← Eesti

3-06-1484/18

Obsah (5)§ 66§ 7§ 67§ 29§ 36

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 2. juuli 2007, Tallinn Haldusasja n

) § 67 ja Pärnu Linnavolikogu

  1. märtsi
  2. a määruse nr 14 (jäätmehoolduseeskirja) § 16 lg 1 alusel välja avalik konkurss jäätmeveo ainuõiguse andmiseks kolmeks aastaks Pärnu linnas veopiirkonnas 2 (Rääma ja Tammiste linnaosad) ja veopiirkonnas 3 (Lodja ja Raeküla linnaosad ning Mai linnaosa Papiniidu tänavast idapoole jääv ala) vastavalt korralduse lisas esitatud tingimustele. Korralduse lisaks olid ainuõiguse andmise konkursi pakkumiskutse dokumendid.
  3. OÜ Resk esitas
  4. juulil 2006 kaebuse, paludes korraldus tühistada järgmistel põhjustel: 3-06-1484 a) Pakkumise kutse dokumentide p 1.1 käsitab korraldatud jäätmeveo ainuõigusena õigust olla veopiirkonnas segaolmejäätmete, eelsorteeritud jäätmete ja suurjäätmete osas ainsaks jäätmeveo ettevõtjaks.

§ 66lg 1 kohaselt tähendab korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumist ja vedu.

Muud jäätmed võivad olla hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, kui seda tingib avalik huvi (

§ 66lg 2).

Linnavalitsuse majandusosakond on pakkumise kutse dokumentide selgitamisel märkinud, et p-s 1.1 nimetatud jäätmete hulka kuuluvad ka pakendijäätmed. Pakendijäätmed ei ole vastavalt Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määrusega nr 102 kehtestatud nimistule olmejäätmed (koodid 15 ja 20). Pakendijäätmete hõlmamine korraldatud jäätmeveoga on seadusevastane. Vastav avalik huvi puudub.

  1. b)Pakkumise kutse dokumentide p 8.1.1 kohaselt tuleb pakkujal esitada jäätmete käitlemise kava, milles näidatakse, kuidas, millal ning millise veosagedusega kavatsetakse vedada erinevaid jäätmeid. Nende andmete esitamiseks ei ole p-s 17 toodud veopiirkondade iseloomustus piisav. Andmete esitamine on võimalik vaid juhul, kui eksisteerib täpne ülevaade veopiirkondades tavaliselt tekkivate jäätmete kogustest, liikidest ja tekkimise sagedusest, konteinerite mahtudest, täituvusest ja paiknemisest kinnistutel ning liikluskorraldusest ja –piirangutest. Vastustaja paneb kaebaja pakkumise esitamisel ebavõrdsesse olukorda võrreldes Pärnus juba tegutsevate vedajatega. Linnavalitsuse põhjendus, mille kohaselt p-s 8.1.1 nimetatud andmed peavad näitama ettevõtte põhimõtteid ja töökultuuri, on vastuoluline ja määratlemata.
  2. c)Pakkumise kutse dokumentide p 11.3 kehtestab maksimaalsed hindepunktid veopiirkondades erinevate teenuste liikide ja kogumismahutite osas. Vastava tabeli p-de 5 ja 6 ning pakkumise kutse dokumentide p 12.3 kohaselt arvestatakse võrdsete pakkumiste puhul konteinerite rendi- ja müügihindasid. Pakkumise kutse dokumentide lisa 3 p 3.3.1 kohaselt on ainuõiguse saajal kohustus müüa või rentida jäätmevaldajale tema soovi kohaselt jäätmemahuteid pakkumises toodud hinnaga või soodsamalt. Konteinerite rent ja müümine, samuti juhuslike jäätmete vedu ei ole korraldatud jäätmeveo objekt ja pakkumiste hindamine nimetatud kriteeriumide alusel ei ole seadusega kooskõlas. See paneb konkursi võitnud ettevõtja ebasoodsamasse konkurentsiolukorda võrreldes teiste konteinerite rentijate ja müüjatega.
  3. d)Pakkumise kutse dokumentide lisa 3 p 3.4.7 kohaselt kohustub ainuõiguse saaja kontrollima, et jäätmemahutites ei ole sobimatuid jäätmeid. Ainuõiguse saaja peab sorteerimisjaama andma ainult eelsorditud jäätmed. Juhul, kui eelsorditud jäätmete hulgas on üle 20% ladestatavaid jäätmeid, on sorteerimisjaamal õigus nõuda vedajalt ladestatavate jäätmete prügilasse transportimise ja ladestamise kulude katmist ning vedajal on õigus nõuda vastavate kulude katmist jäätmevaldajatelt. See säte on alusetult ja põhjendamatult laiendanud vedaja kohustusi. Jäätmete eelsorteerimine on jäätmevaldajate, mitte vedaja kohustus. Korraldatud jäätmeveo objektiks ei ole

§ 66lg 1 mõistes eelsorteerimise kontrollimine.

Jäätmekäitluses on tavaks, et konteinereid kontrollitakse alles nende üleandmisel jäätmekäitluskeskusele. Varasem kontroll on tehniliselt võimatu, nõudes konteinerite tühjendamist, mida elurajoonis ei ole võimalik läbi viia. Ka ei saa korraldatud jäätmeveo raames sorteerimisjaamale anda tsiviilõigusi vedaja suhtes. e) Pakkumise kutse dokumentide lisa 3 p 5.2 kohaselt on ainuõiguse andjal õigus nõuda, et ainuõiguse saaja vähendaks jäätmevaldajatele esitatavate arvete maksumust 10% võrra juhul, kui linnavalitsusele on laekunud põhjendatud kaebusi jäätmeveo puuduste kohta või kui ainuõiguse andja on kontrolli tulemusena tuvastanud puudusi ainuõiguse saaja töös ning puudusi ei ole viivitamatult kõrvaldatud. Sama lisa p 5.4 kohaselt on ühe ja sama kohustuse korduva rikkumise korral ainuõiguse andjal õigus nõuda leppetrahvi kuni 50 000 kr ulatuses. Need vastutuse määrad on põhjendamatult suured ja õiguskaitsevahendite kohaldamise alused on põhjendamatult laiad. Ainuüksi asjaolu, et konkursi korraldamine on antud kohaliku omavalitsuse pädevusse, ei anna linnavalitsusele õigust kehtestada tingimusi oma suva järgi ja mitte võtta arvesse valdkonnas üldiselt kehtivat tava ja praktikat. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 162 lg 1 kohaselt peab leppetrahvi suurus olema mõistlik. 2

