Obsah (5)
§162§413§444§190§179Tsiviilasi nr.2-06-6686 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 20.november 2006.a.; Valga kohtumaja Tsivi
§162
, §173, §190, §413, §415, §§434-§436, §444, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi A. E. vastu täies ulatuses. Välja mõista A. E. (is.kood xxxxxxxxxx) liitumislepingute järgne võlgnevus summas neli tuhat üheksasada nelikümmend (4 940) krooni 70 senti ja viivis summas neli tuhat üheksasada nelikümmend (4 940) krooni 70 senti ning menetluskuludena riigilõivud kogusummas nelisada viiskümmend
(450)krooni; AS X (reg.kood xxxxxxxxx) kasuks. Välja mõista A. E. menetluskuludena riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud summas üks tuhat kakskümmend neli (1 024) krooni 24 senti riigituludesse (AS SEB Eesti Ühispank, a/k xxxxxxxxxxxx, saaja : Rahandusministeerium; makse selgitusena „riigi õigusabi tasu“ ja „ts.asi nr.2-06-6686“). Asja menetlusega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtuotsuse resolutsioon ja otsuse peale edasikaebe kord avaldada viivitamatult kohtuteadete avaldamiseks ettenähtud ametlikus väljaandes. Kohtuotsuse ärakiri saata pärast otsuse jõustumist Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele menetluskulude sissenõudmise toimingute teostamiseks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (20.11.2006.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse ärakirja kättesaamisest või 28 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisega kättetoimetamisest, esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud valitsemisala asutus võib saata lahendi menetluskulude riigituludesse väljamõistmise osas sundtäitmisele, kui kohustatud isik ei ole lahendit vabatahtlikult täitnud 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 04.04.2000.a. ja 08.09.2000.a. sõlmiti poolte vahel liitumislepingud, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust; lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning liitumislepingu lahutamatuks lisaks oleva X teenuste kasutamise üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Hageja kinnitab, et kostja on jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved kogumahus 4 940.70 krooni, millise summa palub hageja kostjalt välja mõista. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt viivis lepingu rikkumise (maksekohustuste täitmata jätmise) eest põhivõlaga samaväärses summas, s.o. 4 940.70 krooni. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamise tasutud riigilõiv summas 250 ja kostjale menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest tasutud riigilõiv summas 200 krooni. Kohtuistungile hageja esindaja ei ilmunud, olles kohut teavitanud enda ilmumata jäämisest ja selle põhjustest. Esindaja kinnitab, et hageja jääb oma nõude juurde nii lepingujärgse võlgnevuse kui ka menetluskulude osas. Kostja mitteilmumise korral kohtuistungile, palub esindaja lahendada asi tagaseljaotsusega /tl.54,55/. Menetluse käik Kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Ta avaldab, et temalt peteti allkirjad X lepingutele välja ning tegelikkuses kasutas telefone kolmas isik /tl.24/. Paraku ei õnnestunud edaspidiselt kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, sest need tagastati kohtule postiasutuse märkega, et adressaat ei viibi antud elukohas, ei ole ilmunud postiasutusse tähtkirja kättesaamiseks ning menetlusdokumendid on tagastatud kohtule hoiutähtaja möödumise tõttu /tl.31,35,41,51/. Kuna kostja ei viibinud registrijärgses- ja tema enda poolt avaldatud elukohas (Y linn) ning kostja tegelik viibimiskoht oli hagejale ja pädevatele ametiasutustele teadmata /tl.46/, toimetas kohus kohtukutse kostjale kätte avalikult ning tegi ettepaneku esitada kohtule kõik kostjale teadaolevad ja seni esitamata tõendid. Kostjat hoiatati, et istungile mitteilmumise korral võib kohus teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks või lahendada asja sisuliselt, ilma kostja isikliku osavõtuta kohtuistungist /tl.52,53/. Kuigi vastav kohtuteadaanne avaldati teistkordselt Ametlikes teadaannetes 25.10.2006.a., ei ilmunud kostja kohtuistungile ega teatanud kohtule enda ilmumata jäämisest ja selle põhjustest. Kostja esindaja riigi kulul viitab asjaolule, et kostja on pöördunud politseisse avaldusega võimaliku kuriteo tunnustega teo (kelmus) kindlakstegemiseks, kuid õiguskaitseorgan on keeldunud kriminaalasja algatamisest süüteo aegumise tõttu. Esindaja kinnitab, et paraku pole kostja temaga kontakteerunud, mistõttu esindajal puudub teave pooltevahelise õigussuhte faktiliste asjaolude kohta ning –võimalus teha kostja eest otsustusi võimalike protsessitoimingute (kolmanda isiku kaasamine, tõendite esitamine vms.) teostamise vajalikkuse osas. Seega on esindaja seisukohal, et asja on võimalik lahendada olemasolevate tõendite alusel, kuid esindajana toetades kostja positsiooni, palub esindaja jätta hagi rahuldamata. Samas loobub esindaja tõendite analüüsist, sest kostja positsiooni pole esindajal võimalik õiguslikult põhistada. Menetlusökonoomia huvides aktsepteerib esindaja hageja taotlust asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (
) (RT 49/05-395) §410 sätestab, et kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.
