) kehtivusajal.
30.06.2002 esitatud arvest tulenev nõue muutus sissenõutavaks 20.07.2002 ja 31.07.2002 arvest tulenev nõue 21.08.2002 (need on kuupäevad, mis olid ette nähtud laekumise tähtaegadena). 31.08.2007 esitatud arvega nõuti üksnes viivist seniselt võlgnevuselt. Seega oleks hageja pidanud hagi esitama hiljemalt 21.08.
lg 1 sätestab tõepoolest, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega, kusjuures lg 2 järgi võib nõude tunnustamine seisneda muuhulgas õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises. Samas nõustub kohus kostjaga, et kui nõue juba on aegunud, ei saa aegumine enam katkeda – eestikeelse sõna „katkemine“ tähendusest tuleneb, et see peab toimuma keset mingit protsessi, mitte pärast selle lõppemist.
lause kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Järelikult, et kostja on esitanud aegumise vastuväite, jätab kohus AS EMT hagi X i vastu 2 922,48 krooni nõudes rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Järelikult kannab antud asjas menetluskulud, sh riigi õigusabi tasu, hageja. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.