lg 3 alusel ja käskkirjaga nr 1-1/06/43 tunnistati edukaks AS Falck Eesti pakkumine. Käskkirja kohaselt esitati PKD-s kaks hindamiskriteeriumi: täitja tasu madalaim protsent iga aastasest parkimistulust ja suurima parkimistulu garanteerimine. Nende alusel sai AS Falck Eesti pakkumine pakkumiste hindamisel ja võrdlemisel kõige rohkem väärtuspunkte – 100, seega oli kõige soodsam pakkumine (
AS Falck Eesti pakkumist ei olnud võimalik arvestada (
AS Falck Eesti pakkumise edukaks tunnistamisel ei põhjendatud, milles seisnes nimetatud pakkumise paremus võrreldes teistega (
lg 2).
nõuete rikkumise tõttu puudus Tallinna Linnavalitsusel alus Tallinna linna ja AS Falck Eesti vahel sõlmitava halduslepingu projekti heakskiitmiseks ja selle sõlmimiseks Tallinna Transpordiametile volituste andmiseks. Tulenevalt HMS § 54 lg 1 on Tallinna Linnavalitsuse 22.03.2006 korraldus nr 571 õigusvastane. Haldusleping on seadusega vastuolus olev, kuna selle sõlmimisel ei järgitud
-s sätestatud hankelepingu sõlmimise korda, mille järgimine oli halduskoostöö seaduse (HKTS) § 13 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohustuslik. Riigihankemenetluses rikuti kaebaja õigusi, sest hinnati PKD nõuetele mittevastavat pakkumist, tunnistati see edukaks ja sõlmiti AS-ga Falck Eesti haldusleping. Nii riigihanke pakkumismenetluse käigus vastuvõetud haldusaktid kui ka menetluse tulemusel õigusvastaselt sõlmitud haldusleping rikub kaebaja õigust ja õiguspärast ootust õiguspärasele hankemenetlusele. Kaebajal on põhjendatud huvi halduslepingu vaidlustamiseks, s.h. sellest suhtest tuleneva avalikõigusliku suhte puudumise kindlakstegemiseks, kuna haldusleping pidanuks sõlmitama temaga. 2) PKD p-dest 10.3 ja 11 tulenevalt peab pakkumise maksumus olema esitatud täitja tasu protsendina iga kalendriaastasest parkimistulust ilma käibemaksuta ja ostjale garanteeritava iga kalendriaastase parkimistulu suurusega ilma käibemaksuta lisas 2 toodud riigihanke pakkumise maksumuse esildise alusel, mille p-s 1 toodud ostjale tagatav parkimistulu igal kalendriaastal peab olema vähemalt 35 000 000 Eesti krooni. PKD p 11.2 kehtestab nõude, et pakkumise 2
3) AS Falck Eesti pakkumine esitatud kujul oli välistatud, sest seda ei olnud võimalik teiste pakkumistega võrrelda ja hinnata. PKD-s oli metoodika pakkumiste hindamiseks, kus iga hankelepingu kehtivuse aasta kohta on pakkujatelt esitatud üks teenustasu protsendi pakkumine ja üks garanteeritud parkimistulu number. PKD-s mittesisalduvatest hindamiskriteeriumidest lähtuvalt AS Falck Eesti pakkumist hinnates on rikutud
4) AS Falck Eesti pakkumise edukaks tunnistamise käskkirjast ei nähtu, millest lähtuti AS Falck Eesti pakkumise edukaks tunnistamisel ning millise hindamismetoodika ja arvutuskäigu alusel anti pakkumisele 100 väärtuspunkti. Käskkiri 1-1/6/43 on vastuolus
5) Tallinna Transpordiamet ja AS Falck Eesti sõlmisid õigusvastase halduslepingu ja nad pidid olema lepingu õigusvastasusest teadlikud. Välistatud on AS Falck Eesti heausksus, mis võiks luua neile õiguspärase ootuse, et haldusleping jääb vaatamata õigusvastasusele kehtima. 6) Esinevad ka halduslepingu tühisuse alused. HKTS § 13 lg 1 ja lg 2 mõttest tuleneb absoluutne keeld sõlmida haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingut ilma
-s teenuste tellimise hankelepingu sõlmimise tingimusi ja pakkumismenetluse korda järgimata. Antud keeld on TsÜS § 87 tähenduses seadusest tulenev keeld, millega vastuolus olev tehing on tühine.
