(649)krooni 10 senti ning menetluskuludena riigilõiv summas kuussada viiskümmend

(650)krooni; korteriühistu „X“ kasuks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (14.11.2006.a.). Kostja võib juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks või TsMS §415 lg.1 pp.1-3 sätestatud asjaolude esinemisel, esitada 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum aadressil :. Elamu haldamiseks moodustasid korteriomanikud korteriühistu “X” (asutatud 15.07.1997.a.; registrikanne 21.08.1997.a.). Hageja ja OÜ Y (õigusjärglaseks H AS) vahel 01.11.2003.a. sõlmitud halduslepingule andis hageja X elamu koos selle juurde kuuluva välisterritooriumi ja seal paiknevate rajatistega hallata ja majandada OÜ-le Y. Samuti volitas hageja OÜ Y sõlmima KÜ nimel elamu haldamiseks vajalikke tehinguid ning esindama KÜ-d rendi-, üüri-, halduskulu-, ja muude võlgade sissenõudmisel. Hageja kinnitab, et ta on teostanud elamu haldamist, sealhulgas kostjale kuuluva eluruumi hooldamise raames tasunud kommunaalmaksed vastavat teenust ostutanud ettevõtetele, kuid kostja on jätnud tasumata halduskulud ja tarbitud kommunaalteenuste eest. Hageja märgib, et seisuga 20.08.2006.a. võlgneb kostja hagejale halduskulu ja tarbitud kommunaalteenuste eest 8 390.35 krooni, millise võlgnevuse koos viivisega summas 649.10 krooni, palub hageja kostjalt välja mõista. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 650 krooni. Menetluse käik 12.09.2006.a. väljastas kohus kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 15 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.22-24/. Kuigi kostja on hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid kätte saanud isiklikult 15.09.2006.a., ei ole ta kuni käesoleva ajani kohtule vastanud. Kuna kostja ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (TsMS) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus. Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. TsMS §444 lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 sätestab, et tsiviilõigused ja kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega on tõendatud, et kostjale kuulub isikliku omandiõiguse alusel eluruum (korteriomand). Eelnimetatud elamu korteriomanikud on elamu ühiseks haldamiseks ja majandamiseks asutanud korteriühistu “X” (asutatud 15.07.1997.a.; registrikanne 21.08.1997.a.) /tl.3-12,17/. Seega eksisteerib poolte vahel õigussuhe, mida reguleerivad kaasomandi valdamist ning korteriomandite majandamist puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Korteriomandiseaduse” (KomS) (RT 28/94-426; RT 92/00-601) §13 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused … . “Asjaõigusseadus” (AÕS) (RT 39/93-590; 44/99-509) §75 lg.1 sätestab kaasomaniku kohustuse kanda vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. “Mittetulundusühingute seaduse” (MtÜS) (RT 42/96-811) §12 lg.4 sätestab, et mittetulundusühingu (s.h. korteriühistu) (KÜS §1 lg.2, §3 lg.1) liikmete varalised ja muud kohustused ühistu suhtes, määratakse kindlaks põhikirjaga. “Korteriühistuseaduse” (KÜS) (RT 61/95-1025; RT 42/99-498) §4 lg.2 kohaselt määratletakse korteriühistu liikme korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise kord kindlaks põhikirjaga. KÜ põhikirja punkt 20 alapunktid 3,4,5 sätestavad liikme kohustuse tasuda osa- ja sihtotstarbelisi makseid ning osa võtta elamu majandamise ja hooldamise kulude katmisest /tl.5/. Kuna eelnimetatud õigusnormid reguleerivad KÜ ja selle liikme vahelisi õigusi ja kohustusi, on kostja korteriomanikuna kohustatud täitma kohustusi (kohustist) korteriühistu ees, sõltumata tema KÜ liikmeks astumise avalduse esitamise ajast ja/või eluruumi tegelikust kasutamisest, ning faktist, kas eluruumi omanik osales üldkoosolekul vastava otsustuse tegemisel. Asja materjalidega /tl.16/ on tõendatud, et kostja on perioodil 01.10.2005.a. kuni 31.07.2006.a. jätnud tasumata hageja poolt esitatud arved ning seisuga 20.08.2006.a. võlgneb hagejale hoolduskulu ja kommunaalmaksed summas 8 390.35 krooni. Seega eksisteerib poolte vahel võlasuhe. Alates 01.07.2002.a. reguleerib võlasuhetel põhinevaid kohustisi “Võlaõigusseadus” (