KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht 3. jaanuar 2007.a Paide kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-29000 Tsiviilasi MVi hagi MVi va

) § 60 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last.

§ 61

lg-te 1 ja 2 kohaselt juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks arvestades kummagi vanema varalist seisundit ja lapse vajadusi.

§ 49

alusel on mõlemal poolel 2 lapse suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

§ 61

lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Hageja on eelmenetluse käigus nõustunud kostja ettepanekuga igakuise elatise suurusega 1500 krooni kuus. Hagimaterjalidest selgub, et kostja on alates 28.08.2006.a kuni 02.12.2006.a lapsele elatist maksnud kokku 3800 krooni. Varasemate maksmiste kohta kostja tõendusmaterjali esitanud ei ole. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise maksmist.

§ 70

kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatishagi esitamisest ning hageja taotlusel võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud perekonnaseaduse § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Hageja esitas Pärnu Maakohtule

1. augustil 2006.a maksekäsu kiirmenetluse avalduse lapse elatise nõudes, mis tsiviilkohtumenetluse § 486 lg 1 sätete kohaselt läks üle hagimenetlusse ning hagi loetakse esitatuks
2. augustist 2006.a. Hageja ei ole esitanud taotlust elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt, vaid taotleb elatise väljamõistmist avalduse esitamisest alates. Kohus mõistab kostjalt elatise välja alates
3. augustist 2006.a. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju hüvitamise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et elatusraha 1500 krooni kuus on hagejale hädavajalik, mistõttu kohtuotsus tuleb täies ulatuses tunnistada viivitamatult täidetavaks, kusjuures arvesse võttes asjaolu, et kostja on alates 28.08.2006 kuni 02.12.2006.a tasunud elatist 3800 krooni. TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsM § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude, kannab käesoleva tsiviilasja kulud kostja. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 3