tühistamiseks ja Energiaturu Inspektsiooni kohustamiseks ettekirjutuse tegemiseks OÜ-le Jaotusvõrk Tallinna Halduskohtu 10.11.2006 otsus Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev AS Maardu Elekter apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja - AS Maardu Elekter, esindaja advokaat Taimar Ehrlich Vastustaja - Energiaturu Inspektsioon, esindajad Margus Kasepalu ja Tiiu Siig Kolmandad isikud - OÜ Jaotusvõrk, esindaja Moonika Kukke, ja AS Petkam 3.mai 2007 RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Halduskohtu 10.novembri apellatsioonkaebus rahuldamata. 2006 kohtuotsus muutmata ja esitatud EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest 8. mail 2007. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 27.04.2006 esitas AS Maardu Elekter Energiaturu Inspektsioonile (edaspidi ETI) avalduse, milles palus teha OÜ-le Jaotusvõrk ettekirjutus, milles kohustatakse OÜ-d Jaotusvõrk lõpetama võrguteenuste osutamine AS-le Petkam Maardus aadressil Kroodi 4 ning andma võrguteenuste osutamine AS-le Petkam üle AS-le Maardu Elekter. Avalduses leiti, et OÜ Jaotusvõrk osutab võrguteenust AS-le Petkam kaebaja teeninduspiirkonnas, mis on vastuolus elektrituruseaduse (
) §-dega 60 ja
jäeti AS Maardu Elekter avaldus rahuldamata. Otsuses leiti, et kuna AS Petkam elektripaigaldis, mille kaudu AS Petkam tarbib elektrienergiat OÜ Jaotusvõrk liitumispunkti kaudu, ulatub liini
ei arvanud ETI AS Petkam OÜ Jaotusvõrk teeninduspiirkonda, vaid jättis ta AS Maardu Elekter teeninduspiirkonda vastavalt Eesti Energia AS ja AS Maardu Elekter vahel 20.02.2001 sõlmitud kokkuleppele. ETI eksib AS Petkam elektripaigaldise mõiste sisustamisel. AS Petkam elektripaigaldiseks saab olla üksnes liini
Seega paikneb AS Petkam elektripaigaldis faktiliselt üksnes AS Maardu Elekter teeninduspiirkonnas ning ei oma OÜ Jaotusvõrk teeninduspiirkonnaga kokkupuudet. Võimaldamaks AS-le Petkam võrguteenuste osutamist OÜ Jaotusvõrk poolt, on AS Petkam liitumispunkt üksnes paberil nihutatud OÜ Jaotusvõrk teeninduspiirkonda, kuid tegelikkuses asub AS Petkam elektripaigaldis ning faktiline liitumispunkt AS Maardu Elekter teeninduspiirkonnas – so liini 150. masti juures. OÜ Jaotusvõrk poolt võrguteenuste osutamine AS Maardu Elekter teeninduspiirkonnas on vastuolus
lg-ga 1 ning § 65 lg 1 p-ga 1.
lg-d 1 ja 2 sätestavad põhimõttelise keelu, et ühe jaotusvõrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuva teise jaotusvõrguettevõtja elektripaigaldise (sh võrgu) kaudu ei või see teine jaotusvõrguettevõtja tarbijatele võrguteenust osutada ning võrguteenuse osutajaks on võrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas elektripaigaldis ja tarbijad asuvad. Seega ei oma tähtsust, et OÜ Jaotusvõrk osutab 150. masti ja 145. masti vahelisel liini lõigul võrguteenust üksnes AS-le Petkam, ka see on
rikkumine.
lg-ga 1 vastuolus olevaks ainuüksi põhjusel, et AS Petkam ise asub AS Maardu Elekter teeninduspiirkonnas. Oluline ei ole tarbija asukoht, vaid liitumispunkti asukoht, kus toimub
AS Maardu Elekter teeninduspiirkonnas ei asu käesoleval ajal OÜ Jaotusvõrk kasutuses olevat võrku, mille kaudu ta osutaks võrguteenust AS Maardu Elekter teeninduspiirkonnas asuvale AS-le 2
-ga. Liin mastide 150 ja 145 vahel vastab
p-s 9 toodud elektripaigaldise mõistele ja on ette nähtud elektrienergia tarbimiseks.
