 päeva jooksul alates teate saamisest.

Kostja ei ole väitnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks üüri tõstmise üürikomisjonis või kohtus vaidlustanud; praeguseks on vaidlustamistähtaeg möödas. Seega on üüri tõstmine kehtiv ning kostja pidi alates veebruarist 2005 maksma hagejale üüri 871,20 krooni kuus. Hageja on esitanud oma arvutused kostja poolt maksmata üürisummade kohta (tl 4), millest nähtuvalt oli kostja võlg 20.11.2006 seisuga 7 125,60 krooni. Võlg on tekkinud järgmiselt: veebruarist 2005 detsembrini 2005 tasus kostja iga kuu üüri 350 krooni 871,20 krooni asemel, mille tulemusel kogunes võlasummaks 5 733,20 krooni.

1. detsembril 2005 tasus kostja hagejale osa võlast, 4 690,80 krooni. Selle tulemusena vähenes võlg 1 042,40 kroonini.
2. aastal tasus kostja jaanuarist oktoobrini igal kuul 350 krooni, mille tulemusena suurenes võlg 6 254,40 kroonini. Kostja on kohtule esitanud maksekorraldused, millest nähtub, et alates novembrist 2006 on ta tasunud üüri vastavalt kehtivale üürisummale, st 871,20 krooni kuus. Lisaks on kostja tasunud 22.02.2007 tagantjärele oktoobrikuu võla summas 521,20 krooni, mille tulemusena on tema võlg vähenenud 5 733,20 kroonini. Oma
3. veebruari 2007 vastuses hagile on kostja maininud, et ta oli hagejaga kokku leppinud
4. aasta võla tasumises täielikust väiksemas ulatuses, summas 4 690,80 krooni, ja seetõttu ei tohiks hageja temalt selle aja eest rohkem midagi nõuda. Samas ei ole kostja oma väidet kuidagi tõendanud (näiteks esitanud kirjalikku kokkulepet), seega tuleb see jätta tähelepanuta.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101

lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 108

lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja võlanõude osaliselt ja mõistab kostjalt välja 5 733,20 krooni hageja kasuks. Ülejäänud osas jätab kohus hagi rahuldamata, sest kostja on ülejäänud võla juba tasunud. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jättis hagi rahuldamata selles osas nõudest, mille kostja tasus tagantjärele pärast hagi esitamist, ja selles, mille kostja tasus enne hagi esitamist, kuid ajal, mida hageja hagi esitamisel enam arvesse ei võtnud. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada poolte vahel nii, et jätta hageja kanda osa, mis on võrdeline rahuldamata jäetud osaga nõudest, mida ta oleks enne hagi esitamist võinud kontrollida ja arvesse võtta. 871,20 krooni (vahetult enne hagi esitamist tasutud üürisumma) moodustab 7 125,60 kroonist (kogu nõue) ~12 %. Seega peab hageja kandma menetluskuludest 12 % ja kostja 88 %. Kohtunik 3