lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud.
lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja II on hagiavalduse 17.05.2007 kohtukantselei kaudu isiklikult kätte saanud.
lg 2 kohaselt juriidilise isiku või ametiasutuse puhul toimetatakse menetlusdokument kätte juriidilise isiku või ametiasutuse seaduslikule esindajale, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kuna kohtule teadaolevalt on kostja II kostja I seaduslik esindaja, siis loeb kohus hagiavalduse ka kostja I-le kättetoimetatuks. Kostjaid on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest nende kahjuks, kui nad hagile 20 päeva jooksul alates selle kättetoimetamisest ei vasta. Kumbki kostja ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud 10.03.2006 võla tunnistamise kokkuleppega, 10.03.2006 käenduslepinguga ja 08.05.2006 teatistega koos tähitud posti kviitungitega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise 2 tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 sätestab, et kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ja lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Käendaja vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja põhinõude ja hagi esitamise ajaks 22.06.2006 sissenõutavaks muutunud viivised summas 30712 krooni ja 78 senti ning hagi esitamise ajaks mittesissenõutavaks muutunud viivised arvestusega 0.5% päevas kostjate poolt täitmata põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni, kuid täiendavalt mitte rohkem kui 15487 krooni ja 22 senti.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. 17.05.2007 esitas hageja taotluse, milles palub OÜ Aktiva Finants poolt 08.05.2007 tasutud riigilõivu 200 krooni tagastamist OÜ Aktiva Finants arveldusarvele. Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist. Kuna OÜ Aktiva Finants maksis hageja eest vastava summa menetlusdokumentide kostjatele avalikult kättetoimetamise eest Ametlikes Teadaannetes, kuid kostjad said vastavad dokumendid enne seda kätte isiklikult kohtukantselei kaudu, leiab kohus, et hageja taotlus on seaduslik ja põhjendatud. OÜ Aktiva Finants poolt tasutud riigilõiv kuulub tagastamisele. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja kohtukulud kanda kostjatel.
lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.