2-06-18749/2

KOHTUOTSUS (kostja õigeksvõtul põhinev otsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 01.detsember 2006.a Paide Tsiviilasja number 2-06-18749 Tsiviilasi LL’e hagi ÜL’e vastu abielu lahutamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: LL, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxx xx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx Hageja esindaja: Armand Mark volikirja alusel Kostja: ÜL, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxx xxx xxxx xxxx xxxxxxxx Kostja esindaja: Matti Reinsalu vandeadvokaat Kohtuistungi toimumise aeg 05.oktoobril 2006.a kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.
2. Lahutada ÜL’e ja LL’e abielu, milline sõlmiti x.xx.xxxx.a ning mille kohta Kingissepa Rajooni TK Perekonnaseisuaktide Büroo on abielukannete raamatusse teinud kande nr
4. Säilitada LL’ele abielu ajal kantud perekonnanimi „L“.
5. Jõustunud kohtuotsus teha 10 päeva jooksul teatavaks Saare Maavalitsusele (asukoht Lossi 1 Kuressaare). MENETLUSKULUDE JAOTUS Abielu lahutamise nõudega seotud menetluskulud tsiviilasjas nr 2-06-18749, so LL’e menetluskulu (riigilõiv abielu lahutamise nõudelt) ja asja läbivaatamiskulud, kannavad pooled võrdsetes osades. Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Avaldus tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. EDASIKAEBAMISE KORD Pooled võivad otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. MENETLUS 24.07.2006.a esitas LL Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse ÜL’e vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. 27.11.2006.a kohtuistungil loobus LL oma hagist ÜL’e vastu ühisvara jagamise nõude osas. 01.12.2006.a määrusega võttis kohus hageja loobumise vastu ja lõpetas tsiviilasja nr 2-0618749 menetluse ühisvara jagamise nõudes. Käesoleva kohtuotsusega lahendab kohus LL’e hagi ÜL’e vastu abielu lahutamise nõudes. Kostja tunnistas hageja nõuet abielu lahutamiseks. Seega on tegemist kostja õigeksvõtul põhineva otsusega, mistõttu kohus TsMS § 444 lg 1 alusel jätab otsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Tsiviilasi nr 2-06-18749 KOHTU SEISUKOHAD
6. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Asjaolu, et pooled ei ela koos alates 1987.a algusest, st peaaegu kakskümmend aastat, ning kumbki pool ei soovi katkenud abielusuhteid taastada, annab tunnistust, et pooltel puudub soov teineteisega abielus olla. PKS § 2 mõtte kohaselt on abielu aluseks poolte ühine soov olla teineteisega abielus. Abielu jätkamine ei ole võimalik, kui ühel või mõlemal poolel sellekohane soov puudub. Poolte abielu tuleb lahutada.
7. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Abiellumisel muutis perekonnanime hageja, st LL. Hageja kinnitas kohtuistungil, et ei soovi tagasi abielueelset perekonnanime. Eeltoodust tulenevalt säilitab kohus LL’ele abielu ajal kantud perekonnanime L.
8. Kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, leppisid pooled kohtuistungil kokku, et kannavad abielu lahutamise nõudega seotud menetluskulud, sh hageja kantud riigilõivu abielu lahutamise nõudelt ning asja läbivaatamiskulud, võrdsetes osades. Pooled on õigustatud leppima kokku seaduses sätestatust erineva menetluskulude jaotuse. Arvestades poolte tahet jaotab kohus abielu lahutamise nõudega seotud menetluskulude kandmise kohustuse poolte vahel võrdses ulatuses. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 esitab kohus käesolevas otsuses vaid menetluskulude jaotuse. Kui menetlusosalised soovivad menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, peavad nad kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 1 esitama kohtule 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest vastavasisulise kirjaliku avalduse. Sirje Lahesoo Kohtunik