) § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Tõendatud on, et poolte abielu sõlmiti 15.03.2003.a Järva Maavalitsuses ning selle kohta koostati abieluakt nr 10. Hageja väidete kohaselt, milliste õigsust kostja 19.09.2006.a kohtuistungil kinnitas, kuritarvitas kostja alkoholi ning selle tõttu poolte abielusuhted ka 2005.a suvel katkesid. Pooled proovisid küll kohtumenetluse ajal antud leppimisaja jooksul oma abielusuhteid taastada, kuid tagajärjetult – kuigi kostja 19.09.2006.a kohtuistungil kinnitas, et lõpetab alkoholi tarvitamise, ta antud lubadust ei täitnud. 13.12.2006.a kohtuistungil selgitas hageja, et kostja jätkas ka kohtu antud leppimisaja kestel alkoholi tarvitamist igapäevaselt ning samal põhjusel ei ilmunud ta ka kohtuistungile. Hageja kinnitas, et nad ei ela kostjaga koos, ta ei soovi enam kostjaga abielus olla ning et nende abielu tuleb lahutada. Asjaolud, et pooled ei ela juba mõnda aega abikaasadena koos ning et hagejal puudub soov olla kostjaga abielus, annavad tunnistust sellest, et poolte abielu jätkamine ei ole võimalik.
Abielu ei ole võimalik, kui kasvõi ühel abikaasal sellekohane soov puudub. Poolte abielu tuleb lahutada.
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealist last. Tõendatud on, et pooled on 21.juulil 2003.a sündinud MM’u vanemad (tl 5). Seega lasub pooltel alaealise poja vanematena kohustus hoolitseda selle eest, et nende poeg saab kasvamiseks ja arenemiseks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada vanematelt ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida
§-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist, on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist. Tõendatud on, et poolte alaealine laps elab hageja juures (tl 6). Hageja väitis ja kostja ei ole seda vaidlustanud, et kostja osavõtt lapse ülalpidamisest on olnud äärmiselt ebapiisav ja ebaregulaarne. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.04.2004.a otsus nr 3-2-1-57-04), samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 30.11.2004.a otsus nr 3-2-1-121-04). Ülalpidamiskohustuse ebaregulaarset andmist õigustava kokkuleppe olemasolu kinnitavaid tõendeid asjas esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja ei ole vabatahtlikult täitnud alaealise poja ülalpidamiskohustust kooskõlas
Sellest tulenevalt on hageja
Hageja nõue kostjalt elatise saamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. 4.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja nõuab kostjalt lapse ülalpidamiseks elatist 2000 krooni kuus. Seega nõuab hageja elatist seadusest tulenevale minimaalmäärale lähedases ulatuses. Hagiavaldusele lisatud kalkulatsioonis on hageja lapse ülalpidamiskulusid kirjeldanud. Kahtlust ei saa olla selles, et poolte alaealine poeg vajab normaalseks ja eakohaseks arenemiseks igapäevaselt nii sooja ja puhast elamise kohta (eluruumi), toitu, riideid, hügieeTsiviilasi nr 2-06-13087 2
kohaselt mõistetakse elatis välja alates elatishagi esitamisest ning hageja taotlusel võib kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud perekonnaseaduse § 61 lõikes 6 nimetatud asjaolusid. Hageja avaldas kohtuistungil, et soovib kostjalt elatise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest (tl 29). Kohus aktsepteerib hageja soovi ja mõistab kostjalt elatise välja alates 23.maist 2006.a. 6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas asjas rahuldas kohus hageja nõude täies ulatuses, st tegi otsuse kostja kahjuks. Eeltoodust tulenevalt jaotab kohus riigilõivu elatise nõudelt, mille tasumisest hageja seaduse alusel on vabastatud, täies ulatuses kostja kanda. Arvestades hageja poolt kohtuistungil avaldatuga, ei pane kohus kostjale kohustust hageja menetluskulude (riigilõiv abielu lahutamise nõudelt) ja asja läbivaatamiskulude kandmiseks. Vastavalt hageja soovile jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda ning asja läbivaatamiskulud jaotab kohus samuti hageja kanda. Sirje Lahesoo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.