(13)3-06-1484
  1. Tallinna Halduskohtu
  2. oktoobri
  3. a määrusega loeti kaebus tähtaegseks. Kohus märkis, et teade konkursi väljakuulutamisest avaldati
  4. mail 2006 ajalehes. Kaebaja võttis pakkumise kutse dokumendid välja
  5. juulil
  6. Nendest selgus talle õiguste rikkumine. Sellest kuupäevast hakkas kaebetähtaeg kulgema. Kaebus on igal juhul tähtaegne, kuna korraldust ei olnud lisatud ka pakkumise kutse dokumentidele. Kuni teates toodud pakkumiste esitamise tähtaja lõpuni (
  7. august 2006) oli kaebajal aega otsustada, kas pakkumismenetluses üldse osaleda. Enne taolise otsuse tegemist puudus vajadus astuda samme selleks, et pakkumise kutse dokumente kehtestav haldusakt kaebajale teatavaks tehtaks. Üldreegli kohaselt tuleb pakkumise kutse dokumendid vaidlustada enne pakkumise avamist ostja poolt (riigihangete seaduse § 62 lg 2). See nõue on asjas täidetud. Korraldus ja pakkumise kutse dokumendid moodustavad lahutamatu terviku. Tallinna Ringkonnakohus on
  8. septembri
  9. a määruses käesolevas asjas asunud seisukohale, et kaebaja ja AS Cleanaway ei ole samastatavad ega teineteise õigusjärglased ja kaebust ei ole esitatud pahatahtlikult soovita oma õigusi kaitsta. Huvi tekkimine kaebuse esitamiseks pärast AS Cleanaway kaebuse tagajärjeta jäämist ei tähenda, et kaebaja õigused kaitset ei vääri.
  10. Tallinna Halduskohtu
  11. novembri
  12. a otsusega tühistati vaidlustatud korralduse p 1 ning mõisteti vastustajalt kaebaja kasuks välja kohtukulud 10 kr. Otsuse põhjendused: a) Kohalikul omavalitsusel tuleb konkursi tingimuste kujundamisel järgida kaalutlusreegleid. Ainuõiguse andja peab kehtestama üksnes asjakohaseid nõudeid ning määrama parima pakkuja selgitamiseks üksnes vajalikud kriteeriumid. Kui pakkumise kutse dokumentide vaidlustatud sätted on õigusvastased, kuulub tühistamisele ka korraldus, millega konkurss dokumentides toodud tingimustel välja kuulutati. b)

§ 7

kohaselt on olmejäätmed kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud jäätmete nimistu kohaselt on olmejäätmete alaliikideks paber ja kartong vms, välja arvatud pakendijäätmed. Avalikku huvi pakendijäätmete hõlmamiseks korraldatud jäätmeveoga on vastustaja põhjendanud sellega, et eelsorditud jäätmete käitlemisel võiks hind kujuneda oluliselt madalamaks ladestatavate jäätmete hinnast. See omakorda võimaldaks suunata rohkem jäätmeid taaskasutusse. Halduskohtu arvates ei ole avalik huvi ei majanduslikust, keskkonnakaitselisest ega muudest aspektidest põhjendatud ja pakkumise kutse on selles osas ebaseaduslik. Kuna pakendijäätmed tuleb üle anda Paikre sorteerimisjaamale, soodustab pakkumise kutse olukorda, kus pakendite kogumine ei toimu mitte pakendiettevõtja, vaid linnaelanike kulul. See piirab ettevõtlusvabadust ega stimuleeri ka linnaelanikke jäätmeid sortima. Seega ei saanud vastustaja pakendijäätmeid korraldatud jäätmeveoga hõlmata. c) Pakkumise kutse dokumentide p 8.1.1 ei ole seadusevastane. Vastustaja on selgitanud, et jäätmete käitlemise kavas ei ole vaja näidata jäätmete veo kellaaegu, vaid ettevõtte põhimõtteid ja töökultuuri. Veotingimused (sagedus, aeg) kehtestab ainuõiguse andja (

§ 67lg 2 p 6, § 66 lg 4).

P 8.1.1 tagab võrdse kohtlemise. Siiski on mõiste „ettevõtte põhimõtted“ ebaselge sisuga. d) Pakkumiste hindamine konteinerite rendi ja müügi tingimuste alusel ei ole põhjendatud. Olukorda ei muuda see, et rendi ja müügi hindasid arvestatakse üksnes pakkumiste võrdsuse korral. Kui ainuõiguse saaja tõstab rendimäära ülemäära kõrgeks, on linnakodanikel võimalik osta või rentida konteiner mujalt. Juhuslikud jäätmed on dokumentide p 3 kohaselt jäätmemahutite kõrval asuvad olmejäätmed. Ei saa väita, et nende vedu ei oleks korraldatud jäätmeveo objektiks

§ 66lg 1 kohaselt.

e) Pakkumise kutse dokumentide lisa 3 p 3.4.7 on õigusvastane. Jäätmekonteineri avamine ei ole piisav, et tuvastada ladestatavate jäätmete osakaalu alla 20%. Vedaja ja sorteerimisjaama kui iseseisvate õigussubjektide vahelised suhted reguleeritakse vajadusel nendevahelise lepinguga. 3

(13)3-06-1484
  1. f)Pakkumise kutse dokumentide lisa 3 p-s 5.4 sätestatud leppetrahvi suurus 50 000 kr ei ole ebamõistlik. Ainuõiguse andjal peab olema võimalik ainuõiguse saajat tõhusalt ja efektiivselt mõjutada. Trahvi suurus ei ole sätestatud absoluutsena. Trahvi määramisel saab arvestata kaebaja majanduslikku olukorda. Küll aga on üleliia karm lisa p-s 5.2 linnale jäätud õigus nõuda arvete maksumuse vähendamist 10% võrra. Normi selline sõnastus lubab pisipuuduste eest rakendada raskeid sanktsioone. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. Pärnu Linnavalitsuse apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja jätta kaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
  2. a)Konkursi väljakuulutamise korraldus ei kuulu tühistamisele, kui pakkumise kutse dokumendid on õigusvastased. Halduskohus on tühistanud konkursi tervenisti, koos selle õiguspäraste punktidega. See on avalikku huvi ebaproportsionaalselt koormav. Kaebuses esitatud taotluse ulatuse kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta isiku eesmärki (Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-78-06). Kuigi kaebaja on palunud tühistada korralduse, ei ole ta väitnud terve pakkumise kutse õigusvastasust. Terve konkursi võib tühistada vaid ilmselgelt domineeriva avaliku huvi korral, kui on ammendatud leebemad võimalused rikkumise kõrvaldamiseks. Kaebuse eesmärk on saavutatav konkreetsete punktide tühistamisega.
  3. b)Halduskohus ei ole vaatamata vastustaja seisukohtadele pööranud tähelepanu kaebuse tähtaegsusele. Kaebus ei ole tähtaegne. Teade pakkumise väljakuulutamise kohta avaldati Postimehes 24. mail 2006, samuti Ametlikes Teadaannetes, Pärnu Postimehes ja Pärnu linna internetilehel. Teates oli kirjas, et korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid on ära toodud jäätmehoolduseeskirjas. Kaebajal oli ilma pakkumise kutse dokumente välja võtmata reaalne võimalus ja kohustus teada, et eelsorditud jäätmed, sh pakendijäätmed on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. 25. juulil 2006 esitatud kaebus ei ole tähtaegne, sest jäätmehoolduseeskiri võeti vastu 16. märtsil 2006. Kaebetähtaeg ei ole seatud sõltuvusse haldusakti õigusvastasusest teadasaamisest. Kaebaja tegevusala arvestades pidi ta teadma, et jäätmevedu tuleb korraldada alates 1. jaanuarist 2007. Seega on enam kui tõenäoline, et kaebaja on end kursis hoidnud Pärnu linnas jäätmehooldust puudutavate üldaktidega.
  4. c)Eelsorditud jäätmed on osa olmejäätmetest ja nende hõlmamine ei ole vastuolus

