KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. mai 2007, Tallinn Haldusasja number 3-06-740 Haldusasi Meelis Leesiku kaebus kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 25. augusti 2006. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Meelis Leesiku apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 18. aprill 2007 Menetlusosalised Kaebaja Meelis Leesik Vastustaja Justiitsministeerium RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. augusti 2006. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 3. mail 2007. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Haldusasjas nr 3-681/2003 palus kaebuse esitaja tühistada vandetõlgi eksami komisjoni vene ja inglise keele koosseisude 20. detsembri 2002. a protokollidega kinnitatud eksamitulemused (vene keele eksami tulemused tervikuna, inglise keele eksami tulemused eesti-inglise tõlke teksti osas), samuti nende komisjonide poolt tehtud vaideotsused ning kohustada komisjoni vastavalt eksamitulemusi muutma. Kaebuse esitaja palus vastustajalt välja mõista kantud kohtukulud. Tallinna Halduskohtu 19. augusti 2003. a otsusega haldusasjas nr 3-681/2003 tühistati Meelis Leesiku osas vandetõlgi eksami komisjoni vene keele koosseisu 20. detsembri 2002. a otsus ja inglise keele koosseisu 20. detsembri 2002. a otsus eesti-inglise tõlke osas, samuti vastavad vaideotsused. Vandetõlgi eksami komisjoni kohustati läbi vaatama M. Leesiku vastavad eksamitööd uuesti ühe kuu jooksul. Justiitsministeeriumilt mõisteti kaebuse esitaja M. Leesiku kasuks välja kohtukulud 1218 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2004. a otsusega haldusasjas nr 2-3/295/2004 tühistati halduskohtu 19. augusti 2003. a otsus vene keele koosseisu otsuse, samuti vastava vaideotsuse ja kohustamisnõude osas. Selles osas jäeti kaebus rahuldamata. Samuti muudeti halduskohtu otsust kohtukulude jaotamise osas ja Justiits- 3-06-740 ministeeriumilt mõisteti kaebuse esitaja kasuks välja kohtukulud summas 359 krooni. Riigikohtu 27. jaanuari 2005. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-87-04 rahuldati Meelis Leesiku kaebus vandetõlgi eksami komisjoni vene keele koosseisu 20. detsembri 2002. a otsuse ja vastava vaideotsuse tühistamist puudutavas osas. M. Leesik esitas 27. detsembril 2005 Justiitsministeeriumile taotluse, milles ta soovis vandetõlgi eksami komisjoni vene ja inglise keele koosseisu otsustega talle tekitatud kahju hüvitamist. Justiitsministeerium jättis nimetatud taotluse oma 15. märtsi 2006. a kirjaga nr 2-4-11/710 osaliselt rahuldamata. 2. M. Leesik esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada tulu, mis jäi kaebajal saamata seoses oma õiguste kaitsmisele kulutatud ajaga (29 298 kr), ja tulu, mis jäi kaebajal saamata ajavahemikul 23. jaanuarist 2003–17. aprillini 2006 seetõttu, et kaebajat ei nimetatud inglise keele vandetõlgiks (49 535,78 krooni). Samuti palus kaebaja hüvitada kohtukulud haldusasjas nr 3-681/2003 summas 859 krooni ja kohustada vastustajat vabandama vandetõlgi eksami komisjoni inglise keele koosseisu otsustega tekitatud mittevaralise kahju eest. 3. Tallinna Halduskohtu 25. augusti 2006. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja Justiitsministeeriumilt mõisteti kaebaja kasuks välja hüvitis saamata jäänud tulu eest summas 28 201,39 kr. Samuti kohustati vastustajat avaldama veebilehel vandetõlgi inglise keele eksamitöö eksliku hindamise ja väära vaideotsuse tegemise pärast vabandus. Justiitsministeeriumilt mõisteti kaebaja kasuks välja kohtukulud 3 514,30 kr. Kohus põhjendas otsust järgmiselt:
- a)Kaebaja nõuet oma õiguste kaitsele kulunud aja tõttu saamata jäänud tulu hüvitamiseks ei ole võimalik rahuldada põhjusliku seose puudumise tõttu (analoogia Riigikohtu 16. märtsi 2005. a otsusega haldusasjas nr 3-3-1-93-04). Põhjusliku seose nõue oleks täidetud siis, kui vandetõlgi eksamikomisjoni otsused oleks toonud vahetult ja vältimatult kaasa kaebuse esitaja ajakulu vaide-, kohtu- ja kohtueelsele menetlusele. Kaebajal oli võimalik valida vaidemenetluse ja kohtumenetluse vahel (riigivastutuse seaduse – RVastS – § 3 lg 4), kusjuures kohtumenetluses on kohtukulude jagamise võimalus üldteada. Kaebaja valis algselt vaidemenetluse tee ning kui see teda ei rahuldanud, kohtumenetluse tee. Seejuures valis kaebaja iseenda esindamise kohtumenetluses, pidades teadma, et kehtiv protsessinormistik ei võimaldanud mõista vastustajalt välja kaebaja enda ajakulu maksumust (alates 1. jaanuarist 2006 on see tsiviilkohtumenetluse seadustiku – TsMS – § 144 p 3 alusel võimalik), küll aga tehtud kulutusi õigusabile. Järelikult oli kaebajal võimalik vältida enda ajakulu, kasutades kohtumenetluses esindust ning saada kulud hüvitatud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) sätete kohaselt. Seetõttu polnud haldusaktidega tekitatud kahju vältimatu ning haldusaktide ja kahju (saamata jäänud tulu) vahel puudub põhjuslik seos. Kaebaja õiguste kaitsele perioodil 22. detsembrist 2005 kuni 21. veebruarini 2006 kulunud aega ei saa käsitada kohtuvälise kuluna ka TsMS § 144 tähenduses, kuivõrd tulu on jäänud saamata enne käesoleva kohtumenetluse algust, seega kohtueelses menetluses, mille eest hüvitise väljamõistmise võimalust sätestatud ei ole.
- b)Haldusasjas nr 3-681/2003 jõustunud kohtuotsusega kindlaksmääratud kohtukulude jagamist ei saa uuesti vaidlustada uue haldusasjana. Kohtulahendiga väljamõistmata jäänud kohtukulud ei ole käsitletavad kahjuna. Eelmises haldusasjas Riigikohus kohtukulude jaotust ei muutnud ja kohtukulude jagamise osas jäi jõusse ringkonnakohtu otsus.
- c)Perioodil 23. jaanuar 2003–17. aprill 2006 oli kahe Põhja-Eesti piirkonna inglise keele vandetõlgi keskmine brutotulu 220 159 kr. Kui lähtuda arvestusest, mille kohaselt oleks LõunaEestis vandetõlgi tulu 22,5% Põhja-Eesti vandetõlgi omast, on kaebaja poolt nõutavaks summaks koos ametitoimingutele lisanduva tõlketuluga 49 535,78 kr. Inglise keele koosseisu aktid olid õigusvastased ja neil on kahjuga põhjuslik seos. Kaebaja oli teinud ettevalmistusi vandetõlgina töötamiseks (võlaõigusseaduse – VÕS – § 128 lg 4). Tulenevalt vandetõlgi seaduse 2
(5)3-06-740 (VTS) §-dest 2 ja 9 ei ole tõlkimine vandetõlgi ametitoiming, vaid vandetõlgi kõrvaltegevus. Vaatamata sellele, et kaebaja ei saanud ajavahemikul 2003–2006 tegutseda vandetõlgina, sai ta tegeleda muude tegevustega nt tõlgina ja teenida sellest tegevusest tulu: vandetõlgiks mittenimetamine ei viinud teda olukorda, kus ta ei saanud üldse oma tegevusega tegeleda. Samas on õige ka seisukoht, et vandetõlk saab põhiosa oma tulust tõlgete tegemise eest ning juriidiliste tekstide osas on vandetõlgil lihtsam tellimusi saada kui tõlkijal, kes vastavat pädevust ei oma. Pärast vandetõlgi eksami positiivset sooritamist oleks M. Leesik vandetõlgiks kinnitatud, kuivõrd tänaseks on kaebaja inglise keele vandetõlk ning kõik kaebajaga samal ajal eksami positiivselt sooritanud isikud nimetati vandetõlkideks. Seega jäi kaebaja suure tõenäosusega ilma õigusest kinnitada tõlkeid vandetõlgina ning ka mingist osast potentsiaalsetest klientidest. Üksnes vandetõlgi kinnitamistoimingute eest hüvitatav summa võiks olla 6867 krooni. Õiglane on mõista vastustajalt välja pool kaebaja poolt nõutud tõlgete eest saamata jäänud summast. Potentsiaalselt kaotatud klientide hulga ja nende poolt potentsiaalselt tellitavate tööde maksumuse tuvastamine objektiivsete kriteeriumide alusel on praktiliselt võimatu. Seega jääks vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistetavaks kahjuhüviseks 28 201,39 kr (= (49 535,78 −6867) ÷2 +6867).
