kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).
kohaselt kui eluruumi üürilepingut tähtajaga üle ühe aasta ei ole sõlmitud kirjalikus vormis, loetakse leping sõlmituks tähtajatult, kuid sellist lepingut ei või üles öelda selliselt, et leping lõpeks varem kui ühe aasta möödumisel eluruumi üürnikule üleandmisest.
lg 1 kohaselt lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
lg 1 kohaselt üürileandja ja üürnik võivad elu- või äriruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning lg 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–4 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine on tühine.
lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
. lg 1 p 1 kohaselt Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista kokku 11 374, 10 krooni, millest 9365, 60 krooni on kommunaalteenuste võlgnevus, 508, 50 krooni elektrienergia võlgnevus ja 1500 krooni kaotatud vara. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid kadumaläinud asjade väärtuse kohta. Asja kohtuliku arutamise käigus loobus hageja kaotatud esemete maksumuse summas 1500 krooni hüvitamise nõudest. Elektrienergia eest on kostja 22.11.2005 tasunud hagejale 508, 50 krooni (maksekorraldus toimiku lk 31). Püssi Linnavalitsuse esitatud üüriarvestuse kohaselt arvestati perioodil aprill 2004-juuli 2005 xxx kommunaalteenuste eest 9938, 80 krooni (toimiku lk 53). Hageja M P on tasunud Püssi Linnavalitsusele 9365, 60 krooni (toimiku lk 12). Poolte tunnistavad, et kostja lahkus xxx korterist novembris-detsembris 2004 (toimiku lk 3, 31 pöördel, 50, 55). Kostja ei ole tõendanud, millal ja kellele ta andis üle korterivõtmed. Vastuses (toimiku lk 30) väidab kostja, et andis võtme 10.12.2004 naabrimehele. 02.05.2007.a toimunud kohtuistungil väitis kostja , et ta jättis võtme naabri kätte 30.12.2004.a (toimiku lk 50). Hageja väidab, et kostja andis korterivõtmed naabrinaisele 2005.a augustis (toimiku lk 4). 4 Kostja kohtule tõendeid, et ta oleks esitanud hagejale
Kuna kostja ei ole üürilepingut nõuetekohaselt üles ütelnud, on ta kohustatud hagejale hüvitama korteri kommunaalteenuste kulud. Seega ei oma asjaolu, et kostja korteris elamast lahkus, iseenesest asja lahendamisel tähtsust. Kostja tasus perioodil aprill-detsember 2004 hagejale 2700 krooni. Asja materjalides puuduvad tõendid selles, millises tasu (üüri) suuruses korteri kasutamise eest pooled kokku leppisid. Kuigi kostja on kohustunud tasuma hagejale iga kuu 1200 krooni ja iga reede 200 krooni (toimiku lk 10), ei nähtu nimetatust konkreetselt, et tegemist on korteri kasutamise eest tasumisele kuuluva üüriga. Seega puudub kohtul alus lugeda kostja poolt tasutud 2700 krooni üüriks korteri asukohaga xxx kasutamise eest. Kuna kostja on hagejale kommunaalteenuste eest tasunud 2700 krooni, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele 6665,60 krooni (9365,60 – 2700). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on põhjendatud osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks 6665, 60 krooni. Ülejäänud osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud - hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1050 krooni ja õigusabi eest 1500 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Vastavalt TsMS § 60 lg1, § 61 lg1 ning § 62 lg2 leib kohus põhjendatud olevat kostjalt hageja menetluskulude katteks 918,70 krooni (sh riigilõiv 560 krooni ning õigusabikulud 358,70 krooni) väljamõistmise. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagi osaliselt. Helgi Vinni Kohtunik: 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.