§ 66lg-ga 1.

Halduskohus tõlgendas mõisteid vääralt. Pakendijäätmed on liigiti kogutud pakendijäätmed. Eelsorditud jäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed, mida on võimalik suunata taaskasutusse. Eelsorditud jäätmete nimistu koostamisel on lähtutud põhimõttest, et kodumajapidamises tekkinud segaolmejäätmetest oleks võimalik eraldi koguda maksimaalselt suur kogus taaskasutusse suunatavaid jäätmeid. Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud nimistu § 3 lg 3 kohaselt liigitatakse liigiti kogutud pakendijäätmete segud alajaotise 15 01 järgi. Linnavalitsus selgitas, et eelsorditud jäätmed kuuluvad nimistu alajaotiste 15 ja 20 alla. Nimistu alajaotis 20 hõlmab olmejäätmeid, sh liigiti kogutud jäätmeid. Seetõttu viitas linnavalitsus alajaotisele

  1. Põhimõtteliselt on plastikpudelit võimalik liigitada ka jäätmekoodi 20 01 39 (plastid) alla. Samas ei tähenda selline viide, et liigiti kogutud klaaspakendite (kood 15 01 07) konteinerid oleksid hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Seda kinnitab jäätmehoolduseeskirja § 9 lg
  2. Seadusega on igale jäätmetekitajale jäetud vabadus otsustada jäätmete kogumise viisi üle. Isik võib koguda kõik jäätmed ladestatavate jäätmete konteinerisse (kood 20 03 01), viia osad jäätmed spetsiaalsetesse pakendikonteineritesse (kood 15 01) või koguda kõik taaskasutatavad jäätmed eelsorditud jäätmete konteinerisse (kood 20 01). Kodumajapidamises tekkivad jäätmed koosnevad peamiselt biolagunevatest toidujääkidest ning pakendijäätmetest ja muudest jäätmetest, mida on võimalik taaskasutusse suunata (nt ajalehed, plastikust mänguasjad jne). Pakendijäätmed on seejuures valdavad. Neid on võimalik koguda liigiti, kuid suur hulk elanikke viskab pakendijäätmed ja muud taaskasutatavad jäät4

(13)3-06-1484 med olmeprügi konteinerisse. Kui korraldatud jäätmeveo raames pakkuda inimestele võimalus koguda kõik taaskasutusse suunatavad jäätmed ühte eraldi konteinerisse – eelsorditud jäätmete konteinerisse, on tegemist ühe osaga olmejäätmetest. Kuna pakendite taaskasutuse organisatsioonidel ei ole piisavalt ressursse, et paigutada konteinerid iga erineva pakkematerjali liigi kogumiseks, on enamus käesoleval ajal Pärnus paiknevatest pakendikonteineritest orienteeritud segapakendite kogumisele. See tähendab, et sisuliselt ei ole tegemist pakendijäätmete liigiti kogumisega, vaid ühe osa olmejäätmete kogumisega eraldi nendest olmejäätmetest, mis suunatakse prügimäele. Segapakendi konteinerite sisu suunatakse järelsortimisse ja taaskasutusse. Avalikult kasutatavate pakendikonteinerite abil kogutakse vaid murdosa reaalselt tekkivatest taaskasutatavatest pakenditest. Selleks, et taaskasutusse suunatavate materjalide hulka suurendada, on otstarbekas pakkuda elanikele alternatiivseid variante nende mugavaks kogumiseks. Sellele aitab kaasa eelsorditud jäätmete hõlmamine korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt

§-le 31 korraldab kohalik omavalitsus jäätmete sortimist.

§ 29

lg 4 p 11 lubab keskkonnaministril määrusega kehtestada käitlusnõuded pakendijäätmetele. Sellist määrust ei ole kehtestatud. Seega on kohalikele omavalitsustele ja pakendiorganisatsioonidele jäetud vabad käed pakendijäätmete kogumise korraldamisel. Ladestatavate ja eelsorditud jäätmete konteinereid veaks ainuõiguse saanud vedaja Paikre prügilasse või sorteerimisjaama. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata avalikest konteineritest võiks vedaja pakendid endiselt viia tema poolt valitud jäätmekäitlejale.

  1. d)Jäätmete käitlemise kavas tuleks ära näidata reaalselt rakendatavad tegevused ja keskkonnakaitselised meetmed. Kirjas peaks olema, kuidas on kavas vedada erinevat liiki jäätmeid, kas erinevatel päevadel või ühel päeval ja millist tüüpi autodega ning millises ajavahemikus. Jäätmete käitlemise kava eeldab tööstiili kirjeldust. Konkursi tingimused ei eelda täpse veograafiku väljatoomist. Ettevõtjal peab olema visioon piirkonna teenindamiseks.
  2. e)Konteinerite müügi- ja rendihinda arvestatakse vaid olukorras, kus pakkujad pakuvad ühesugust jäätmeveo hinda. Tuleb vältida olukorda, kus ainuõiguse omandanud ettevõtja hakkab odavat jäätmeveo hinda kompenseerima konteinerite müügi või rendi kalli hinnaga. Elanikele on raske selgitada, et neil tuleks teha eraldi leping teiselt ettevõtjalt konteineri rentimiseks või ostmiseks. Linnavalitsus ei piira ettevõtlusvabadust konteinerite müügi ja rendi osas.
  3. f)Hinnaerinevuse tõttu hakatakse eelsorditud jäätmete konteinerisse tõenäoliselt panema taaskasutamiseks sobimatuid jäätmeid. Pärnu Linnavalitsuse 27. märtsi 2006. a määruse nr 6 § 3 lg 2 kohaselt peavad eelsorditud jäätmed olema puhtad ja kuivad ning ei tohi olla segunenud järelsortimiseks sobimatute jäätmetega. Kui konteinerist paistavad pooltäis jogurtitopsid või salatikarbid, vettinud ajalehed vms, on väga lihtsalt tuvastatav, et jäätmed ei ole taaskasutamiseks kõlbulikud. Konteineri kaant avades on näha, kas valdav enamus on puhtad jäätmed või mitte.
  4. g)Kuna tegemist on ainuõiguse andmisega pikaks ajaks, on 10%-line arvete vähendamine õigustatud sanktsioon. Kuna linnavalitsusel puudub rahaline suhe ainuõiguse saanud jäätmevedajaga, on õiglane, et odavamate arvete näol saab kompensatsiooni jäätmetekitaja. Halduskohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks antud sanktsioon on üleliia karm. 6. OÜ Resk vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
  5. a)Linnavalitsuse korraldus ja pakkumise kutse dokumendid moodustavad ühe ja sama haldusakti. Järelikult vaidlustas kaebaja ka pakkumise kutse dokumente. Kaebaja palus tühistada korralduse, millega kehtestati pakkumise kutse dokumendid. Halduskohus tühistas korralduse p 1, millega kuulutati välja konkurss korralduse lisas, s.o pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustel. Seega on kohtuotsus tehtud kaebuse piires. HKMS § 19 lg 7 on kehtestatud kaebuse esitaja, mitte haldusorgani huvide kaitseks. Kuna halduskohus võttis seisukoha pakkumise kutse dokumentide konkreetsete punktide õigusvastasuse suhtes, ei tulene halduskohtu otsusest vähimalgi määral, et linnavalitsus peaks kõik kutse tingimused uuesti välja töötama. 5