- d)Kuna kohus rahuldas kaebuse poole nõude ulatuses, kuulub vastustajalt kaebaja kasuks väljamõistmisele pool kantud kohtukuludest, s.o 3 514,30 kr. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 4. M. Leesiku apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus osas, millega jäeti kaebus rahuldamata ja esimese astme kohtukulud välja mõistmata. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt:
- a)Halduskohtu viitest Riigikohtu lahendile haldusasjas nr 3-3-1-93-04 ei ole võimalik tuvastada analoogiat. Asjaolude erinevuse tõttu on viidatud lahend kohaldatav vaid osas, milles annab vaidemenetluse regulatsioonist tulenevatele garantiidele tõlgenduse, mis välistab vaidemenetluse kulude väljamõistmise kohtumenetluses. Saamata jäänud tulu hüvitamisest keeldumise alusena ei saa lugeda põhjendatuks esindatava ja esindaja ajakulu eristamist. Mõlema ajakulu on väljendatav rahas. Sageli on esindaja ajakulu rahas väljendatuna kallim kui esindatava oma. Olukorras, kus õigusaktid ei lahenda protsessiosalise ajakulu väljamõistmise küsimust ja puudub Riigikohtu tõlgendus, ei saa eeldada, et kaebaja pidi teadma, et protsessinormistik ei võimalda välja mõista kaebaja ajakulu maksumust. TsMS § 144 p 3 tuleb käsitleda selgitavana.
- b)Tõendid vandetõlgi komisjoni tegevuse kohta viitavad raskele hooletusele. Kuigi süü kaalutlused ei oma otsest puudet saamata jäänud tulu küsimuse lahendamisega, tuleb neid proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt arvestada hüvitise määramisel. Hüvitise suuruse arvestamisel lähtus kaebaja vastustaja arvestusest, milles oli nõutava hüvitise summat vähendatud viiekordselt. Seetõttu ei ole õiglane vähendada kahjuhüvitist veelkord poole võrra. 5. Justiitsministeeriumi vastuses palutakse apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja nõustutakse halduskohtu otsusega. Lisaks märgib vastustaja:
- a)Oluline ei ole ajamaht, mis apellandil kulus iseenda esindamisele, vaid tõendada tuleb, milline tulu jäi saamata seoses esindamisega kohtumenetluses.
- b)Kahju hüvitamine ei sõltu vastustaja süü astmest. Seega ei ole viited süü hindamisele asjakohased. Lõuna-Eesti ja Põhja-Eesti tööpiirkondade vandetõlkide sissetulekud on erinevad. Näiteks vene-eesti vandetõlkide töö maht erines 80% ulatuses, Lõuna-Eestis asuval prantsuse keele vandetõlgil oli tellimusi vähem 75% võrra. Seega erinesid Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti tööpiirkondade vandetõlkide sissetulekud oluliselt, mitte vaid viiekordselt. Hüvitise määramisel võttis kohus arvesse asjaolu, et vandetõlgiks nimetamine ei tekitanud olukorda, kus apellant ei saanud üldse tegeleda oma tegevusega ehk tõlkimisega. Apellant ei saanud ajavahemi3
(5)3-06-740 kus 2003–2006 tegutseda vandetõlgina, kuid samas säästis ta aega ja sai tegeleda muu tegevusega, millest saadud kasu tuleb kahju hüvitisest maha arvata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsusega ja märgib vastuseks apellatsioonkaebusele järgmist.
- Apellatsiooniastmes käib vaidlus kolme küsimuse üle: vandetõlgina tegutsemise takistuse tõttu saamata jäänud tulu suurus (I), enda õiguste kaitseks kulunud aja tõttu saamata jäänud tulu hüvitamine (II) ja kaebaja menetluskulu väljamõistmise ulatus (III). I
- Halduskohtu hinnang kaebaja poolt saamata jäänud tulu suurusele on kooskõlas seadusega. Saamata jäänud tulu suuruse täpne kindlakstegemine on sageli raskendatud, nii ka seekord. Seetõttu on halduskohus põhjendatult juhindunud VÕS § 127 lg-st 6, mille kohaselt otsustab hüvitise suuruse kohus, kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha.