lg 7 p 4, mille kohaselt ostja ei ole kohustatud rakendama riigihangete seaduses sätestatud korda transpordi abi- ja lisateenuste tellimisel. Riigihangete Ameti 14.02.2006 otsuses leiti õigesti, et pakkumise võis esitada erinevate numbriliste näitajatega aastate lõikes ja pakkumine vastab
Vastustaja tühistas ebaõigele materiaalõigusnormile tuginevad otsused ja kohaldas kõigile pakkujatele
Tallinna Transpordiameti 02.03.2006 käskkiri nr 1-1/06/42 on seaduslik. Pakkumised on võrreldavad. PKD p 4.1.6 kohaselt oli pakkujal võimalus esitada andmeid, mida ta pidas oma seisukohalt oluliseks. Kumbki pakkumise maksumuse esitamise kasutatud viis ei ole vastuolus PKD tingimustega. PKD sisaldab hindamiskriteeriume, mis on sätestatud PKD p-s 11.3 ning pakkumisi hinnati nende kriteeriumide alusel ja kohaselt. Pakkumiste hindamisel kasutati vaid lihtsaid matemaatilisi tehteid. Tõeste andmete esitamiseks pidi ka kaebaja ise välja arvutama pakutud keskmise garanteeritud parkimistulu ja täitjatasu protsendi, mille tõi maksumuse esildises. Kaebaja ei näidanud ühtegi viisi, kuidas tema pakkumine olnuks teistest soodsam. Kaebaja pakkumine ei taganud edukaks tunnistatud pakkujast suuremat parkimistulu ja soovitud täitja tasu protsent ei olnud soodsaim. Edukaks tunnistamisel põhjendati, milles seisnes AS Falck Eesti pakkumise paremus võrreldes teistega. Halduslepingu projekti heakskiitmine ja selleks volituste andmine oli seaduslik, ka ei ole rikutud halduslepingu sõlmimise korda. 6. AS Falck Eesti leidis, et kuna ka kaebaja pakkumine tunnistati vastavaks, ei saa AS Falck Eesti pakkumise vastavaks tunnistamine kaebaja õigusi rikkuda. Samamoodi ei saa kaebaja õigusi rikkuda linnavalitsuse korraldus, kuna see ei tekita, lõpeta ega muuda mis tahes õiguse kasutamist kaebaja poolt. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine puudub ka seetõttu, et hankemenetluse käigus esitatud pakkumine ei ole enam jõus ja kehtivuse kaotanud pakkumisest 3
Hindamiskriteeriumidest kõrvalekaldumisena ei ole käsitatav lihtsate matemaatiliste tehete tegemine pakkumiste hindamisel, PKD-s ei pea olema sätestatud nende lihtsate tehete tegemise üldteadaolevad reeglid. Arvulised andmed on objektiivselt võrreldavad ja pakkumise edukaks tunnistamine objektiivselt põhjendatud. Pakkumise edukaks tunnistamise otsuse põhjendused ja kaalutlused on toodud riigihanke komisjoni 02.03.2006 pakkumiste edukaks tunnistamise protokollis, millele viidati pakkumiste edukaks tunnistamise otsuses. Protokollist on ka näha, millise hindamismetoodika ja arvutuskäigu alusel hinnati AS Falck Eesti pakkumine 100 väärtuspunktiga. Kaebuses esitatud nõuetega ei ole taotletavat eesmärki – halduslepingu sõlmimimist kaebajaga - võimalik saavutada isegi juhul, kui nõuded rahuldatakse. AS Falck Eesti õiguspärane ootus ja kaalukas avalik huvi kaaluvad üles kaebaja väidetava huvi parkimise korraldamise lepingu sõlmimiseks jõusoleku kaotanud pakkumise alusel. 7. Tallinna Halduskohtu 11.09.2006 otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kaebajalt mõisteti AS Falck Eesti kasuks välja menetluskulud 35 385,80 krooni. 1) Kaebaja subjektiivseid õigusi saab rikkuda eelkõige pakkumise edukaks tunnistamise otsus. Kohus selgitas eelmenetluses, et kaebajal ei ole võimalik saavutada soovitud eesmärki – temaga hankelepingu sõlmimist - ka kaebuse rahuldamise korral, sest tema pakkumine kaotas kehtivuse 29.03.2006 ja hankemenetlus lõppes halduslepingu sõlmimisega (
Kaebaja soovib saavutada olukorda, kus Tallinna linn on sunnitud kuulutama välja uue hankemenetluse, õigusvastasuse tuvastamiseks seisneb põhjendatud huvi linna vastu kahjunõude esitamises. 2)
