Obsah (4)

§ 142§ 407§ 444§ 162

KOHTUOTSUS (tagaseljaotsus) EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Otsuse tegemise aeg ja koht 15.detsember 2006.a Paide Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-06-31705 NR hagi VR’

) § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsuses sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest. Avaldus tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. EDASIKAEBAMISE KORD VR ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. VR võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1,2).

Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. NR võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTU SEISUKOHAD 1.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Tsiviilasi nr 2-06-31705 Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid loetakse kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 322 lg 1 alusel kättetoimetatuks (tl 1,9,11).

§ 407

lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealist last. Osundatud sätte mõttest tulenevalt on pooltel alaealise poja S vanematena kohustus hoolitseda selle eest, et nende poeg saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada vanematelt ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist, on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist. Hagi asjaolude kohaselt ei ole kostja vabatahtlikult täitnud lapse ülalpidamiskohustust.

§ 407

lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Eelnimetatud asjaolu annab hagejale PKS § 61 lg 1 alusel õigustuse nõuda kostjalt elatist kohtu kaudu. Seega on hageja nõue kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise saamiseks õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.

1. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja nõuab kostjal lapse ülalpidamiseks elatist 1500 krooni kuus. Seega nõuab hageja lapse ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud minimaalmääras. PKS § 61 lg 4 kohaselt on kostja kohustatud maksma lapse ülalpidamises elatist vähemalt hageja nõutud ulatuses. Hageja nõue elatise saamiseks seaduses sätestatud minimaalmääras on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb poeg Si ülalpidamiseks välja mõista elatusraha 1500 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
2. PKS § 70 kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatishagi esitamisest ning hageja taotlusel võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud perekonnaseaduse § 61 lõikes 6 nimetatud asjaolusid. Hageja ei taotlenud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt. Sellest tulenevalt mõistab kohus kostjalt elatise välja alates hagiavalduse esitamisest, st 27.10.2006.a. 4.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud (riigilõiv elatise nõudelt ja asja läbivaatamiskulud) pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja ja seda täies ulatuses. Sirje Lahesoo Kohtunik 2