-st ei tulene tarbijale keeldu vallata elektripaigaldist eesmärgiga elektrienergiat tarbida. Kaebaja viited vastuolule
lg-tega 1 ja 3 on kohatud, sest osundatud sätetes on üleandmise esemeks võrk elektrienergia edastamiseks tarbija liitumispunktini. AS Petkam kasutusse antud elektripaigaldis ei ole võrk
5. Kolmas isik OÜ Jaotusvõrk ei nõustunud samuti kaebusega. Turuosalisele peab võrguteenuseid osutama jaotusvõrguettevõtja, kelle teeninduspiirkonnas asub turuosalise elektripaigaldise liitumispunkt võrguga. Seda seisukohta toetavad ka võrgueeskirja §-d 33 ja 34 ning
Turuosalise elektripaigaldis saab alguse samuti liitumispunktist. Et võrk ja turuosalise elektripaigaldis on ühendatud liitumispunktis, toimub elektrienergia müük samuti liitumispunktis. Juhul, kui turuosalise liitumispunkt asub OÜ Jaotusvõrk teeninduspiirkonnas või kui turuosaline soovib, et see seal asuks, on OÜ Jaotusvõrk kohustatud osutama talle võrguteenuseid, s.h liitma tema elektripaigaldise, mis saab alguse alates liitumispunktist, OÜ Jaotusvõrk võrguga. Elektripaigaldise ning võrgu mõiste sisustamisel ei oma tähtsust elektripaigaldise või võrgu omandiõigus. Sellist nõuet
Samuti on võimalik, et nii elektripaigaldise kui võrgu koosseis muutub, seda toetab kasvõi
, mis reguleerib juhtumit, kus võrgu omanik peab tagama, et võrk oleks vajadusel võrguettevõtja kasutuses (mitte tingimata omandis). Niisamuti on võimalik vastupidine olukord ehk võrku, mis ei ole vajalik võrguettevõtjale, võib võrguettevõtja anda teiste isikute kasutusse või hoopiski lammutada.
lg 5 sätestab, et võrguettevõtjal peab olema õigus otsustada võrgu säilitamiseks ja arendamiseks vajaliku vara kasutamise üle. Seega võrguteenuste osutamise seisukohalt võib võrk olla nii kasutuses kui omandis ning võrgu koosseis muutub vastavalt vajadusele. Omandiõigus omab tähtsust eelkõige elektriohutusseaduse seisukohalt, kus seadus näeb just omanikule ette teatavad õigused ja kohustused ning vastutuse. 6. Tallinna Halduskohtu 10.novembri 2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused olid järgmised. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et võrguteenuse osutamise lubatavusele hinnangu andmise seisukohalt ei oma tähtsust mitte kliendi/tarbija juriidiline asukoht või aadress, vaid tema liitumispunkti asukoht ning asjaolu, kelle teeninduspiirkonnas see liitumispunkt asub.
p 15 kohaselt on liitumispunkt turuosalise elektripaigaldise täpselt määratletud ühenduskoht võrguga. Vastavalt
p-le 32 on võrguühendus elektriline ühendus võrgu ja muu elektripaigaldise vahel.
p 9 kohaselt on elektripaigaldis elektrienergia tootmiseks, edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum. AS Petkam liitumispunkt asub liini
-s sätestatud liitumispunkti definitsiooni kohaselt omab tähtsust üksnes asjaolu, kuhu on lepingupooled määratlenud elektrilise ühenduse võrgu ja turuosalise elektripaigaldise vahel. Ülaltoodud definitsioonide kohaselt ei oma tähtsust, millised elektri- või mõõtepaigaldised lisaks asuvad või ei asu võrguühenduse asukoha juures. Tõenduslikku väärtust ei oma kaebaja poolt kohtule esitatud fotod (tl 42-45), kuivõrd need ei tõenda, et AS Petkam elektripaigaldise ühenduskoht võrku ei võiks asuda mastil 145. Asjaolu, et liitumispunkti asukoha määravad eelkõige lepinguosalised ja nad on selles tegevuses vabad, nähtub Võrgueeskirja §-st 34. Sama paragrahvi kohaselt võib liitumispunkt asuda näiteks ka õhuliinimastil. Liin 145. mastist 150. mastini on AS Petkam elektripaigaldis
tähenduses. Rendilepingust ja selle lisadest nähtuvalt (eriti piiritlusakti nr 714 tekstilisest osast lk 81) jäi OÜ Jaotusvõrk omandisse õhuliin mastini 145 ja mõõtesüsteem pinge- ja voolutrafodega AS Petkam lahutuspunktis ning õhuliin mastist 145 kuni mastini 150; ning AS Petkam kasutusse õhuliin mastist 145 kuni mastini 150 ning AS Petkam lahutuspunkt. Järelikult jäi liin mastist 145 kuni mastini 150 OÜ Jaotusvõrk omandisse, kuid AS Petkam kasutusse, olles AS Petkam elektripaigaldiseks
tähenduses seadmete funktsiooni mõttes. OÜ Jaotusvõrk ei ole AS-le Petkam lepinguga üle andnud mitte võrku, vaid elektripaigaldise tasulise kasutusõiguse.