(13)3-06-1484 Küll aga peab linnavalitsus juhul, kui halduskohtu otsus jääb kehtima, korraldama uue avaliku konkursi. Seega ei ole halduskohtu otsus ebaproportsionaalne.
  1. b)Apellatsioonkaebusest kumab läbi arusaam, et kaebus oleks tulnud esitada 30 päeva jooksul alates 16. märtsist 2006, mil võeti vastu Pärnu linna jäätmehoolduseeskiri, või 24. maist 2006, mil avaldati konkursiteade. Jäätmehoolduseeskiri on üldakt, mida HKMS § 4 lg-st 1 tulenevalt ei ole võimalik halduskohtus iseseisvalt vaidlustada. Järelikult on põhjendamatu alustada tühistamiskaebuse esitamise tähtaja lugemist 16. märtsist 2006. Konkursiteade on üldise iseloomuga ega sisalda teavet pakkumistele esitatavate nõuete jms kohta. Teate pikkus on pool, pakkumise kutse dokumentide maht lisadega 22 A4 lehte. Ilma dokumente välja võtmata ei olnud kaebajal võimalik hinnata nende õiguspärasust (Riigikohtu määrus haldusasjas nr 3-3-1-70-06, p 10).
  2. c)Kaalutlusõiguse teostamise korral peavad kõik asjaomased kaalutlused ja põhjendused nähtuma haldusaktist. Täiendav põhjendamine kohtumenetluse käigus on lubamatu. Seega saab linnavalitsuse korralduse kontrollimisel lähtuda üksnes korralduses ja pakkumise kutse dokumentides esitatud põhjendustest, mitte halduskohtule esitatud seletuses ja apellatsioonkaebuses sisalduvatest kaalutlustest. Jäätmete nimistu alajaotise 20 01 kohaselt võivad olmejäätmed sisaldada olmejäätmete hulgast väljanopitud või liigiti kogutud jäätmeid, kuid mitte alajaotises 15 01 nimetatud pakendijäätmeid. Seega ei kuulu pakendijäätmed olmejäätmete hulka ning nende kogumine ja vedu korraldatud jäätmeveo korras on lubatud üksnes juhul, kui seda tingib oluline avalik huvi. Avalikuks huviks võiks olla keskkonnaalane või rahaline huvi. Kohalik omavalitus korraldab jäätmete sortimist, sh liigiti kogumist. Liigiti kogutud jäätmetele vastanduvad segunenud olmejäätmed.

§ 36

lg-te 1 ja 2 kohaselt tuleb segunenud olmejäätmed enne prügilasse ladestamist sortida ning segunenud ja sortimata olmejäätmete ladestamine prügilasse on keelatud. Mida enam jäätmevaldajad koguvad liigiti erinevaid jäätmeid, seda enam on võimalik liigiti kogutud jäätmeid taaskasutada. Pakkumise kutse dokumentide vormi V kohaselt kogutakse kõik eelsorditud jäätmed (nt klaasi-, metalli-, plastik-, paber- ja puidujäätmed) ühte jäätmemahutisse. Piltlikult kujutab eelsorditud jäätmete mahuti endast segaolmejäätmete väiksemat venda, mille puhul on küsitav nii nende suureulatuslik taaskasutamine kui ka jäätmevaldajate teadlikkus jäätmete liigiti kogumise vajalikkuse suhtes. Järelikult on keskkonnaalane huvi pakendijäätmete korraldatud jäätmeveoga hõlmamiseks kaheldava väärtusega. Pakendijäätmete hõlmamisel korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajatel kohustus nende äraandmise eest tasuda jäätmekonteinerite paigaldamise, jäätmete äraveo ja sorteerimisjaamale jäätmete vastuvõtmise eest. Paikre sorteerimisjaam võtab kogutud pakendijäätmete äraandmise eest tasu 360 kr/tonn. Olukorras, kus pakendijäätmete veol säilib vabaturg, on jäätmevaldajatel võimalik anda eelnevalt liigiti kogutud pakendijäätmed ära tasuta, sest pakendijäätmete veo kulud katab taaskasutajate poolt makstav kokkuostuhind. Järelikult puudub jäätmevaldajate jaoks rahaline huvi selleks, et pakendijäätmed oleks hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Asjaolus, et praegu pakendijäätmete veost ja üleandmisest teenitav kasum läheb pakkumise kutse dokumentide tingimuste kohaselt üle Pärnu linna osalusega OÜ-le Paikre, seisnebki kaebaja õiguste rikkumine. d) Arusaamatuks jääb, miks peaks pakkuja esitama linnavalitsusele ülevaate oma tööstiilist ning kuidas see aitab kaasa jäätmeveo põhieesmärgi saavutamisele, seda enam, et kava ei võeta eduka pakkumise väljaselgitamisel arvesse. e) Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse saanud vedajal ei ole ainuõigust oma veopiirkonnas jäätmemahutite rentimisel ja müümisel. Mahutite müügi või rendi kohustus paneb ainuõiguse saanud vedaja teiste samal turul tegutsevate ettevõtjatega võrreldes halvemasse olukorda. Mure, et ainuõiguse saanud vedaja hakkab madalat veohinda kompenseerima mahuti kõrge hinnaga on põhjendamatu, sest jäätmevaldajal on võimalik vastavat teenust osta teise pakkuja käest. 6