lg 4 p 2 kohaselt lükkab ostja pakkumise tagasi vaid juhul, kui see ei vasta PKD-s esitatud tingimustele. PKD p 10.3 sätestas: ”Pakkumise maksumus peab olema esitatud täitja tasu protsendina iga kalendriaastasest parkimistulust ilma käibemaksuta ja Ostjale garanteeritava iga kalendriaastase parkimistulu suurusega ilma käibemaksuta lisas 2 toodud riigihanke pakkumise maksumuse esildise alusel, mille p-s 1 toodud ostjale tagatav parkimistulu igal kalendriaastal peab olema vähemalt 35 000 000 Eesti krooni.” PKD p 11.2 järgi pidi pakkumise maksumus olema esitatud lisas 2 toodud esildise kohaselt. PKD p 4.1.3 sätestas, et kolmandaks dokumendiks pakkumise esitamisel on pakkumise maksumus lisa nr 2 toodud näidise kohaselt. Esildisest nähtuvalt tuli selles märkida täitja tasu protsent iga kalendriaastasest parkimistulust ilma käibemaksuta ja näidata ostjale tagatav parkimistulu igal kalendriaastal ilma käibemaksuta. Seega sooviti pakkumise maksumuse puhul iga kalendriaasta kohta kahe näitaja märkimist. PKD p-dest 10.3, 11.2 ja 4.3.1 ja PKD lisa 2 esildise vormist ei tulene, et esildise vorm arvnäitajate märkimiseks konstantsete suurustena oli kohustuslik. Ka RHA 14.02.2006 otsuses leiti, et PKD p 10.3 juhis ei välista erinevate numbriliste näitajate esitamist aastate lõikes. 3)
lg 3 annab ostjale õiguse otsustada, kas pakkumises esinev mittevastavus on sisuline või vormiline. Tallinna Transpordiameti 02.03.2006 käskkirja nr 1.-1/06/42 preambulas viidati ka riigihanke komisjoni pakkumiste vastavaks tunnistamise ettepaneku muutmise 28.02.2006 protokollis toodud ettepanekule, samuti RHA 14.02.2006 otsusele nr 21-06/022725. Ostja leidis, et PKD p-s 10.3 ja lisas 2 antud juhis ei välistanud erinevate numbriliste näitajate esitamist aastate lõikes ning sellise puuduse esinemine ei takistanud pakkujatel esitada sisuliselt 4
AS Falck Eesti ei järginud pakkumise maksumuse esitamisel PKD ja selle lisas 2 toodud esildise tingimusi, kuna täiendas pakkumise maksumust aastate äranäitamisega ja vastavalt sellele pakkumuse maksumuse diferentseerimisega, mida samuti polnud lisas 2 toodud esildises küsitud. AS Falck Eesti pakkumise maksumus ei vastanud PKD nõuetele. Kohus jättis tähelepanuta, et ostja tunnistas AS Falck Eesti pakkumise vastavaks
lg 3, mitte lg 2 alusel, mis juba eeldab, et AS Falck Eesti pakkumine ei vastanud PKD tingimustele. 2) AS Falck Eesti pakkumise maksumuses esines sisulisi kõrvalekaldumisi PKD tingimustest. Asjaolu, et pakkuja poolt riigihanke objektiks oleva parkimise korraldamise haldusülesande täitmine eeldab oluliste investeeringute ja kulutuste tegemist, mis enamasti tuleb teha hankeperioodi esimestel aastatel, kinnitas ka AS Falck Eesti esindaja kohtuistungil. Kuna PKD lisas 2 toodud esildise kohaselt tuli esitada kaks arvnäitajat iga kalendriaasta kohta, ei saanud kaebaja oma pakkumist diferentseerida ja see põhines aastatel, kui teenuse osutamise kulud on suured. AS Falck Eesti pakkumine ei lähtunud sarnasest loogikast. Erinevatest majanduslikest eeldustest lähtuvaid pakkumiste maksumusi ei saa teha võrreldavaks ostja rakendatud metoodika abil. Kohus jättis tähelepanuta sõltumatu asjatundja arvamuse - audiitor Malle Ranniku koostatud pakkumiste võrdluse, millest nähtuvalt oleks AS Falck Eesti pakkumisega sarnastel majanduslikel eeldustel esitatud kaebaja pakkumine kujunenud teistsuguseks ja suure tõenäosusega AS Falck Eesti pakkumise keskmisest Tallinna linna jaoks soodsamaks. Audiitor M. Rannik lähtus pakkumiste võrdlemisel õigesti majanduslikest alustõdedest ja loogikast. 3) Kohus kohaldas vääralt PKD p 11.3 ja