Näiteks
AS-l Petkam on vaja liini
p 9 ja § 60 lg 2 p 2 tähenduses, olgugi, et üksnes AS Petkam kasutuses, mitte omandis. OÜ Jaotusvõrk võrk
p 29 tähenduses (võrk on elektripaigaldis või selle osa, mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks tarbija või tootja liitumispunktini) lõppeb 145. mastil (st et võrguteenus osutatakse mastil 145 ehk liitumispunktis
mastist algab AS Petkam tarbimine. Seega on asjakohatud kaebaja väited kirjeldatud olukorra vastuolust
Liini puhul mastist 145 kuni mastini 150 on tegemist AS Petkam elektripaigaldisega nagu ka liini puhul mastist 150 kuni AS Petkam alajaamani nr
regulatsiooni kohaselt on oluline, et nii liitumispunkt kui tarbija asukoht ehk tarbimiskoht oleksid võrguettevõtja teeninduspiirkonnas. AS Maardu Elekter ja OÜ Jaotusvõrk näitavad lepingus liitumispunktina küll masti 145, kuid tegelikult ei ole faktiline olukord muutunud ning liitumispunkt asub endiselt samas kohas, kus 5.mai 2004 piiritlusaktiga nr 567 määrati. Seega eksisteerib praegu sama olukord, mis oli probleemiks juba OÜ Jaotusvõrk teeninduspiirkonna määramisel – AS-l Petkam on aadressil Kroodi 2, Maardu kaks liitumispunkti (üks AS Maardu Elekter võrguga ja teine OÜ Jaotusvõrk võrguga) ning AS-le Petkam osutab võrguteenust ka OÜ Jaotusvõrk, kelle teeninduspiirkonda AS Petkam ja tema tarbimiskoht ei jää. Arvestades
lg 1 p 1 sätestatut, peaks liitumispunktis olema tehtud ühendustöid võrgu ja tarbija elektripaigaldise ühendamiseks. Antud juhul väidetavas uues liitumispunktis selliseid töid tehtud ei ole ja tegelik liitumispunkt asub endises kohas. Lähtuda ei saa võrguteenuse osutaja ja tarbija vahelises lepingus kokkulepitud liitumispunkti asukohast, kui see ei vasta tegelikkusele ja kokkuleppega püütakse
regulatsioonist ja piirangutest mööda hiilida. Õige ei ole kohtu seisukoht, et OÜ Jaotusvõrk poolt AS-le Petkam võrguteenuse osutamine lõppeb AS Petkam väidetavas liitumispunktis liini mastil nr 145 ning sealt edasi toimub AS Petkam poolt elektrienergia tarbimine oma elektripaigaldise kaudu. Tegelik liitumispunkt ei asu mastil nr 145 vaid endiselt AS Maardu Elekter teeninduspiirkonnas. Samuti omavad tähtsust elektripaigaldise 4
-st ei tulene, et elektripaigaldis võiks olla omanikuks mitteoleva isiku elektripaigaldiseks lähtuvalt selle funktsioonist. 8. ETI vastuses apellatsioonkaebusele leitakse, et kohtuotsus on õige. Liitumispunkti asukoha määravad tulenevalt Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määrusega nr 184 kinnitatud võrgueeskirja p 33 lg-test 1 ja 4 kindlaks liitumislepingu pooled – võrguettevõtja ja tarbija. Kohus on tõendeid analüüsides õigesti teinud kindlaks poolte poolt kokkulepitud liitumispunkti asukoha. Apellandi poolt tehtud viide vajadusele teha alati ühendustöid liitumispunkti asukoha muutmiseks, ei ole õige – arvestades elektriühenduse tehnilist lahendust mastil 145, polnud ühendustöid vaja teha. Kokkuleppega määratud liitumispunkt on ka tegelik liitumispunkt.
