2-07-12059 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur Otsuse tegemise aeg ja koht
- juulil 2007.a, Narva, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-07-12059 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: … Kostja: … Asja lahendamise viis Resolutsioon Kirjalik menetlus … hagi … vastu elatise suurendamise nõudes
- Hagi rahuldada.
- Muuta 04.10.1999.a Narva Linnakohtu otsusega nr 2-1890/1999 väljamõistetud elatise suuruse summat ning välja mõista …lt … kasuks alaealise lapse …, isikukood …, ülalpidamiseks alates
- märtsist 2007.a igakuine elatusraha 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni kuni lapse … täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 07.01.2011.a, või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni, kusjuures igakuine elatisraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast.
- Jätta menetluskulud täies ulatuses …i kanda.
- Elatise osas kuulub kohtuotsus täitmisele viivitamatult.
- Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks
- juulil 2007.a Viru Maakohtu Narva Kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Viru Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Hagiavalduse sisu … (edaspidi hageja) poolt
- märtsil 2007.a Viru Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on abielu kostjaga lahutatud 23.09.1997.a, mille kohta on tehtud kanne nr
- Abielust on pooltel ühine laps – poeg …, sündinud 07.01.1993.a. 22.07.1999.a kohtuotsuse kohaselt …lt on hageja kasuks välja mõistetud elatis poja … ülalpidamiseks 1 000 krooni ulatuses, kuid hageja sõnadel sellest ei piisa poja normaalseks kasvatamiseks, kuna poja vajadused on kasvanud. 08.05.1998.a hageja abiellus …, mille kohta on tehtud kanne nr
- Abielust on hagejal ja …il ühine laps –poeg …. Mõlemad pojad elavad hagejaga, kes tegeleb nende igapäevase kasvatamisega ja ülalpidamisega. Hageja keskmine netto-palk on viimase 12 kuu kestel 2 444 krooni kuus. Kostja töötab elektrijamades ja tema kuupalk on tunduvalt suurem kui hagejal. Kostja ülalpidamisel on tütar teisest abielust. Hagiavalduse kohaselt kostja omandis on kolmetoaline korter ja sõiduauto. 1
(3)2-07-12059 Hageja nõuab suurendada 04.10.1999.a Narva Linnakohtu otsusega nr 2-1890/1999 väljamõistetud elatise suuruse summat ning välja mõista … hageja kasuks alaealise lapse … ülalpidamiseks alates hagi esitamise päevast (
- märtsist 2007.a) igakuine elatusraha 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni. Kostja vastus Kostja oma 04.05.2007.a kohtule esitatud vastuses tunnistas hagi osaliselt. Kostja tunnistab hagi ja on nõus maksma alaealise poja … ülalpidamiseks hageja kasuks 1 800 krooni kuus kuni poja täisealisuseni või poolte varalise seisundi muutumiseni. Kostja aga palub jätta menetluskulud poolte enda kanda. Kostja vastusele on lisatud kompromissileping, kuid hageja ei ole nõus seda sõlmima antud tingimustel. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tegi
- juunil 2007.a määruse, millega määras lahendada tsiviilvaidlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määruses antud tähtaja jooksul ei kohtuistungi määramist asjas ega nende ärakuulamist kohtuistungil, samuti ei võtnud tagasi oma nõusoleku kirjaliku menetlusega, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vastavalt PKS § 61 lg 2 ja lg 4, elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 61 lg 3 sätestab, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Poolte vahel puudub vaidlus elatise summa osas. Elatis kuulub suurendamisele alates hagi esitamisest s.o 27.03.2007.a PkS § 70 lg 1 alusel. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi täielikult ning seega tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsuse täitmine TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hagi esitamise eesmärgiks oli alaealisele lapsele elatise suurendamine, kuna lapse vajadused on kasvanud ning selle tagajärjel ei ole võimalik vajalikul määral tagada lapse vajaduste rahuldamine. Kohus rahuldas hagi ning lapse huvidest lähtuvalt on hagejale lapse igapäevase elu korraldamiseks hädavajalik, et laps hakkaks saama elatist kohtuotsusega väljamõistetud määras koheselt. Kohus leiab, et kohtuotsus tuleb tunnistada viivitamatult täidetavaks. Iris Kangur Kohtunik 2
(3)