Tsiviilasi nr. 2-06-38093 MENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 31.mai 2007.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-38093 Tsiviilasi M K hagi XX vastu varale omandiõiguse tunnustamise nõudes Menetlustoiming Hageja avaldus hagist loobumiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Hageja : M. K. esindajad Kostja : XX Kostja volitatud esindaja : H H Kolmas isik : S V RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS §428 lg.1 p.3, §429 ja §§463-466 ja §661, kohus määras: Lõpetada menetlus M. K. hagi XX vastu varale omandiõiguse tunnustamise nõudes, kuna hageja loobus hagist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 30 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu. ASJAOLUD 03.05.2007.a. laekus kohtule hageja avaldus, milles viimane teatas, et ei saa ilmuda eelistungile ning loobub hagist, sest tema tervislik seisund on kohtumenetluse tõttu järsult halvenenud ja ei võimalda tal menetlust jätkata /tl.80/. 07.05.2007.a. väljastas kohus hagejale kirja, milles selgitas hagist loobumise õiguslikku tähendust ja –tagajärgi ning loobumisavaldusele esitatavaid vormi ja sisu nõudeid, samuti esindusõiguse regulatsiooni. Kohus palus hagejal kohtule veelkordselt teatada, kas ta jääb hagist loobumise taotluse juurde /tl.82-83/. 08.05.2007.a. toimunud eelistungile hageja ei ilmunud /tl.81/. 31.05.2007.a. on kohtule laekunud hageja avaldus, milles hageja kinnitab veelkordselt hagist loobumist. Taotluse motiivide kohaselt ei pea hageja otstarbekaks menetluse jätkamist põhjusel, et eeldatav menetlusaeg ja -kulud ei pruugi olla vastavuses võimalikult saadava õigushüvega; samuti sellega, et tema tervislik seisund ei võimalda tal menetlust jätkata /tl.86/. Kohtu lahendi põhjendused Kohus tutvunud taotluse ja selles toodud motiividega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on pooltele eelistungil selgitanud vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning kohtupraktikat samalaadsete vaidluste lahendamisel; samuti väite tõendamiskohustuse realiseerimisega seonduvaid protsessiõigusnorme. Hageja on eeldatavalt konsulteerinud enda esindajaga õiguslikes küsimustes ning jõudnud veendumusele soovitavale õigushüvele kohtuliku kaitse taotlemise jätkamise ebaotstarbekuses põhjusel, et nõude tõendamisvõimaluste piiratus ning eeldatav menetlusaeg ja -kulud ei pruugi olla vastavuses võimalikult saavutatava õigushüvega. Siit johtuvalt on kohtul piisav alus eeldada hagejal vaidluse kohtuliku jätkamise soovi äralangemist. Hagist loobumise vastuvõtmist välistavaid asjaolusid kohtule teadaolevalt ei esine. Seega tuleb loobumine vastu võtta. „Tsiviilkohtumenetluse seadustik“ (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.3, viitega §429 lg.1, sätestavad, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud hagist ja kohus võtab loobumise vastu. Kohus on hagejale korduvalt selgitanud hagist loobumise ja sellel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi, kuid hageja on jäänud hagist loobumise avalduse juurde. Siit johtuvalt puuduvad asja menetluse lõpetamist takistavad asjaolud. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada. A.Kaldma kohtunik 31.05.2007.a.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.