p 9 ei nõua, et seadmed, juhid ja tarvikud elektripaigaldise mõistes oleksid elektripaigaldise kasutaja omandis, seepärast saab OÜ-le Jaotusvõrk kuuluvat liini 145.mastist 150.mastini lugeda selle kasutaja AS Petkam elektripaigaldiseks. 9. OÜ Jaotusvõrk vastuses leitakse, et kohtuotsus on õige. Liitumispunkti asukoha määramisel omab tähtsust üksnes asjaolu, kuhu lepingupooled on määratlenud elektrilise ühenduse võrgu ja turuosalise elektripaigaldise. Kuna liitumispunkti asukoht on üks liitumis- või võrgulepingus kokkulepitav tingimus, puudub apellandil õigus sellise tsiviilõigusliku lepingu tingimuse vaidlustamiseks. Ühestki õigusaktist ei tulene, et liitumispunkt peab ühtima võrguettevõtja ja turuosalise elektripaigaldise omandipiiriga. Liitumispunkti mõte seisneb selles, et kokku leppida, millises kohas teeb võrguettevõtja võrguteenuse kasutamise kättesaadavaks ning võtab endale vastutuse võrguteenuste kvaliteedi eest.
ei kohusta turuosalisi võrguteenuse osutamiseks/kasutamiseks omama elektripaigaldisi. Selline käsitlus oleks vastuolus põhiseaduse §-ga 32, mis sätestab igaühe õiguse oma omandit vabalt kasutada ja käsutada, sealhulgas teise isiku kasutusse anda. Käesoleval juhul on OÜ Jaotusvõrk andnud tema omandis oleva elektripaigaldise AS Petkam kasutusse ning elektripaigaldise rendilepingu näol on tegemist tsiviilõigusliku lepinguga, mille vaidlustamiseks apellandil puudub õigus.
ei keela tarbijal saada võrguteenuseid mitmelt võrguettevõtjalt. Keelatud on üksnes võrguettevõtjate teeninduspiirkondade kattumine, mida antud juhul ei esine. 10. Ringkonnakohtu poolt kolmanda isikuna menetlusse kaasatud AS Petkam teatas kohtule, et oli kuni 2000.aastani AS Maardu Elekter klient. AS Petkam tegevuse iseloomu tõttu (Kroodi tn 4 asub üks suurimaid naftasaaduste ladusid Eestis) on ohutuse tagamine oluline prioriteet. Seetõttu sõltub AS Petkam tegevus suurel määral elektrivarustuse ohutusest ja stabiilsusest. AS Maardu Elekter teenuste kvaliteet hakkas alates 1999.aastast langema, eelkõige elektrienergiaga varustamise kindluse osas. Kadus AS Maardu Elekter valmidus otsida probleemidele lahendusi ning arvestada oma tegevuses kliendi vajadustega. 2000.aastal jättis AS Maardu Elekter mistahes mõistetava põhjuseta AS Petkam 25 päevaks praktiliselt ilma elektrita. AS Petkam pidi otsima ohtlikust olukorrast väljapääsu ning kulutama üle 3,5 miljoni krooni täiendavate elektripaigaldiste omal kulul ehitamiseks, et luua võimalus liituda OÜ-ga Jaotusvõrk. AS Petkam leiab, et antud vaidluse lahendamisel tuleb arvestada ka ettevõtlusvabaduse põhimõttega. Kuigi
-ga kehtestatud ettevõtlusvabaduse piirangud võivad üldjuhul olla õigustatud ja proportsionaalsed, ei saa
regulatsiooni eesmärgiks pidada elektrienergia tarbija vajaduste ja huvide eiramist nende täieliku allutamisega elektriettevõtja huvidele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohtus vaidlevad pooled endiselt selle üle, kas
sätte ja mõttega on kooskõlas olukord, kus OÜ Jaotusvõrk osutab võrguteenust kaebaja teeninduspiirkonnas asuvale AS-le Petkam 5
mõttest tulenevalt peavad tarbijad ostma elektrienergiat võrguettevõtjalt, kelle teeninduspiirkonnas nad asuvad, ning teise teeninduspiirkonna võrguettevõtjalt renditud liini – elektripaigaldise - kaudu tarbija varustamine elektrienergiaga ei ole kooskõlas
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et OÜ Jaotusvõrk poolt võrguteenuse osutamine AS-le Petkam ei ole käesolevas asjas kindlaks tehtud tingimustel vastuolus
mõtte ega kaebaja poolt viidatud paragrahvidega. 12.
