← Eesti

2-06-39767/4

Obsah (7)§ 415§ 407§ 444§ 468§ 162§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 30. mai 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-39767 Tsivi

§ 415ja 416 sätestatud alusel ning korras.

Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX AS-s SEB Eesti Ühispangas või XXX AS-s Hansapangas, mõlemal viitenumber XXX. Asjaolud ja menetluse käik OÜ esitas kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse IE’i vastu 10 406,93 krooni saamiseks. Kohtunikuabi tegi 02.01.2007 maksekäsuettepaneku, millele IE esitas 29.01.2007.a. vastuväite. 12.02.2007.a. määrusega andis kohtunikuabi asja üle Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale menetluse jätkamiseks. 21.03.2007.a. esitas OÜ hagi IE’i vastu haldus- ja hooldustööde eest esitatud arvete osalisest tasumata jätmisest tekkinud põhivõlgnevuse 9465,16 krooni ja viivise 1242,69 krooni, kokku 10 707,85 krooni saamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kohus toimetas kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kohtule kirjalikult vastata 20 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja, olles hagimaterjalid kätte saanud , kohtule tema vastu esitatud hagile kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja, vaatamata kohtu nõudmisele, hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus juhindub esitatud hagi läbi vaatamisel korteriomandiseaduse (KOS), võlaõigusseaduse (VÕS) ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) sätetest. Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on edastatud 08.05.2007.a. hagiavaldus koos nõudega kirjalikult vastata hiljemalt 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja kirjalikku vastust esitanud ei ole. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Tulenevalt

§ 444lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa.

Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. KOS § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. KOS § 13 lg 2 sätestab, et Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 10 707,85 krooni.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Vastavalt

§ 162

lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Taimi Kollom Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.