- Apellatsioonkaebuses ei ole VÕS § 127 lg 6 kohaldamisele põhimõtteliselt vastu vaieldud, kuid leitakse, et halduskohus ei ole oma otsust hüvitise suuruse kohta põhjendanud ning on seejuures ebaõigesti jätnud arvesse võtmata vastustaja süü ja kahjusummast tööpiirkondade erinevuste tõttu juba tehtud mahaarvamised.
- Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. VÕS § 127 lg 6 annab kohtule hüvitise suuruse üle otsustamisel diskretsiooniõiguse. Selle rakendamisel tuleb ühest küljest püüelda kaebaja õiguste võimalikult ulatusliku heastamise poole, kuid vältida samas kaebaja ebaõiglast rikastumist. Halduskohus on oma otsust hüvitise suuruse kindlaksmääramisel põhjendanud. Halduskohus on võtnud õigesti arvesse, et ebaõige eksamitulemus ei võtnud kaebajalt täielikult võimalust tegutseda tõlgina. Seega ei saanud kaebaja vastustaja tegevuse tõttu jääda ilma Lõuna-Eesti tööpiirkonna vandetõlgi keskmisest tulust täies ulatuses. Kaebaja käsitab 22,5%st lähtuvad tuluarvestust vääralt hüvitise vähendamisena. Selle alusel arvutas kohus LõunaEesti vandetõlgi keskmise tulu, mitte ei vähendanud kaebajale hüvitatavat kahju. Seega ei välista kõnealune arvutus hüvitise täiendavat hindamist VÕS § 127 lg 6 alusel. Ringkonnakohus on seisukohal, et vastustaja süü ei ole VÕS § 127 lg 6 alusel asjassepuutuv. Varalise kahju suurus ei sõltu süü vormist. Süü kergemate vormide korral näeb seadus (RVastS § 13 lg 1 p 2 ja 5) ette hüvitise vähendamise ning süü puudumisel langeb vastutus saamata jäänud tulu eest ära (RVastS § 13 lg 2). Samas ei näe seadus raskemate süü vormide, sh tahtluse korral ette hüvitise suurendamist. Riigivastutuse eesmärk ei ole süüdioleva asutuse karistamine. Seega ei anna asutuse süü alust mõista välja talt suuremat hüvitist kui kaebajal tõenäoliselt tekkinud kahju. II
- Kohtumenetluse käigus kulunud aja tõttu tulu saamata jäämine võib olla käsitatav varalise kahjuna, kuid selle hüvitamiseks puudub alus väljaspool vastavat kohtumenetlust. Kohtumenetluses osalemise tõttu menetlusosalisel saamata jäänud tasu hüvitamist reguleeris TsMS varasema redaktsiooni § 52 p
- Vaidlus selle üle, kas viidatud sättes märgitud mõiste „palk“ 4
(5)3-06-740 hõlmas ka vabakutselise isiku poolt saamata jäänud tasu, oleks tulnud lahendada kohtuvaidluses, mille tõttu tasu jäi saamata.
- Halduskohus on õigesti märkinud, et käesolevas asjas välistab kaebaja ajakuluga seoses saamata jäänud tulu hüvitamise ka põhjusliku seose puudumine kohtuvaidluse ja tulu saamata jäämise vahel. Põhjusliku seosega ei ole tegemist, kui kahju kandmine sõltus isiku enda valikust. Käesoleval juhul oleks kaebajal olnud võimalik tulu teenida, kui ta oleks võtnud endale esindaja. Sellisel juhul oleks kaebaja aega säästnud ja ta oleks saanud seda kasutada oma kutsetööks. Seega sõltus tulu saamata jäämine kaebaja valikust, mistõttu põhjuslik seos on katkenud. Asjaolu, et esindaja võtmine oleks võinud vastustajale põhjustada väljamõistetava õigusabikulu näol veelgi suuremaid kulutusi kui käesolevas asjas nõutav hüvitis, ei taasta katkenud põhjuslikku seost. Halduskohtu viide Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-93-04 ei ole ringkonnakohtu hinnangul määrava tähtsusega. III
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebus rahuldati ligikaudu pooles ulatuses, mistõttu väljamõistmisele kuulus samuti pool kaebaja kohtukuludest. Kohtukulude väljamõistmine vastustajalt täies ulatuses oleks vastuolus HKMS § 92 lg-ga
- Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsiooniastme menetluskulud kaebaja kanda. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 5
(5)