(13)3-06-1484
  1. f)Paljasõnaline ja otsitud on väide, et jäätmevaldaja saab mahuti kaane avamise teel kindlaks teha, kas eelsorditud jäätmete hulgas on rohkem kui 20% ladestatavaid jäätmeid. See, kutsedokumentide lisa 3 p-s 3.4.7 pealepandav kohustus on ebamõistlik ja ebareaalne. Linnavalitsus ei peaks kutsedokumentidega lahendama ainuõiguse saanud vedaja ja OÜ Paikre vahelisi suhteid.
  2. g)Kutsedokumentide lisa 3 p-s 5.2 sätestatud arvete vähendamise õigus on ilmselgelt ebaproportsionaalne. Ainuõiguse andmise fakt ei õigusta iseenesest igasuguste piirangute kehtestamist. See säte moonutab õigust olmejäätmete veoks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus peatub esmalt poolte väidetel seoses kaebetähtajaga (I) ning halduskohtu volituste ja kaebuse piiridega (II). Seejärel hindab ringkonnakohus pakkumise kutse dokumentide õiguspärasust seoses pakendijäätmete hõlmamise (III) ja muude kaebuses vaidlustatud aspektidega (IV). Lõpetuseks hindab ringkonnakohus korralduse tühistamise vajadust ja jagab menetluskulud (V). I 8. Halduskohus ei ole jätnud kaebuse tähtaegsust kontrollimata, nagu märgib vastustaja, vaid on teinud seda 26. oktoobri 2006. a määruses. Kuna see määrus ei olnud edasikaevatav (HKMS § 471 lg 1), on vastustajal õigus vaidlustada halduskohtu otsus kaebetähtaja rikkumise motiivil (HKMS § 31 lg 1). 9. Tallinna Ringkonnakohus lahendas 12. septembri 2006. a määrusega käesolevas asjas määruskaebuse esialgse õiguskaitse küsimuses. Kaebetähtajaga seoses leidis ringkonnakohus üksnes, et kaebetähtaja möödalaskmine ei ole ilmselge. Sellest ei saa teha järeldust, et kaebus on tähtaegne. 10. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kaebetähtaeg ei saanud kulgema hakata 16. märtsil 2006, mil kehtestati Pärnu linna jäätmehoolduseeskiri. Jäätmehoolduseeskiri on üldakt ja selle peale esitatud kaebuse läbivaatamine ei kuuluks HKMS § 3 lg 2 ja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 2 p 1 kohaselt halduskohtu pädevusse. Isegi, kui üldaktist tuleneb vältimatult mingi haldusakti andmine, ei ole isikul kohustust vaidlustada seda enne kui haldusakt on antud. 11. Vastavalt

§ 67

lg 1 esimesele lausele korraldatakse konkurss jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. Konkurentsiseaduse § 14 lg 2 esimese lause kohaselt kehtestab eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korra Vabariigi Valitsus. Nimetatud kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse

  1. septembri
  2. a määrusega nr 303 (edaspidi kord). Korra § 21 kohaselt peab pakkumine vastama pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele. Seega kujutab pakkumise kutse dokumentide kehtestamine endast pakkumismenetluses eelhaldusakti. Sellega määratakse siduvalt kindlaks tingimused, millele pakkumine peab vastama. Vastavalt HKMS § 9 lg-le 1 tuleb kaebus haldusakti tühistamiseks esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates. Seega tuleb selgitada, millal vaidlustatud korraldus kaebajale teatavaks tehti. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62 lg 1 kohaselt tehakse haldusakt teatavaks vabas vormis, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. HMS § 31 lg 1 p 3 kohaselt tehakse haldusakt teatavaks resolutiivosa kohta teate avaldamisega üleriigilise levikuga ajalehes või seaduses sätestatud juhtudel ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui haldusakt on vaja avali7