lg 1 teist lauset, leides, et AS Falck Eesti pakkumine oli võrreldav ja hinnatav PKD tingimuste kohaselt. AS Falck Eesti poolt esitatud pakkumine ei olnud PKD-s toodud hindamiskriteeriumide kohaselt võrreldav ja hinnatav. PKD tingimused ei näinud ette kriteeriume ja metoodikat, kuidas AS Falck Eesti pakkumise maksumuse erinevatest arvnäitajatest saaks tuletada PKD-s p 11.3. kohaselt hindamisele kuuluva iga kalendriaastase täitja tasu protsendi ja ostjale garanteeritava parkimistulu konstantse suuruse. Kuna taolist võimalust (taolisi kriteeriume ja metoodikat) PKD ette ei näinud, ei pidanud ka teised PKD-le vastavate pakkumiste esitajad oma pakkumiste koostamisel arvestama tasu diferentseerimise võimalusega, mistõttu AS Falck Eesti pakkumise keskmise või muu tulemi aritmeetiline arvestamine või mis tahes üksiku aasta võrdlemine ja hindamine teiste pakkujate konstantsete arvnäitajatega rikub teiste pakkujate suhtes võrdse kohtlemise põhimõtet ja hankemenetluse läbipaistvust. AS Falck Eesti pakkumine ei olnud PKD toodud tingimustega hinnatav ja võrreldav ka ostja poolt AS Falck Eesti pakkumise arvnäitajatega teostatud aritmeetiliste tehete tulemusena. AS 6
lg 2 kohaselt on pakkumismenetluse korraldamise eesmärgiks küll ostja rahaliste vahendite säästlik ja ratsionaalne kasutamine, kuid nimetatud eesmärk ei õigusta PKD-s sätestatud tingimustele sisuliselt mittevastava pakkumise aktsepteerimist, võrdlemist ja hindamist isegi juhul, kui see võiks osutuda ostjale kõige soodsamaks. Asjaolu, et PKD-s ei olnud otsesõnu sätestatud keeldu, et pakkumise maksumusi ei või esitada diferentseerituna erinevate aastate lõikes ning et ostja ei või kasutada pakkumiste võrdlemiseks ja hindamiseks PKD-s sätestamata aritmeetilisi tehteid, ei tähenda, et eelnimetatu oli lubatud.
lg 1 kohaselt peab pakkumine vastama PKD-s esitatud tingimustele ega või olla mis tahes viisil eksitav. PKD kehtestas antud juhul konkreetse vormi, kuidas pakkumine pidi olema esitatud ja seda ei olnud võimalik mõista nii, et tegemist ei ole kohustuslike nõuetega. 5) Kohus mõistis kaebajalt välja AS Falck Eesti kohtukulud koos käibemaksuga. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja väidetega, et käibemaks ei moodusta AS Falck Eesti kulu ja seetõttu ei kuulu õigusabikulude käibemaksu osa kaebajalt välja mõistmisele. Riigikohtu 03.10.2006 otsuses nr 3-2-1-79-06 leiti, et käibemaksu saab õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule. Esindaja kinnitas kohtuistungil, et AS Falck Eesti on käibemaksukohustuslane. 9. Tallinna Linnavalitsus ja Tallinna Transpordiamet palusid jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja jäid oma varasemate seisukohtade juurde. Pakkumismenetluse korraldajale oli oluline tuvastada kaks kriteeriumit - garanteeritud parkimistulu ja täitja tasu protsent sellest. Kas seda esitati aastate lõikes või liidetult, ei omanud tähtsust. On ilmne, et erinevatel äriühingutel on erinevad äriplaanid ja sellest tulenevalt erinevad pakkumised. Kuna kõikide pakkujate pakkumistes oli aga toodud garanteeritud parkimistulu ja täitja tasu protsent, olid pakkumised sisuliselt vastavad ning
