prg 77 selliselt, et Xxx kinnistu müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel võrdselt. Kostja on seisukohal, et avalik enampakkumine võimaldab kaasomandi lõpetada selliselt, et mõlema kaasomaniku huvid on parimal võimalikul viisil kaitstud. Avalikul enampakkumisel on võimalik osaleda mõlemal kaasomanikul ning neil on võimalik teostada oma huvi kaasomandi eseme omandamiseks ja enampakkumise tulemusena oma omandi kaotav kaasomanik saab oma omandi eseme eest maksimaalselt õiglase hüvitise. Kaasomandi lõpetamisel kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel on tagatud kaasomanike võrdne kohtlemine, mida teiste esitatud nõuete puhul järgida ei ole võimalik. Kohtuistungil jäi kostja vastuhagis toodud nõuete juurde ja palub vastuhagi rahuldada ning kohtukulud jätta hageja kanda. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Xxx kinnistu, asukohaga xxxx maakond, kuulub vastavalt Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju jaoskonna kinnistusregistriosa nr 8512602 väljavõttele K.S.ile ½ mõttelise osana kaasomandist ja L.S.ile ½ mõttelise osana kaasomandist. Kaasomandi lõpetamiseks on esitatud nii hagi kui vastuhagi. Kaasomand tuleb lõpetada hageja poolt hagiavalduses taotletud viisil ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise materiaalõiguslikuks aluseks on
Kooskõlas
lõikega 1 on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist.
lg 1 kohaselt jagatakse asi kaasomandi lõpetamisel vastavalt kaasomanike 6 Tsiviilasi nr 2-05-12 kokkuleppele ja lg 2 sätestab, et et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas asi jagada kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kohtul on õigus kaasomand lõpetada vaid
lõikes 2 sätestatud viisil ja vaid sellisel viisil, mille kohta on kohtule esitatud hagi ja vastuhagi. Kaasomandi lõpetamist on õigus nõuda erinevatel viisidel alternatiivsete nõuete esitamise korras.
lg 2 järgi on kaasomandi lõpetamise nõuet välistavaks asjaoluks üksnes poolte kokkulepe. Sellise kokkuleppe sõlmimist ei ole kohus tuvastanud nagu ka muid piiranguid, mis takistaks kaaasomandi lõpetamist. Hageja poolt esitatud kaasomandi lõpetamise viis – kostja kaasomandi osa ( ½ ) andmine hagejale ja hagejale kohustuse panemine kostjale tema osa rahas maksmises- on kooskõlas
Samuti on kostja poolt vastuhagis esitatud kaasomandi lõpetamise viisid - hageja kaasomandi osa (½ ) andmine kostjale ja kostjale kohustuse panemine hagejale tema osa rahas maksmises; kinnistu jagamine kaasomanike vahel reaalosades või müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele-
Tulenevalt esitatud nõuetest on nii hagejal kui ka kostjal huvi kinnistu tervikuna omandamiseks. Otsustamaks kaasomandi lõpetamist viisil, et jätta ühele kaasomanikule kinnistu tervikuna ühes kohustuse panemisega maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas, tuleb arvestada mõlema kaasomaniku huve võimalikult suures ulatuses ja kaaluda kummagi poole huve. Pooled omandasid Xxx talu testamendijärgse pärimisega pärast isa surma ja kinnistusraamatusse tehti omaniku kanded 05.10.2004.a. Kinnistu asub Lahemaa Rahvuspargi territooriumil, kinnistul paikneb ühekorruseline elamu, saun-kuur, laut-küün-kuur, ait, kasvuhooned, maakelder, lambalaut , endise lauda varemed ( I kd, tl 172-174). Kinnistu kirjalikku kasutuskorda kohtule esitatud ei ole, maad ja sellel asuvaid hooneid kasutatakse suuliste kokkulepete alusel. Vaidlust ei ole selles, et hageja kasutab ühist asja elamiseks ja kinnistul asuv elamu on olnud talle koduks viimased 10 aastat. Hageja on seda maja aidanud isal ehitada, vanemate lahkuminekul jäi hageja isaga elama Xxxle, kostja läks koos emaga elama mujale. Kostja elab xxxx, kinnistul asuvat elamut ja aiamaad kasutab suvekuudel. Asjaolu, et oma majaosa kasutab ta suvekuudel, on tõendatud ka kostja poolt politseile esitatud avalduses ( I kd, tl 23) ja tunnistajate U L ning U M ütlustega.. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja tegeleb Xxx talus lambakasvatusega. Juunis 2004.a ostis ta kolm lammast sooviga suurendada karja kuni 60-80 pealiseks, paikvaatluse tegemise ajal novembris 2006.a oli hagejal 25 lammast, käesolevaks ajaks on lammaste arv suurenenud neljakümneni, mida kinnitab ka tunnistajana ülekuulatud Xxx, kes elab naabertalus. Kostja paikvaatlusel antud seletuse kohaselt temal lambaid ei ole, tal on vaid aiamaa. Tunnistaja Xxxi ütlusestest nähtuvalt on hageja kinnistut hooldanud, maid korrastanud, teinud kadarikus töid ja puhastanud maad võsast. Tunnistaja U.M.i ütluste kohaselt on hageja maid hooldanud, puhastanud võsast 6 ha maad. Kostjat ei ole tunnistajad hageja abistamisel ega kinnistu hooldamisel ega parendmisel tööd tegemas näinud. Küll kinnitavad aga tunnistajad, et kostjat on nähtud muru niitmas ja oma aiamaad hooldamas. Kostja poolt ei ole ümber lükatud ka hageja poolt hagiavalduses toodud faktid, et kostjal puudub huvi hoida oma osa kinnistust korras ja parendada seda. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kostja oleks taotlenud 7 Tsiviilasi nr 2-05-12 toetusi PRIA-lt ebasoodsa piirkonna põllu- ja rohumaa hooldamiseks või loodushoiutoetusi koostöös Lahemaa Rahvuspargiga loopealse hooldmiseks, selle võsast puhatamiseks, kiviaia taastamiseks. Nähtuvalt Lahemaa Rahvuspargi Administratsiooni teatistest ( II kd tl 37,38) ei ole kostja Xxx kinnistule Lahemaa Rahvuspargis taotlenud loodushoiutoetust ja tal ei ole ka vastavaid kohustusi, küll on aga hageja esitanud taotlused loodushoiutoetuste saamiseks 2005.a ja 2006.a niidu või loopealse puhastamiseks üle 1,5 meetri kõrgusest tihedast võsast, tarade ehitamiseks poollooduslikel kooslustel loomade karjatamiseks, loopealse hooldamiseks. Hea koostöö, pärandmaastiku kaitsmiseks nähtud vaeva ja Lahemaa rahvuspargi väärtuste hoidmise eest on Lahemaa Rahvuspargi Administratsioon avaldanud hagejale tänu ( II kd lk 63). Järelduvalt hagejale antud tänukirjast hageja mitte ainult ei hoolitse kinnistu eest, vaid ka tema töö kinnistul on leidnud avalikku tunnustamist. 2006.a mais on hageja on läbinud Harju Taluliidu poolt korraldatud keskkonnasõbraliku tootmise kohustusliku algkoolituse ( II kd tl 62), mis tõendab, et hageja omab vastavaid teadmisi põllumajandusliku tootmise osas ja soovib sellega tegeleda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja, kes kasutab ühist asja elamiseks ja kelle sünnija lapsepõlvekoduks on Xxx talu olnud, kasutab ja soovib jätkuvalt kasutada kinnistut ning taastada esivanemate talu, tegeleda keskkonnasõbraliku põllumajandusliku tootmisega ja kasvatada lambaid, hooldades loopealseid maid ja hoolitsedes samal ajal kinnistul asuvate põllu- ja heinamaade eest, taastada ja rajada kiviaedu, hoida Lahemaa Rahvuspargi väärtusi ja kaitsta pärandmaastiku, saades selleks loodushoiutoetusi ja võttes loodushoiu kohustusi Lahemaa Rahvuspargi ees. Kostja huvid on piirdunud võimalusega kasutada Xxx kinnistut suvekuudel elamiseks ja aiamaa kasutamisega. Kaasomanikuna ei ole kostja pidanud vajalikuks taotleda toetusi talle kuuluva kinnistu mõttelise osa põllu- ja rohumaa hooldamiseks ega loodushoiutoetusi loopealse hooldamiseks, niitude puhastamiseks, kiviaedade taastamiseks, Lahemaa pärandmaastiku kaitseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ka selle kohta, et kostja kui kinnistu kaasomanik oleks mingilgi viisil osalenud kinnistu võsast puhastamisel, maade hooldusel või huvitunud kogu kinnistu või oma mõttelise osa maade loodushoiust. Oma vastuhagis on kostja ühe nõudena taotlenud kaasomandi lõpetamist kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamist kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Sellist