(13)3-06-1484 kult teatavaks teha, ent akt ei kuulu avaldamisele Riigi Teatajas. Avaliku teatavakstegemise eesmärk on muuhulgas käivitada kaebetähtaeg kõigi isikute suhtes, kes võivad soovida haldusakti vaidlustada, kui seadus või haldusõiguse üldpõhimõtted ei nõua täiendavalt teatud isikute grupi isiklikku teavitamist.
  1. Korra § 10 sätestab, et avatud pakkumine kuulutatakse välja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Seega on nõutav pakkumise väljakuulutamise otsuse avalik teatavakstegemine, kuid otsus ei kuulu avaldamisele Riigi Teatajas. Järelikult tuleb otsus vastavalt HMS § 31 lg 1 p-le 3 lugeda teatavaks tehtuks alates resolutiivosa avaldamisest üleriigilise levikuga ajalehes.
  2. Jäätmeveoga tegutsevale ettevõtjale peab ringkonnakohtu hinnangul jäätmeseaduse ja korra põhjal olema arusaadav, et pakkumise väljakuulutamise korral on õiguse andja kehtestanud ka pakkumise kutse dokumendid. Korra § 14 sätestab, et pakkumiskutse dokumendid edastab õiguse andja huvitatud või väljavalitud ettevõtjatele kooskõlas avaliku konkursi väljakuulutamisel teatatuga. Seega ei olnud dokumentide avaldamine ajalehes kohustuslik. Ka ei ole kutsedokumentide avaldamine nende mahu tõttu mõistlik. Samuti ei näinud õigusaktid korralduse resolutsiooni avaldamise kõrval ette korralduse isiklikku ametikohustuslikku teatavakstegemist kaebajale ega ühelegi teisele ettevõtjale. Kaebaja viide Riigikohtu määrusele haldusasjas nr 3-3-1-70-06 ei ole asjakohane, sest käesoleval juhtumil tuleb arvestada HMS § 31 lg 1 p-s 3 ning korra §-des 10 ja 14 sätestatud haldusakti teatavakstegemise erikorraga.
  3. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et efektiivse õiguskaitse tagamiseks pakkumistingimuste suhtes peab ettevõtja enne kaebuse esitamist olema kätte saanud pakkumise kutse dokumendid. Samas ei ole efektiivse õiguskaitse tagamiseks vältimatult vajalik siduda tähtaja kulgemahakkamist pakkumise kutse dokumentide saamise hetkega. Efektiivne õiguskaitse on võimalik ka siis, kui ettevõtja astub ise pärast konkursi korraldamise otsuse resolutiivosa avaldamist mõistliku aja jooksul samme pakkumise kutse dokumentide ja korralduse ülejäänud osadega tutvumiseks. Kui konkursi korraldaja jätab dokumendid siiski õigusvastaselt väljastamata või viivitab sellega ning see raskendab konkreetsel juhul reaalselt kaebuse esitamist, võib see olla kaebetähtaja ennistamise aluseks. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu
  4. oktoobri
  5. a määruse seisukohaga, et võimalik pakkuja võib oodata pakkumise kutse dokumentide väljastamise taotluse esitamisega kuni pakkumise esitamise tähtaja lõpuni. Siiski ei saa haldusakti avaldamata osasid, käesoleval juhul pakkumise kutse dokumente, lugeda teatavaks tehtuks enne, kui isikul on avanenud esimene võimalus nendega tutvuda.
  6. Puudub vaidlus selle üle, et teade vaidlusaluse konkursi korraldamise kohta (tl 60) avaldati ajalehes Postimees
  7. mail
  8. Samasisuline teade avaldati
  9. mail 2006 ajalehes Pärnu Postimees ja
  10. juunil 2006 Ametlikes Teadaannetes. Teates märgiti järgmist: „Pärnu Linnavalitsus kuulutab välja avatud pakkumise korraldatud olmejäätmeveo ainuõiguse andmiseks Pärnu linna veopiirkondades 2 ja
  11. Ainuõiguse andja: Pärnu Linnavalitsus, Uus tn 4, 80098 PÄRNU. Ainuõiguse iseloomustus: – veopiirkonda nr 2 kuuluvad Rääma ja Tammiste linnaosad ning veopiirkond nr 3 koosneb Lodja ja Raeküla linnaosadest koos Mai linnaosa Papiniidu tänavast idapoole jääva osaga. – korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, vedamise minimaalsed sagedused ja teenustasude maksimaalsed piirmäärad on toodud Pärnu Linnavolikogu
  12. märtsi 2006 määruses nr 14 “Jäätmehoolduseeskiri”. – ainuõiguse kehtima hakkamise aeg täpsustatakse avalikul konkursil edukaks tunnistatud pakkuja ning linnavalitsuse vahel sõlmitavas lepingus. Ainuõigus antakse kolmeks aastaks. 8
(13)3-06-1484 [---] Pakkumise kutse dokumendid väljastatakse alates
  1. juunist 2006 Pärnu Linnavalitsuse majandusosakonnast tuba 11 (Kuninga 24, 80010 PÄRNU) tööpäevadel 8-12 ja 13-17“. Lisaks toodi teates ära pakkujate kvalifitseerimise tingimused ning näidati ära tagatis ja pakkumiste esitamise tähtaeg ja kord. Teates puudus viide vaidlustatud korralduse kuupäevale ja numbrile, samuti vaidlustamisviide.
  2. Vaidlustatud korralduse p 1 oli sõnastatud järgmiselt: „Välja kuulutada Pärnu linnas avalik konkurss korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks kolmeks aastaks veopiirkonnas 2 (Rääma ja Tammiste linnaosad) ja veopiirkonnas 3 (Lodja ja Raeküla linnaosad ning Mai linnaosa Papiniidu tänavast idapoole jääv ala) lisas esitatud tingimustel“. Seega ei ole korralduse resolutsioon ajalehes avaldatud sõnasõnalt, kuid edasi on antud kogu resolutsiooni sisu: konkursi objekt, korraldaja, ainuõiguse tähtaeg, veopiirkond jms. Korralduse resolutsioon tuleb seega lugeda avaldatuks
  3. mail
  4. Haldusakti kuupäeva, numbri ja vaidlustamisviite märkimata jätmine on küll õigusvastane, kuid need puudused ei tähenda, et haldusakti ei saa lugeda teatavaks tehtuks. Kaebajale ei olnud korralduse rekvisiidid teada ka kaebust esitades.
  5. Avaldatud teate kohaselt olid pakkumise kutse dokumendid kättesaadavad alates
  6. juunist 2006 tööpäevadel. Kuna 23.–
  7. juuni 2006 olid puhkepäevad, võis kaebaja järeldada, et esimene võimalus pakkumise kutse dokumentide väljanõudmiseks avaneb
  8. juunil
  9. Tähtsust ei oma see, millal tegelikult olid pakkumise kutse dokumendid kättesaadavad. Teate põhjal võis kaebaja järeldada, et
  10. juuni 2006 on kutsedokumentide teatavakstegemise kuupäev. 30-päevast kaebetähtaega tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 lg 1 kohaselt hakata arvutama tähtaja algusega seotud sündmusele järgnevast päevast. Seega oli kaebetähtaja viimane päev
  11. juuli 2006 – kaebuse esitamise päev. Kaebus on tähtaegne. II
  12. Vastustaja leiab, et halduskohus ei saa pakkumise kutse dokumentide õigusvastasuse korral tühistada avaliku konkursi väljakuulutamise korraldust. Kaebaja on seisukohal, et pakkumise kutse dokumendid ja konkursi väljakuulutamise korraldus on teineteisest lahutamatud. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et pakkumise kutse dokumendid on konkursi väljakuulutamise korralduse osaks, sest kutsedokumendid kinnitati selle korraldusega. Siiski ei pruugi dokumentide mõne punkti õigusvastasus anda alust kogu korralduse tühistamiseks. Vastavalt RVastS § 3 lg-le 1 ja HKMS § 7 lg-le 1 võib isik nõuda haldusakti tühistamist vaid selles ulatuses, milles see rikub tema õigusi. Seega on isikul juhul, kui pakkumise kutse dokumentide mõni säte rikub tema õigusi, õigus nõuda vastava sätte tühistamist. Avaliku konkursi väljakuulutamise korralduse tühistamist tervikuna on isikul sellel alusel õigus nõuda vaid juhul, kui avalik konkurss tervikuna rikuks tema õigusi vaatamata sellele, et kutsedokumentide konkreetne õigusi rikkuv säte tühistatakse.
  13. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus väljunud kaebuse piiridest, sest kaebaja on palunud tühistada kutsedokumendid kinnitanud haldusakti, s.t linnavalitsuse
  14. mai
  15. a korralduse tervikuna, sh koos pakkumise kutse dokumentidega. Asjaolu, et kaebaja ei ole vastustaja hinnangul esitanud põhjendusi korralduse kõigi osade õigusvastasuse kohta, ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust tõlgendada tema kaebuse eesmärki kitsamalt HKMS § 19 lg 7 alusel. Kui korralduse kõik osad ei riku kaebaja õigusi, tuleb kaebus selles osas jätta rahuldamata, mitte tõlgendada seda kitsamalt. 9
(13)3-06-1484
  1. Seda, kas halduskohus on eelpoolviidatud põhimõtetest kinni pidanud, käsitleb ringkonnakohus pärast pakkumise kutse dokumentide sisulist hindamist. III
  2. Vaidluse sisulises osas vajab käesolevas asjas ennekõike lahendamist küsimus, kas vastustaja võis pakkumise kutse dokumentides hõlmata korraldatud jäätmeveoga pakendijäätmeid.

