2-07-17140/7

2-07-17140 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2007 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-17140 Tsiviilasi AS EMT hagi X vastu 5 133,50 krooni nõudes Menetlusosalised ja nende • esindajad • • hageja AS EMT (RK 10096159, asukoht Valge 16, 19095 Tallinn), hageja esindajad Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS, asukoht Hobujaama 4, 10151 Tallinn); kostja X Kohtuistungi toimumise aeg
2. juuni 2007 Protokollija istungisekretär Margit Mägi RESOLUTSIOON
3. Jätta AS EMT hagi X vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud AS EMT kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
4. aprillil 2007 esitas AS EMT Tartu Maakohtule hagi X vastu 28.09.1998 sõlmitud liitumislepingu alusel osutatud teleteenuse võlgnevuse 2 567,25 krooni ning viivise 2 566,25 krooni nõudes. Hageja on esitanud kostjale arved nr 9901606249, 9812505544 ja 9811388401 vastavalt kokku summas 2 567,25 krooni. Viivise (0,5 % päevas) osas on pooled kokku leppinud liitumislepingus ning selle osaks olevas NMT 450 ja GSM kasutamise eeskirjas (p 7.7). Kostja on olnud viivituses 2 937 päeva ning tegelik viivisevõlg on 11 307,45 krooni. Hageja on vähendanud viivisenõuet põhivõlgnevusest väiksemale summale. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõla 2 567,25 krooni ja viivise 2 566,25 krooni, kokku summas 5 133,50 krooni. Hageja palub kohtul esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hageja on nõus kirjaliku menetlusega.
5. juunil 2007 esitas hageja taotluse käesoleva tsiviilasja läbivaatamiseks hageja kohalolekuta ning juhul, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, tagaseljaotsuse tegemiseks. KOHTUISTUNG Kohtuistungil hageja ei osalenud. Kostja esitas kohtuistungil taotluse kohaldada hagi suhtes aegumist, sest nõue pärineb
6. aastast. Juhul kui kohus aegumist ei kohalda, palus kostja arvestada sellega, et temal oli lepingus piirang peale pandud 800 krooni ja sellest ka lähtuda. KOHTU PÕHJENDUSED Kostja on taotlenud hagi suhtes aegumise kohaldamist. Lepingu sõlmimise ning võlgnevuse tekkimise ajal (
7. aastal) kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg kümme aastat. § 116 alusel algas aegumine päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Sisuliselt tähendab see, et aegumine algas nõude sissenõutavaks muutumise päevast – esimene osa põhivõlast (1 151,40 krooni) muutus 30.11.1998 arve alusel sissenõutavaks 21.12.1998, teine osa (1 535,85 krooni) 31.12.1998 arve alusel 20.01.1999 ja kolmas osa (228 krooni) 31.01.1999 arve alusel 20.02.
8. Alates
9. juulist 2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Samal päeval jõustunud võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 2 sätestab, et kui TsÜS või võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne
10. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-s või VÕS-s sätestatud aegumistähtaega alates
11. juulist
12. Seega algas uus kolmeaastane aegumistähtaeg lepingust tuleneva nõude puhul
13. juulist 2002 ja lõppes
14. juulil
15. Hageja esitas kohtusse nõude alles
16. aprillil 2007, järelikult on nõue aegunud. TsÜS § 142 lg 1
17. lause kohaselt võib kohustatud isik pärast nõude aegumist keelduda oma kohustuse täitmisest. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus AS EMT hagi X vastu 5 133,50 krooni nõudes rahuldamata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 2 TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Järelikult kannab antud asjas menetluskulud hageja. Kohtunik 3