kaasomandi lõpetamise viisi valides ja vastava nõude esitamisel kohtule on kostja kinnitanud oma valmisolekut kinnistu võõrandamiseks ja kinnistust loobumiseks. Nõustudes kinnistu võõrandamisega avalikul enampakkumisel on kostja tõendanud oma olulise huvi puudumist vaidlusaluse kinnistu reaalosa või kinnistu kui terviku edasiseks säilitamiseks. Kaaludes poolte huve Xxx kinnistu suhtes, leiab kohus, et hageja huvid võrreldes kostja huvidega on suuremad ja arvestades ka hageja töist panust kinnistusse ja pärandmaastiku kaitsmisel, samuti hageja poolt võetud loodushoiukohustusi, on õiglane arvestada ja lähtuda kaasomandi lõpetamise viisi valikul rohkem hageja huvidest. Vastuhagis on kostja taotlenud ka kaasomandi lõpetamist kinnistu jagamisega reaalosadeks selliselt, et K.S.i ainuomandisse jääks maatükk suurusega ca 16,95 ha koos selle oluliste osadega ning L.S.i ainuomandisse maatükk suurusega ca 19,85 ha koos selle oluliste osadega. Moodustatavate uute kinnistuste piirile jäävad kaks ehitist – elamu ja laut-küün-kuur jagatakse samuti reaalosadeks. Hageja selliselt kaasomandi lõpetamise viisiga ei nõustunud ja esitas kinnistu reaalosadeks jagamise nõude, mille kohaselt jääks K.S.ile maatükk suurusega 18,39 ja L.S.ile maatükk suurusega 18,39 ha koos K.S.i poolt loodavate kinnistute hinnavahe 131 561 krooni kompenseerimisega. 08. 12.2006.a esitatud avaldusega loobus hageja kaasomandi lõpetamise nõudest kinnistu jagamisega reaalosadeks ja antud nõudes tuleb kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 3 menetlus lõpetada, kuna puuduvad loobumise vastuvõtmist takistavad asjaolud ja loobumisega ei rikuta avalikku huvi. 8 Tsiviilasi nr 2-05-12 Kaasomandi lõpetamist kinnistu jagamisega reaalosadeks ei pea kohus põhjendatuks ega otstarbekaks ega lähtuvalt poolte huvidest ka õiglaseks. Samuti on antud kaasomandi lõpetamise viis kaasomanikele koormav. Kuusalu Vallavalitsuse teatisest nr 5-6/1816-1 16.06.2006.a ( II kd, tl 74) nähtuvalt on Xxx kinnistu jagamine vastuhagis toodud viisil reaalosadeks ja maakorralduslikult võimalik, kuid uute moodustatavate kinnistute omanikele ei ole tagatud vaba juurdepääs hoonetele ( L.S.i eraldi jäävale õuele ei ole juurdepääsuteed). Asja arutamise käigus ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et kinnistu reaalosadeks jagamisel oleks mõlemale omanikule tagatud vaba juurdepääs elamuni. Nähtuvalt paikvaatlusel Kuusalu Vallavalitsuse maakorraldaja seletusest, peab loa tee ehitamiseks andma Harjumaa Keskkonnateenistus, kuna kinnistu asub sihtkaitsevööndis, kus omanik omal soovil teed rajada ei saa. Vastavat luba kohtule esitatud ei ole. Kinnistu reaalosadeks jagamist ja ühe moodustatava kinnistu kohest koormamist teeservituudiga ja teeservituudi seadmisega pooltevaheliste vaidluste tekitamist ei pea kohus mõistlikuks. Õiglaseks ei pea kohus ka kaasomandi lõpetamist kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagamist kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kinnistu müümisega avalikul enampakkumisel kaotaks hageja kodu ja tooks kaasa majapidamise (eelkõige lammaste) likvideerimise ning suhteliselt eakana ( 73 aastat vana) oleks hageja sunnitud muretsema endale uue eluaseme. Enampakkumisel on võimalik osaleda küll ka mõlemal kaasomanikul ja omandada kogu kinnistu tervikuna, kuid kui ainult sellest võimalusest lähtudes kaasomandi lõpetamise viisi valida ja mitte arvestada seejuures kaasomanike põhjendatud huve, oleks see ebaõiglane hageja suhtes. Ülaltoodud põhjendustel tuleb kaasomand lõpetada hageja poolt taotletud viisil, andes Xxx kinnistu hagejale ja pannes talle kohustuse maksta kostjale välja tema osa rahas. 08.12.2006.a esitatud avalduses on hageja palunud kaasomandi lõpetamisel kinnistu jätmisel hagejale mõista temalt kostja kasuks välja õiglane kompensatsioon.