§ 66lg 1 kohaselt võib korraldatud jäätmevedu hõlmata olmejäätmeid.

Sama paragrahvi lõike 2 teise lause kohaselt võib korraldatud jäätmevedu hõlmata ka muid jäätmeid, kui seda tingib oluline avalik huvi. Pakkumise kutse dokumentide p 1.1 kohaselt on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud segaolmejäätmed, eelsorteeritud jäätmed ja suurjäätmed. Pärnu Linnavalituse majandusosakonna

  1. juuli
  2. a kirjas selgitatakse, et kutsedokumentide p-s 1.1 nimetatud jäätmete hulka kuuluvad ka pakendijäätmed (kood 15). Kaebaja leiab, et pakendijäätmed ei ole jäätmete nimistu jaotisekoodi 20 kohaselt olmejäätmed. Vastustaja on seisukohal, et pakendijäätmed võivad kujutada endast olmejäätmeid.
  3. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga. Küsimus, kas pakendijäätmed on olmejäätmed Vabariigi Valitsuse
  4. aprilli
  5. a määrusega nr 102 kehtestatud nimistu tähenduses, ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel määrav.

§ 66

lg-s 1 märgitud olmejäätmete mõiste sisustamisel tuleb lähtuda sama seaduse §-st 7, mille esimese lause kohaselt on olmejäätmed kodumajapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.

§ 7ei sätesta, et kodumajapidamises tekkinud pakendijäätmed ei ole olmejäätmed.

Seega ei reguleeri

§ 66

lg 2 korraldatud jäätmeveo laiendamist olmejäätmete koosseisus olevatele pakendijäätmetele. Samas ei lugenud valitsuse määrus pakendijäätmeteks igasuguseid pakendeid, vaid liigiti kogutud pakendijäätmeid, sealhulgas olmepakendijäätmeid ja mitmesugustest materjalidest pakendijäätmete segusid (§ 3 lg 3). Pakendid, mis sisalduvad segaolmejäätmetes või eelsorditud jäätmetes, kuuluvad ka nimistu valguses olmejäätmete hulka. Nimistu koodi 20 01 määratlusest nähtub, et pakendid ei kuulu olmejäätmete hulka, kui nad on sellest väljanopitud või liigiti kogutud. Keskkonnaministri

  1. jaanuari
  2. a määrus nr 4 „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ ei ole käesolevas vaidluses asjakohane, sest see määrus on antud pärast vaidlustatud haldusakti andmist.
  3. Apellatsioonkaebusele esitatud vastuse kohaselt (lk 7, joonealune märkus) peab kaebaja enda õiguste rikkumiseks kutsedokumentide p 1.1 puhul seda, et talt võetakse õigus tegeleda Pärnu linnas pakendijäätmete kogumisega avalikesse konteineritesse ja neis elanikelt tasuta kogutud pakendijäätmete veoga. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kutsedokumentide p 1.1 kohaselt ei hõlmaks korraldatud jäätmevedu igasuguste pakendijäätmete, vaid üksnes nende pakendijäätmete kogumist ja vedu, mis sisalduvad segaolmejäätmetes ja eelsorditud jäätmetes. Segaolmejäätmed on sorteerimata kodumajapidamisjäätmed. Eelsorditud jäätmed on kodumajapidamisjäätmetest eraldi kogutud taaskasutatavad jäätmed. Avalikesse konteineritesse ei koguta pakendijäätmeid segaolmejäätmete ja eelsorditud jäätmete hulgas. Seega ei riku pakkumise kutse dokumentide p 1.1 kaebaja 10

(13)3-06-1484 õigusi. Kuna pakendite kogumist avalikes konteinerites ei piirata, ei kao elanikel võimalus anda pakendeid ära tasuta.
  1. Eelnevast tulenevalt ei ole pakkumise kutse dokumentide p 1.1 tühistamiseks alust ja see säte ei saa olla ka aluseks kogu korralduse tühistamiseks. IV
  2. Pakkumise kutse dokumentide p 8.1 sätestab, et pakkujal tuleb koos pakkumisega esitada jäätmete käitlemise kava. Punkti 8.1.1 kohaselt tuleb kavas ära näidata, „kuidas (millise jäätmeveokiga), millal (nädalapäevad, kellaaegade vahemik) ning millise veosagedusega kavatsetakse vedada erinevaid jäätmeid jäätmekäitluskohta“. Pooled ei ole vaidlustanud halduskohtu seisukohta, et nimetatud säte tagab piirkonnas varem tegutsenud ja uute jäätmevedajate võrdse kohtlemise. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga ega korda sellekohaseid põhjendusi. Halduskohus märkis täiendavalt, et linnavalitsuse selgitustes kasutatud mõiste „ettevõtte põhimõtted“ on ebaselge sisuga. Kutsedokumentides seda mõistet ei kasutatud. Linnavalitsuse hilisema selgituse puudused ei anna alust p 8.1.1 ega korralduse tühistamiseks. Seega ei ole apellatsiooniastmes jätkuv vaidlus eelpoolnimetatud mõiste üle asjakohane. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kava esitamise kohustus aitab tagada pakkumise läbimõeldust. Linna huvides ei ole see, et konkursi võidaks pakkumine, mis on küll soodne, kuid mille tingimuste täitmisega ei suuda ettevõtja hiljem toime tulla.
  3. Pakkumise kutse dokumentide p-s 11.3 on kehtestatud tabel hindepunktide kohta pakkumiste hindamisel. Tabeli p-des 5 ja 6 on määratletud hinded lähtudes pakkuja poolt jäätmekonteinerite müügi ja rendi hindadest. Kutsedokumentide p-de 10.8 ja 12.3 kohaselt arvestatakse nimetatud hindasid juhul, kui kaks või enam pakkumist on p 11.6 alusel võrdväärse maksumusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei riku dokumentide p 11.3 kaebaja õigusi. Konteinerite rendi ja müügihinnaga seotud kohustus kohtleb kõiki pakkumismenetluses osalevaid ettevõtjaid võrdselt. Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse omandanud ettevõtja võrdlemine konteinerimüüjate ja -rentijatega, kellel ainuõigus puudub, ei ole kohane. Kaebajal on samuti võimalus ainuõiguse andmist mitte taotleda ning jätkata konteinerite müüki ja renti vabalt valitud hindadega. Halduskohus on ennatlikult asunud seisukohale, et konteinerite müügi- ja rendihindade arvestamine ei ole konkursil asjakohane. Tõepoolest, jäätmemahutite müük ega rent ei ole konkursi objektiks ja ettevõtja ei saa nende teenuste osas ainuõigust. Samas ei ole ainuõiguse andmisel iseenesest keelatud sätestada tingimusi korraldatud jäätmeveoga seonduvate teenuste osas.

§ 67lg 2 ei piira pakkumise kutse dokumentides esitatavate tingimuste ringi.