lg 4 keelab võrguettevõtjate teeninduspiirkondade kattumise.
lg 1 näeb ette, et võrguettevõtja teeninduspiirkonnas võib osutada võrguteenuseid üksnes see võrguettevõtja ise.
sätestab võrguettevõtja kohustuse osutada tarbijale võrguteenuseid oma teeninduspiirkonnas. Sellele kohustusele vastab tarbija õigus nõuda võrguteenuse osutamist võrguettevõtjalt, kui ei esine
Tarbija kohustust kasutada üksnes selle võrguettevõtja teenuseid, kelle piirkonnas ta asub,
ei sätesta. Eeltoodud sätetest saab teha järelduse, et võrguteenuse osutamist ei ole seatud sõltuvusse tarbija asukohast. Sellist järeldust kinnitab asjaolu, et
lg 1 ja lg 3, mis sätestavad võrguettevõtja kohustuse osutada tarbijale teenuseid oma teeninduspiirkonnas ja annavad teenuse osutamisest keeldumise alused, ei anna tarbijale mingeid eeliseid sõltuvalt tema asumisest võrguettevõtja teeninduspiirkonnas. Võrguettevõtja võib keelduda võrguteenusest näiteks edastamisvõimsuse puudumise tõttu ning sellisel juhul on ilmne, et tarbija peab vaatamata oma asukohale leidma teise võrguettevõtja, kellelt teenust osta. Võrguteenus tehakse võrguettevõtja poolt tarbijale kättesaadavaks liitumispunktis ning seega saab üksnes liitumispunkti lugeda teenuse osutamise kohaks. Seega ei ole
§-ga 60 vastuolus, kui võrguteenust osutatakse teenuse osutaja teeninduspiirkonnas asuvas liitumispunktis teise võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuvale tarbijale.
p 32 on võrguühendus elektriline ühendus võrgu ja muu elektripaigaldise vahel ning sama paragrahvi p 33 kohaselt tähendab võrguga ühendamine uue võrguühenduse loomist või olemasoleva võrguühenduse tarbimistingimuste või muude tehniliste tingimuste muutmist või varustuskindluse suurendamist. Eelneva valguses ei ole alust väitel, et
lg 1 p 1 näidatud võrguga ühendamist saaks lugeda toimunuks ainult sel juhul, kui ühendamiseks tehti mingeid silmaga eristatavaid ja olustikku muutvaid elektritöid. Samuti ei pea võrguettevõtja ja tarbija kokkuleppel asuma mõõteseade liitumispunktis (vt
14. Eelnevatest põhjendustest saab teha järelduse, et AS-l Petkam poleks mingit takistust liitumiseks OÜ Jaotusvõrk võrguga, kui tema elektripaigaldis ulatuks OÜ Jaotusvõrk võrguni ja teeks liitumise võimalikuks. Käesoleval juhul on AS Petkam rentinud OÜ-lt Jaotusvõrk liiniosa, mille kaudu varem 6
Kohus on õigesti viidanud
p 29 sätestatud võrgu mõistele ja järeldanud, et liini osa, mis AS-le Petkam rendile anti, ei olnud võrk viidatud sätte tähenduses, kuna liitumispunkti tõstmisel mastile 145 ei edastatud selle liini kaudu elektrienergiat ühelegi tarbijale. OÜ Jaotusvõrk võrk lõppes mastil 145 ja edasi on tegemist AS Petkam valduses oleva elektripaigaldisega. Elektripaigaldis võib olla ühe isiku omandis ja teise valduses,
selles suhtes omandi vaba käsutamist ei piira. 15. Kaebaja taotles menetluskulude hüvitamist halduskohtus 31 982,10 krooni ning ringkonnakohtus 28 031,16 krooni. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja kulud tema enda kanda (HKMS § 92 lg 1). Lilianne Aasma Lauri Madise Viive Ligi 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.