lg 2 näeb ette, et kaasomandi lõpetamisel asja andmisega ühele kaasomanikule kaasneb kohustus maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas. Pooled on mõtteliste osade omanikud ja õiglaseks kompensatsiooniks omandiõiguse kaotamisel saab olla üksnes kaasomandi täielik rahaline hüvitis. Selleks tuleb hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Kohtule on esitatud maksmisele kuuluva rahasumma määratlemiseks kolm tõendit: kostja taotlusel tehtud ERI Kinnisvara eksperthinnang aprillist 2005.a, millest nähtuvalt on Xxx kinnistu turuväärtus 1 575 000 krooni ( I kd tl 38-63); kohtumääruse alusel läbiviidud ekspertiisi ekspertiisiakt 06.03.2006.a.( I kd tl 167-197) ja nähtuvalt eksperdiarvamusest on kinnistu turuväärtus 03.03.2006.a seisuga 2 125 000 krooni; 02.11. 2006.a ekspertarvamus lisana 06.03.2006.a eksperthinnagule ( II kd tl 88), mille kohaselt on kinnistu turuväärtus 02.11.2006.a seisuga 2 500 000 krooni. Kohtuistungil nõustusid pooled kinnistu hinnaga 2 500 000 krooni ja kumbki pool oli nõus maksma kaasomandi lõpetamisel omandi kaotamise eest teisele kaasomanikule 1 250 000 krooni. Tulenevalt eeltoodust tuleb hageja poolt kostjale maksmisele kuuluva ½ mõttelisele osa väärtuseks lugeda 1 250 000 krooni. Kohtukulud Kooskõlas TsMS ja TsMS RakS § 3 kuuluvad kohtukulud väljamõistmisele kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS järgi. TsMS § 60 lg 1 alusel mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on 9 Tsiviilasi nr 2-05-12 otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendtud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 näeb ette õigusabile tehtud kulude väljamõistmist poolele, kelle kasuks otsus tehti, hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast. Hageja on esitanud kohtule kohtukulude nimekirja, mille kohaselt on hageja poolt kantud kohtukulu summas 61 920 krooni, millest riigilõivuna on tasutud 10 000 krooni ja ülejäänud 51 920 krooni on kulud õigusabile. Kostja poolt kohtule esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt on kostja poolt kantud kohtukulu kokku 90 848,53 krooni, millest riigilõivuna vastuhagi esitamisel on tasutud 39 500 krooni ja kulud õigusabile ja ekspertiisile on kokku summas 51 348,53 krooni, millest 5900 krooni on ekspertiiskulud. Hagi esitamisel kaasomandi lõpetamiseks tasus hageja riigilõivu 9000 krooni ( I kd, tl 6). Hageja poolt tasutud riigilõiv summas 9000 krooni tuleb kooskõlas TsMS § 60 lg 1 välja mõista kostjalt hageja kasuks. Õigusabile on kumbki pool teinud kulutusi ületamata 5% piirmäära hagi hinnast, so 1 250 000 kroonist. Hageja esindaja on osalenud menetluses hagi esitamisest s.o. jaanuarist 2005.a, kostja esindaja vandeadvokaat Jaanus Tehver alates vastuhagi esitamisest s.o. aprillist 2006.a. Võrreldes poolte poolt õigusabile tehtud kulutusi, hagejal summas 51 920 krooni ja kostjal summas 45 448,55 krooni, leiab kohus, et hageja poolt kantud kulud õigusabile on olnud vajalikud ja põhjendatud ning mitteülepaisutatud, sest hageja kulud õigussabile kogu menetluse jooksul kokku on väiksemad kui kostja poolt kantud kulud õigusabile ajavahemiku - vastuhagi esitamisest kuni asja lahendamiseni- ning kostja, tasudes oma õigusabikulude eest on pidanud neid kulutusi põhjendatuiks ja vajalikeks. Kostja on tasunud ekspertiisitasu 5900 krooni ( I kd, tl 165), vastuhagi esitamisel riigilõivu 39 500 krooni ( II kd, tl 22). Nimetatud kantud kulud jäävad kostja enda kanda, samuti jäävad kostja kanda tema enda poolt tehtud kulutused õigusabile. Ülaltoodu alusel kuulub kostjalt välja mõistmisele hageja kasuks hageja poolt kantud õigusabi kulude eest 51 920 ( viiskümmend üks tuhat üheksasada kakskümmend) krooni. Katrin Saar Kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.