43 lg 3 kohaselt vastavateks tunnistatavad õiguslikul alusel. PKD p 4.1.6 kohaselt oli lubatud esitada pakkuja seisukohalt olulisi andmeid riigihanke teostamiseks. Selle punktiga oli pakkujale jäetud võimalus esitada andmeid, mida ta enda seisukohalt olulisteks pidas. AS Falck Eesti esitas maksumuse esildises nõutud andmeid. Ei pakkumismenetluse, ega riigihangete seaduse mõttest ei tulene piirangut, mis keelaks pakkujal pakkumise andmeid näidata võimalikult täpselt. Pakkumised on võrreldavad ja PKD sisaldas rakendatud hindamiskriteeriume. Edukaks tunnistamisel on põhjendatud, milles seisneb Falck Eesti AS pakkumise paremus võrreldes teiste pakkumistega. 10. AS Falck Eesti palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, leides, et tema pakkumine vastas PKD tingimustele. PKD tingimused nõudsid arvuliste näitajate esitamist, milleks oli täitja tasu protsent ja garanteeritud tulu. AS Falck Eesti pakkumises olid nimetatud objektiivselt võrreldavad andmed esitatud vastavalt PKD lisaks 2 olevale vormile. Kohus analüüsis ostja poolt AS Falck Eesti pakkumise vastavaks tunnistamist
Antud juhul oli AS Falck Eesti pakkumine vastavaks tunnistatud pakkumiste hulgast objektiivselt põhjendades soodsaim ja tunnistati õigesti edukaks. Kohus järeldas põhjendatult, et kuna AS Falck Eesti pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamine olid õiguspärased ega rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi, puudub kaebajal põhjendatud huvi korralduse nr 571-k ja halduslepingu vaidlustamiseks ning tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohus analüüsis otsuses PKF Estonia OÜ koostatud riigihanke pakkumiste võrdlust. Kohtuotsus ei ole vastuolus HKMS-s sätestatud menetluskulude väljamõistmise põhimõtete ja varasema halduskohtupraktikaga. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et halduskohus mõistis kaebajalt põhjendamatult 7
lg 3, mitte lg 2 alusel, mis juba eeldab, et AS Falck Eesti pakkumine ei vastanud PKD tingimustele. Riigihanke komisjoni 28.02.2006 pakkumiste vastavaks tunnistamise ettepaneku muutmise protokollist (tl 38-40) ja selle lisast 1 (pakkumiste vastavuse tabel – tl 41-42) ning Tallinna Transpordiameti 02.03.2006 käskkirja nr 1-1/06/42 preambulast (tl 36) nähtuvalt on ostja möönnud, et ühegi esitatud pakkumise maksumus pakkumise esildise alusel ei vasta vormiliselt PKD nõuetele, sisuliselt aga vastab, sest kõikides pakkumistes on toodud PKD-s nõutud garanteeritud parkimistulu ja täitja tasu protsent. Ka halduskohus ei väitnud otsuses, et AS Falck Eesti pakkumine oleks olnud kooskõlas kõikide PKD-s esitatud tingimustega, küll aga leidis, et Tallinna Transpordiameti käskkirjad AS Falck Eesti pakkumise vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta on nii faktiliselt kui ka õiguslikult põhjendatud. Halduskohus rõhutas (p 23), et pakkumised on tunnistatud vastavaks
lg 3 alusel ja märkis, et ei peatu üksikasjalikumalt pakkumiste vastavaks tunnistamise otsuse osal, mis tuleneb PKD p 10.3 ja lisa 2 punkti 1 vastuolust, sest sel motiivil ei ole käskkirja vaidlustatud. Halduskohus leidis põhjendatult, et AS Falck Eesti pakkumine vastas sisuliselt PKD-s esitatud nõuetele ja selle tagasilükkamiseks puudus õiguslik alus. 14. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja väitega, et AS Falck Eesti pakkumise maksumuses esines sisulisi kõrvalekaldumisi PKD tingimustest. AS Falck Eesti pakkumises PKD-s nõutud andmete - garanteeritud parkimistulu ja täitja tasu protsendi – täpsemat kajastamist diferentseeritult hankeperioodi kalendriaastate lõikes ei saa ringkonnakohtu hinnangul käsitleda ei eksitava pakkumisena
Riigihangete seadus ei keela pakkujatel näidata PKD-s nõutud ja pakkuja seisukohalt riigihanke teostamiseks olulisi andmeid pakkumises võimalikult täpselt.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.