§413
lg.2 sätestatu võimaldab kohtul teha tagaseljaotsust ka juhul, kui istungil osaleb üksnes kostja esindaja. Kuna kohus on andnud pooltele võimaluse esitada tõendeid taotlusi ning hageja ja kostja esindaja kinnitusel täiendavaid tõendeid pooled ei esita, peab kohus võimalikuks asi lahendada. Arvestades asjas kogutud tõendite piisavust ning järgimaks menetlusökonoomia printsiipi, peab kohus õiglaseks ja otstarbekaks lahendada asi tagaseljaotsusega. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
§444
lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl.4,5/ on tõendatud, et 04.04.2000.a. ja 08.09.2000.a. sõlmiti poolte vahel liitumislepingud, mille alusel hageja osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust. Seega eksisteerib poolte vahel lepingulisest kohustusest tekkinud õigussuhe, mida reguleerivad võlasuhet (antud juhul teenuse osutamine) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Liitumislepingu, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 3.2.
- /tl.11/ ja punkt 5.9 /tl.12/ kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tarbitud teleteenuste eest vastavalt hageja poolt esitatud arvetele ning üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Asja materjalidega /tl.6-8/ on tõendatud, et kostja pole hageja poolt esitatud arveid tasunud nõuetekohaselt. Seega on kostja kohustust rikkunud. Kohus ei loe tõendatuks ja põhjendatuks kostja (eelmenetluses avaldatuna) väiteid selle kohta, et tema telefoni on kasutanud kolmas isik. Lepingu punktid 3.2.
- ja 3.
- sätestavad kliendi (kostja) kohustuse tagada SIM-kaardi turvakoodide konfidentsiaalse säilitamise ja kolmandatele isikutele mittekättesaadavuse ning – näevad ette kostja kohustuse tasuda arved ka juhul, kui ta on võimaldanud SIM-kaardi kasutada kolmandal isikul. Asja menetluses on hageja esindaja seletustega tuvastatud, et kostja ei teavitanud hagejat (ega õiguskaitseorganit) mobiiltelefoni üleandmisest kolmandale isikule ega teostanud toiminguid side piiramiseks ja/või lepingu peatamiseks (punkt 3.1.5; 3.1.6.) ega vaidlustanud talle esitatud arveid (punkt 5.14). Seega on kostja jätnud realiseerimata oma sellekohased lepingujärgsed kohustusedõigused, mistõttu ei saa kaasneda hageja vastutust kolmanda isiku poolt telefonsideteenuse kasutamise korral. Täiendavalt märgib kohus, et teatise kohaselt ei alustatud kostja avalduse alusel kriminaalmenetlust põhjusel, et võimalikud süüteod (kelmus) on aegunud /tl.46/. Siit johtuvalt ei saa kohus lugeda tõendatuks kostja lepingujärgse vastutuse välistatust kolmanda isiku süü tõttu. VÕS §101 lg.1 p.1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Seega on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist ja kostjalt lepingujärgse võlgnevuse väljamõistmist. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Liitumislepingu, viitega „X teenuste kasutamise üldtingimuste“ punkt 5.
- /tl.13/, on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja -määrast, saades viivise suuruseks seisuga 20.03.2006.a. 6 950.58 krooni, kuid soovinud kostjalt vaid põhivõlaga samaväärses summas (4 940.70 krooni) viivise väljamõistmist. Seega on hageja õigustatud nõudma viivise tasumist. VÕS §101 lg.1 pp.1,3,6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist, viivist (leppetrahvi) ja kahjude hüvitamist. Kuna kostja on kohustust rikkunud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tarbitud telekommunikatsiooniteenuste eest võlguolev summa 4 940.70 krooni ja viivis summas 4 940.70 krooni. Menetluskulud “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (
) (RT 49/05-395) §173 lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§162
sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja esindaja on nõudnud kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 krooni /tl.3/ ja kostjale menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest tasutud riigilõivu summas 200 krooni /tl.49/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõivud kogusummas 450 krooni.
§190
lg.4 sätestab, et kui kostja sai menetlusabi kohtukulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral kohtukulud määrusega riigi kasuks täies ulatuses välja. Kohtu 12.06.2006.a. määrusega on kostjale määratud esindaks advokaat riigi kulul ning kohustatud kostjat hüvitama riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühekordse maksena 40% riigi õigusabi tasu suurusest kahe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kindlaksmääramist. Protsessis kostjat esindanud adv. on 20.11.2006.a. esitanud kohtule taotlus-aruande, paludes määrata esindustasu suuruseks (koos käibemaksuga) 2 560.60 krooni. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena välja mõista riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud summas 1 024.24 (40% 2 560.60-st) krooni, riigituludesse. Kuna kostja on väidetavalt asunud tööle, peab kohus otstarbekaks ja põhjendatuks muuta menetlusabi kulude tasumise korda tasumistähtaja osas, kohaldades kostja suhtes menetlusabi kulude riigituludesse tasumise tähtaja osas seadusega (
§179lg.5) ettenähtud tähtaega, s.o.
tasumiskohustus 15 päeva jooksul lahendi jõustumisest. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlusega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda. A.Kaldma kohtunik 20.11.2006.a.