Konteinerite müümine või rentimine on seotud jäätmete kogumisega ja jäätmete kogumine on

§ 66lg 1 kohaselt hõlmatud korraldatud jäätmeveoga.

Kaebaja ei ole lükanud ümber vastustaja kartust, et ainuõiguse omandaja võib hakata mahutite müügi ja rendihindade määramisel kasutama ära oma positsiooni. Mahutite pakkuja vahetamise põhimõtteline võimalus ei pruugi tähendada lihtsat ja mugavat pakkuja vahetamise võimalust tegelikkuses. 27. Pakkumise kutse dokumentide lisaga 3 on kehtestatud ainuõiguse saaja ja andja vahelise lepingu olulised tingimused. Lepingu p 3.4.7 sätestab: „Ainuõiguse saaja kontrollib, et jäätmemahutites ei oleks sobimatuid jäätmeid. Ainuõiguse saaja peab Paikre Sorteerimisjaama üle andma ainult eelsorditud jäätmeid. Juhul, kui eelsorditud jäätmete hulgas on üle 20% ladestatavaid jäätmeid, siis on Paikre Sorteerimisjaamal õigus nõuda Töövõtjalt ladestatavate jäätmete prügilasse transportimise ja ladestamise kulude katmist. Juhul, kui jäätmevaldaja eelsordi11

(13)3-06-1484 tud jäätmete konteineris on üle 20% ladestatavaid jäätmeid, siis on Ainuõiguse saajal õigus nõuda jäätmevaldajalt konteineri tühjendamise eest teenustasu, mis vastab ladestatavate jäätmete konteineri tühjendamise tasule“. Ringkonnakohtu hinnangul on see lepingutingimus õiguspärane ega riku kaebaja õigusi. Taas ei kohelda kaebajat selle tingimusega teistest pakkujatest erinevalt. Tingimus on ringkonnakohtu hinnangul asjakohane. Kohalikul omavalitsusel puudub kohustus anda ainuõigust ilma vedaja kohustuseta tagada üleantavate jäätmete nõuetekohasus. Jäätmete eelsortimise süsteemi juurutamisel on äärmiselt oluline, et eelsorditud jäätmete hulka ei paigutataks kriitilisest määrast enam sortimata jäätmeid. Vastasel juhul ei ole eelsorditud jäätmeid võimalik käidelda piisavalt odava hinnaga, tekitamaks elanikes motivatsiooni taaskasutatavate jäätmete eraldamiseks. Lepinguga on pooltel võimalik võtta kohustusi kolmandate isikute ees (VÕS § 80 lg 1). Miski ei keela seda teha ka ainuõiguse andmise lepingus. Küsimust ei saa jätta reguleerimiseks edaspidiste lepingutega, sest vedaja ei pruugi sarnase kohustusega hiljem nõustuda. Kõnealuse lepingupunkti täitmine ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimatu ega ebamõistlikult keeruline. Vedaja ei pea tegema jäätmete koosseisu kohapeal kindlaks protsendilise täpsusega. Vedaja ei pea saama tingimata anda üle maksimaalselt, s.o just 20% ladestatavaid jäätmeid sisaldavaid eelsorditud jäätmeid. Vedaja peab eelsorditud jäätmete koosseisus andma ladestatavaid jäätmeid üle nii vähe kui võimalik. 20% on üksnes määr, alla mille ei saa vedaja suhtes jäätmete mittenõuetekohasuse eest meetmeid rakendada. Kui kohapeal kontrollides ilmneb, et eelsorditud jäätmete mahuti sisaldab sobimatuid jäätmeid ja vedajal tekib kahtlus, et neid võib olla üle 20%, oleks tal õigus toimida vastavalt lepingu p-le 3.4.3, st jätta konteiner tühjendamata, fikseerida selle põhjused veolehel ja nõuda valdajalt tasu.
  1. Pakkumise kutse dokumentide lisa 3 p 5.2 on sõnastatud järgmiselt: „Ainuõiguse andjal on õigus nõuda, et Ainuõiguse saaja vähendaks kõigi antud piirkonnas olevatele jäätmevaldajatele esitatavate arvete maksumust 10% võrra juhul, kui Pärnu Linnavalitsusele on laekunud põhjendatud kaebusi korraldatud jäätmeveo teostamises esinevate puuduste kohta või kui Ainuõiguse andja on kontrolli tulemusel tuvastanud puudusi Ainuõiguse saaja töös ning puudusi ei ole viivitamatult kõrvaldatud. Tuvastatud puudustest ja rikkumistest teavitatakse Ainuõiguse saaja koheselt ja kirjalikult“. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et see lepingupunkt on ebaproportsionaalsuse tõttu õigusvastane. Ainuõiguse omandanud ettevõtja positsiooni kuritarvitamist on võimalik vältida leebemate vahenditega kui kõigi piirkonna jäätmevaldajate tasude 10%-line vähendamine. Igasugune puudus jäätmeveo korraldamisel ei saa õigustada nii ulatuslikku rahalist kaotust vedaja jaoks. Kõnealune punkt ei sätesta isegi seda, kui pikaks perioodiks arveid vähendataks. Proportsionaalne võiks olla konkreetse jäätmevaldaja, kes jäätmeveo puuduse tõttu kannatas, tasu alandamine. V
  2. Ringkonnakohus on seisukohal, et ühegi kaebaja poolt esile toodud pakkumise kutse dokumentide tingimuse õigusvastasus ei saa tuua kaasa kogu korralduse kehtetuks tunnistamist. Jättes nimetatud tingimused kõrvale, ei oleks konkursi korraldamine kaebaja õigusi rikkunud. Kuna lisa 3 p 5.2 on õigusvastane, jääb halduskohtu otsus selle tühistamise osas jõusse. Asjaolu, et vastustaja poolt halduskohtule ja ringkonnakohtule esitatud väited ei sisaldunud korralduses, ei ole korralduse tühistamise aluseks. Halduskohus peab tegema kindlaks haldusakti sisulise õiguspärasuse ning haldusorganil on õigus kohtumenetluses esitada selle kohta 12
(13)3-06-1484 väiteid (HKMS § 15 lg 1). Motiveerimisvead toovad haldusakti tühistamise kaasa vaid juhul, kui kohtul ei ole nende tõttu võimalik haldusakti sisulises õiguspärasuses veenduda (HMS § 58). 30. HKMS § 92 lg 2 kohaselt jagatakse kohtukulud kaebuse osalise rahuldamise korral proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna valdavas osas jääb kaebus rahuldamata ja vastustaja menetluskuludeks on üksnes apellatsioonkaebuse eest tasutud riigilõiv 80 kr, peab ringkonnakohus proportsionaalseks see täies ulatuses kaebajalt välja mõista. Ivo Pilving Silvia Truman Ruth Virkus 13
(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.